Vaimne tervis, puue ja inimõigused. WHO QualityRightsi põhikoolitus – kõigile teenustele ja kõigile inimestele. Kursuse juhend

Teaviku number: WHO/EURO:2022-36381-36381-63873 © World Health Organization 2022 Mõned õigused kaitstud. Käesolev materjal on kasutatav järgmise litsentsi alusel: Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 3.0 IGO litsents (CC BY-NC-SA 3.0 IGO, https://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/igo). Selle litsentsi tingimuste kohaselt võib käesolevat materjali kopeerida, levitada ja kohandada mitteärilistel eesmärkidel eeldusel, et sellele osundatakse allpool näidatud viisil. Käesoleva materjali mis tahes viisil kasutamisel ei tohi miski vihjata sellele, nagu Maailma Terviseorganisatsioon toetaks mis tahes konkreetset organisatsiooni, toodet või teenust. Maailma Terviseorganisatsiooni logo ei ole lubatud kasutada. Kui te kohandate seda materjali, siis peate litsentsima oma tööd sama või võrdväärse Creative Commonsi litsentsi alusel. Kui te tõlgite selle materjali, siis peaksite lisama soovitatavale osundusele järgmise hoiatuse: “See ei ole Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tõlge. WHO ei vastuta selle tõlke sisu ega täpsuse eest. Siduvaks ja autentseks tuleb pidada algupärast ingliskeelset väljaannet: Mental health, disability and human rights. WHO QualityRights Core training – for all services and all people. Course guide. Geneva: World Health Organization; 2019.“ Kõik litsentsiga seotud vaidlused lahendatakse kooskõlas Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) vahendusreeglitega. Soovitatav osundus. Vaimne tervis, puue ja inimõigused. WHO QualityRights põhikoolitus – kõigile teenustele ja kõigile inimestele. Kursuse juhend. Kopenhaaagen: Maailma Terviseorganisatsiooni Eurooopa Regionaalbüroo, 2022. Litsents: CC BY-NC-SA 3.0 IGO Eelkirjete koostamise (CIP) andmed. CIP andmed on saadaval saidilt http://apps.who.int/iris. Müük, õigused ja litsentsimine. WHO publikatsioonide ostmiseks külastage saiti http://apps.who.int/bookorders. Ärilisel eesmärgil kasutamise, õiguste ja litsentsimise kohta päringute esitamiseks külastage saiti http://www.who.int/about/licensing. Kolmanda isiku materjalid. Kui soovite taaskasutada käesolevast materjalist mõnele kolmandale isikule kuuluvat osa, nagu tabeleid, jooniseid või kujutisi, siis olete kohustatud tegema ise kindlaks, kas selleks on vaja luba, ja hankima vajaduse korral autoriõiguste omanikult loa. Kasutaja vastutab ainuisikuliselt käesolevas publikatsioonis sisalduva kolmanda isiku materjali kasutamise tingimuste rikkumisega kaasnevate nõuete eest. Üldised lisatingimused. Käesolevas publikatsioonis kasutatud nimetused ja materjali esitamise viis ei vihja mis tahes arvamuse väljendamisele WHO poolt seoses mis tahes riigi, territooriumi, linna või piirkonna või nende võimuorganite õigusliku seisundiga ega seoses nende piiride määratlemisega. Punktiir- ja kriipsjooned kaartidel väljendavad ligilähedasi piire, mille osas võib veel lõplik kokkulepe puududa. Konkreetsete äriühingute või tootjate mingite kindlate toodete nimetamine ei vihja sellele, nagu WHO toetaks, soovitaks või eelistaks neid teistele sarnastele äriühingutele/toodetele, mida ei ole nimetatud. Kaubamärgistatud toodete nimed on tõstetud esile suure algustähega (esineda võib siiski tahtmatuid vigu). WHO on rakendanud kõiki mõistlikke ettevaatusabinõusid käesolevas publikatsioonis sisalduva info tõesuse kontrollimiseks. Avaldatud materjali levitatakse siiski ilma mis tahes otsese ja kaudse garantiita. Lugeja vastutab ise käesoleva materjali tõlgendamise ja kasutamise eest. WHO ei vastuta mingil juhul käesoleva materjali kasutamisest tulenevate kahjude eest. Esikaane kujundus: Värvivorm OÜ/Aili Ermel Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused i Sisukord Tänusõnad ................................................................................................................................... ii Eessõna ....................................................................................................................................... x Toetusavaldused ......................................................................................................................... xi WHO QualityRightsi algatus – mis see on? ................................................................................. xvii WHO QualityRightsi koolitus- ja suunismaterjalid ..................................................................... xviii Koolitusest ja suunismaterjalist ..................................................................................................xix Suunised koolitajatele ............................................................................................................... xxii Eelmärkus keele kohta ............................................................................................................. xxvi Õpieesmärgid, teemad ja ressursid .......................................................................................... xxvii Sissejuhatus ................................................................................................................................. 1 1. teema: Diskrimineerimise ja õiguste keelamise olemuse mõistmine .......................................... 2 2. teema: Puude olemuse mõistmine inimõiguste perspektiivist ................................................... 8 3. teema: Puuetega inimeste õiguste konventsioon .................................................................... 15 4. teema: Puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtete rakendamine tõsielulistel näidetel .................................................................................................................................................. 35 5. teema: Täpsemalt artiklist 12 – Võrdne tunnustamine seaduse ees ......................................... 44 6. teema: Täpsemalt artiklist 16 – Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise eest ....... 51 7. teema: Täpsemalt artiklist 19 – Iseseisev elu ja kogukonda kaasamine .................................... 54 8. teema: Inimeste võimestamine kaitsma puuetega inimeste õiguste konventsioonis kirjeldatud õigusi ......................................................................................................................................... 57 Kasutatud materjalid ................................................................................................................. 67 Lisad .......................................................................................................................................... 70 1. lisa: Juhtumikirjeldused ................................................................................................................ 70 2. lisa: ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon 1948 ............................................................................... 73 3. lisa: Puuetega inimeste õiguste konventsioon ............................................................................. 81 Käesolevat publikatsiooni täiendavad kursuse slaidid on saadaval saidilt https://www.who.int/publications-detail/who-qualityrights-guidance-and-training-tools. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused ii Tänusõnad Kontseptsiooni väljatöötamine Michelle Funk (koordinaator) ja Natalie Drew Bold (tehniline töötaja), vaimse tervise poliitika ja teenuste arendamine, vaimse tervise ja sõltuvushäirete osakond, Maailma terviseorganisatsioon (Genf) Juhendi koostamine ja toimetamine Dr Michelle Funk (WHO, Genf); Natalie Drew Bold (WHO, Genf); Marie Baudel, Université de Nantes, Prantsusmaa Peamised rahvusvahelised asjatundjad Celia Brown, MindFreedom International (Ameerika Ühendriigid); Mauro Giovanni Carta, Università degli studi di Cagliari (Itaalia); Yeni Rosa Damayanti, Indonesia Mental Health Association (Indoneesia); Sera Davidow, Western Mass Recovery Learning Community (Ameerika Ühendriigid); Catalina Devandas Aguilar, puuetega isikute õigustega tegelev ÜRO eriettekandja (Šveits); Julian Eaton, CBM International ja London School of Hygiene and Tropical Medicine (Ühendkuningriik); Salam Gómez, World Network of Users and Survivors of Psychiatry (Colombia); Gemma Hunting, rahvusvaheline konsultant (Saksamaa); Diane Kingston, International HIV/AIDS Alliance (Ühendkuningriik); Itzhak Levav, Department of Community Mental Health, University of Haifa (Iisrael); Peter McGovern, Modum Bad (Norra); David McGrath, rahvusvaheline konsultant (Austraalia); Tina Minkowitz, Center for the Human Rights of Users and Survivors of Psychiatry (Ameerika Ühendriigid); Peter Mittler, Dementia Alliance International (Ühendkuningriik); Maria Francesca Moro, Columbia University (Ameerika Ühendriigid); Fiona Morrissey, Disability Law Research Consultant (Iirimaa); Michael Njenga, Users and Survivors of Psychiatry in Kenya (Keenia); David W. Oaks, Aciu Insitute, LLC (Ameerika Ühendriigid); Soumitra Pathare, Centre for Mental Health Law and Policy, Indian Law Society (India); Dainius Pūras, ÜRO eriettekandja, kes tegeleb igaühe õigusega nautida kõrgeimat saavutatavat tervisestandardit (Šveits); Jolijn Santegoeds, World Network of Users and Survivors of Psychiatry (Holland); Sashi Sashidharan, University of Glasgow (Ühendkuningriik); Gregory Smith, rahvusvaheline konsultant (Ameerika Ühendriigid); Kate Swaffer, Dementia International Alliance (Austraalia); Carmen Valle, CBM International (Tai); Alberto Vásquez Encalada, puuetega isikute õigustega tegeleva ÜRO eriettekandja büroo (Šveits) Kaastöötajad Tehnilised retsensendid Abu Bakar Abdul Kadir, Hospital Permai (Malaisia); Robinah Nakanwagi Alambuya, Pan African Network of People with Psychosocial Disabilities (Uganda); Anna Arstein-Kerslake, Melbourne Law School, University of Melbourne (Austraalia); Lori Ashcraft, Resilience Inc (Ameerika Ühendriigid); Rod Astbury, Western Australian Association for Mental Health (Austraalia); Joseph Atukunda, Heartsounds, Uganda (Uganda); David Axworthy, Western Australian Mental Health Commission (Austraalia); Simon Vasseur Bacle, EPSM Lille Metropole, WHO Collaborating Centre, Lille (Prantsusmaa); Sam Badege, National Organization of Users and Survivors of Psychiatry in Rwanda (Rwanda); Amrit Bakhshy, Schizophrenia Awareness Association (India); Anja Baumann, Action Mental Health Germany (Saksamaa); Jerome Bickenbach, University of Lucerne (Šveits); Jean-Sébastien Blanc, Association for the Prevention of Torture (Šveits); Pat Bracken, sõltumatu konsultant-psühhiaater Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused iii (Iirimaa); Simon Bradstreet, University of Glasgow (Ühendkuningriik); Claudia Pellegrini Braga, University of São Paulo (Brasiilia); Rio de Janeiro Public Prosecutor's Office (Brasiilia); Patricia Brogna, National School of Occupational Therapy (Argentina); Celia Brown, MindFreedom International (Ameerika Ühendriigid); Kimberly Budnick, Head Start Teacher/Early Childhood Educator (Ameerika Ühendriigid); Janice Cambri, Psychosocial Disability Inclusive Philippines (Filipiinid); Aleisha Carroll, CBM Australia (Austraalia); Mauro Giovanni Carta, Università degli studi di Cagliari (Itaalia); Chauhan Ajay, State Mental Health Authority, Gujarat (India); Facundo Chavez Penillas, ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo (Šveits); Daniel Chisholm, WHO Regional Office for Europe (Taani); Louise Christie, Scottish Recovery Network (Ühendkuningriik); Oryx Cohen, National Empowerment Center (Ameerika Ühendriigid); Celline Cole, Freie Universität Berlin (Saksamaa); Janice Cooper, Carter Center (Libeeria); Jillian Craigie, King's College London (Ühendkuningriik); David Crepaz-Keay, Mental Health Foundation (Ühendkuningriik); Rita Cronise, International Association of Peer Supporters (Ameerika Ühendriigid); Gaia Montauti d’Harcourt, Fondation d’Harcourt (Šveits); Yeni Rosa Damayanti, Indonesia Mental Health Association (Indoneesia); Sera Davidow, Western Mass Recovery Learning Community (Ameerika Ühendriigid); Laura Davidson, õigusnõunik ja arenduskonsultant (Ühendkuningriik); Lucia de la Sierra, ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo (Šveits); Theresia Degener, Bochum Center for Disability Studies (BODYS), Protestant University of Applied Studies (Saksamaa); Paolo del Vecchio, Substance Abuse and Mental Health Services Administration (Ameerika Ühendriigid); Manuel Desviat, Atopos, Mental Health, Community and Culture (Hispaania); Catalina Devandas Aguilar, puuetega isikute õigustega tegelev ÜRO eriettekandja (Šveits); Alex Devine, University of Melbourne (Austraalia); Christopher Dowrick, University of Liverpool (Ühendkuningriik); Julian Eaton, CBM International ja London School of Hygiene and Tropical Medicine (Ühendkuningriik); Rabih El Chammay, Ministry of Health (Liibanon); Mona El-Bilsha, Mansoura University (Egiptus); Ragia Elgerzawy, Egyptian Initiative for Personal Rights (Egiptus); Radó Iván, Mental Health Interest Forum (Ungari); Natalia Santos Estrada, Colectivo Chuhcan (Mehhiko); Timothy P. Fadgen, University of Auckland (Uus-Meremaa); Michael Elnemais Fawzy, El-Abbassia Mental Health Hospital (Egiptus); Alva Finn, Mental Health Europe (Belgia); Susanne Forrest, NHS Education for Scotland (Ühendkuningriik); Rodrigo Fredes, Locos por Nuestros Derechos (Tšiili); Paul Fung, Mental Health Portfolio, HETI Higher Education (Austraalia); Lynn Gentile, ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo (Šveits); Kirsty Giles, South London and Maudsley (SLaM) Recovery College (Ühendkuningriik); Salam Gómez, World Network of Users and Survivors of Psychiatry (Colombia); Ugnė Grigaitė, NGO Mental Health Perspectives and Human Rights Monitoring Institute (Leedu); Margaret Grigg, Department of Health and Human Services, Melbourne (Austraalia); Oye Gureje, Department of Psychiatry, University of Ibadan (Nigeeria); Cerdic Hall, Camden and Islington NHS Foundation Trust (Ühendkuningriik); Julie Hannah, Human Rights Centre, University of Essex (Ühendkuningriik); Steve Harrington, International Association of Peer Supporters (Ameerika Ühendriigid); Akiko Hart, Mental Health Europe (Belgia); Renae Hodgson, Western Australian Mental Health Commission (Austraalia); Nicole Hogan, Hampshire Hospitals NHS Foundation Trust (Ühendkuningriik); Frances Hughes, Cutting Edge Oceania (Uus-Meremaa); Gemma Hunting, rahvusvaheline konsultant (Saksamaa); Hiroto Ito, National Center of Neurology and Psychiatry (Jaapan); Maths Jesperson, PO-Skåne (Rootsi); Lucy Johnstone, konsulteeriv kliiniline psühholoog ja sõltumatu koolitaja (Ühendkuningriik); Titus Joseph, Centre for Mental Health Law and Policy, Indian Law Society (India); Dovilė Juodkaitė, Lithuanian Disability Forum (Leedu); Rachel Kachaje, Disabled People's International (Malawi); Jasmine Kalha, Centre for Mental Health Law and Policy, Indian Law Society (India); Elizabeth Kamundia, National Commission on Human Rights (Keenia); Yasmin Kapadia, Sussex Recovery College (Ühendkuningriik); Brendan Kelly, Trinity College Dublin (Iirimaa); Mary Keogh, CBM International (Iirimaa); Akwatu Khenti, Ontario Anti-Racism Directorate, Ministry of Community Safety and Correctional Services (Kanada); Seongsu Kim, WHO Collaborating Centre, Yongin Mental Hospital (Lõuna-Korea); Diane Kingston, International HIV/AIDS Alliance (Ühendkuningriik); Rishav Koirala, University of Oslo (Norra); Mika Kontiainen, Department of Foreign Affairs and Trade (Austraalia); Sadhvi Krishnamoorthy, Centre for Mental Health Law and Policy, Indian Law Society (India); Anna Kudiyarova, Psychoanalytic Institute for Central Asia (Kasahstan); Linda Lee, Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused iv Mental Health Worldwide (Kanada); Itzhak Levav, Department of Community Mental Health, University of Haifa (Iisrael); Maureen Lewis, Mental Health Commission (Austraalia); Laura Loli-Dano, Centre for Addiction and Mental Health (Kanada); Eleanor Longden, Greater Manchester Mental Health NHS Foundation Trust (Ühendkuningriik); Crick Lund, University of Cape Town (Lõuna-Aafrika); Judy Wanjiru Mbuthia, Uzima Mental Health Services (Keenia); John McCormack, Scottish Recovery Network (Ühendkuningriik); Peter McGovern, Modum Bad (Norra); David McGrath, rahvusvaheline konsultant (Austraalia); Emily McLoughlin, rahvusvaheline konsultant (Iirimaa); Bernadette McSherry, University of Melbourne (Austraalia); Roberto Mezzina, WHO Collaborating Centre, Trieste (Itaalia); Tina Minkowitz, Center for the Human Rights of Users and Survivors of Psychiatry (Ameerika Ühendriigid); Peter Mittler Dementia Alliance International (Ühendkuningriik); Pamela Molina Toledo, Organization of American States (Ameerika Ühendriigid); Andrew Molodynski, Oxford Health NHS Foundation Trust (Ühendkuningriik); Maria Francesca Moro, Columbia University (Ameerika Ühendriigid); Fiona Morrissey, Disability Law Research Consultant (Iirimaa); Melita Murko, WHO Regional Office for Europe (Taani); Chris Nas, Trimbos International (Holland); Sutherland Carrie, Department for International Development (Ühendkuningriik); Michael Njenga, Users and Survivors of Psychiatry in Kenya (Keenia); Aikaterini – Katerina Nomidou, GAMIAN-Europe (Belgia) ja SOFPSI N. SERRON (Kreeka); Peter Oakes, University of Hull (Ühendkuningriik); David W. Oaks, Aciu Insitute, LLC (Ameerika Ühendriigid); Martin Orrell, Institute of Mental Health, University of Nottingham (Ühendkuningriik); Abdelaziz Awadelseed Alhassan Osman, Al Amal Hospital, Dubai (Araabia Ühendemiraadid); Gareth Owen, King's College London (Ühendkuningriik); Soumitra Pathare, Centre for Mental Health Law and Policy, Indian Law Society (India); Sara Pedersini, Fondation d’Harcourt (Šveits); Elvira Pértega Andía, Saint Louis University (Hispaania); Dainius Pūras, ÜRO eriettekandja, kes tegeleb igaühe õigusega nautida kõrgeimat saavutatavat tervisestandardit (Šveits); Thara Rangaswamy, Schizophrenia Research Foundation (India); Manaan Kar Ray, Cambridgeshire and Peterborough NHS Foundation Trust (Ühendkuningriik); Mayssa Rekhis, Faculty of Medicine, Tunis El Manar University (Tuneesia); Julie Repper, University of Nottingham (Ühendkuningriik); Genevra Richardson, King's College London (Ühendkuningriik); Annie Robb, Ubuntu Centre (Lõuna-Aafrika); Jean Luc Roelandt, EPSM Lille Metropole, WHO Collaborating Centre, Lille (Prantsusmaa); Eric Rosenthal, Disability Rights International (Ameerika Ühendriigid); Raul Montoya Santamaría, Colectivo Chuhcan A.C. (Mehhiko); Jolijn Santegoeds, World Network of Users and Survivors of Psychiatry (Holland); Benedetto Saraceno, Lisbon Institute of Global Mental Health (Šveits); Sashi Sashidharan, University of Glasgow (Ühendkuningriik); Marianne Schulze, rahvusvaheline konsultant (Austria); Tom Shakespeare, London School of Hygiene & Tropical Medicine (Ühendkuningriik); Gordon Singer, ekspertkonsultant (Kanada); Frances Skerritt, Peer Specialist (Kanada); Mike Slade, University of Nottingham (Ühendkuningriik); Gregory Smith, rahvusvaheline konsultant (Ameerika Ühendriigid); Natasa Dale, Western Australian Mental Health Commission (Austraalia); Michael Ashley Stein, Harvard Law School (Ameerika Ühendriigid); Anthony Stratford, Mind Australia (Austraalia); Charlene Sunkel, Global Mental Health Peer Network (Lõuna-Aafrika); Kate Swaffer, Dementia International Alliance (Austraalia); Shelly Thomson, Department of Foreign Affairs and Trade (Austraalia); Carmen Valle, CBM International (Tai); Alberto Vásquez Encalada, puuetega isikute õigustega tegeleva ÜRO eriettekandja büroo (Šveits); Javier Vasquez, asepresident, Health Programs, Special Olympics, International (Ameerika Ühendriigid); Benjamin Veness, Alfred Health (Austraalia); Peter Ventevogel, Public Health Section, ÜRO pagulaste ülemvolinik (Šveits); Carla Aparecida Arena Ventura, University of Sao Paulo (Brasiilia); Alison Xamon, Western Australian Association for Mental Health, president (Austraalia) Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused v WHO praktikandid Mona Alqazzaz, Paul Christiansen, Casey Chu, Julia Faure, Stephanie Fletcher, Jane Henty, Angela Hogg, April Jakubec, Gunnhild Kjaer, Yuri Lee, Adrienne Li, Kaitlyn Lyle, Joy Muhia, Zoe Mulliez, Maria Paula Acuna Gonzalez, Jade Presnell, Sarika Sharma, Katelyn Tenbensel, Peter Varnum, Xin Ya Lim, Izabella Zant Maailma Terviseorganisatsiooni peakontor ja regionaalbürood Nazneen Anwar (WHO/SEARO), Florence Baingana (WHO/AFRO), Andrea Bruni (WHO/AMRO), Darryl Barrett (WHO/WPRO), Rebecca Bosco Thomas (WHO HQ), Claudina Cayetano (WHO/AMRO), Daniel Chisholm (WHO/EURO), Neerja Chowdary (HOHQ), Fahmy Hanna (WHO HQ), Eva Lustigova (WHO HQ), Carmen Martinez (WHO/AMRO), Maristela Monteiro (WHO/AMRO), Melita Murko (WHO/EURO), Khalid Saeed (WHO/EMRO), Steven Shongwe (WHO/AFRO), Yutaro Setoya (WHO/WPRO), Martin Vandendyck (WHO/WPRO), Mark Van Ommeren (WHO HQ), Edith Van’t Hof (WHO HQ), Dévora Kestel (WHO HQ) WHO halduse ja toimetamise tugiteenused Patricia Robertson, vaimse tervise poliitika ja teenuste arendamine, vaimse tervise ja sõltuvushäirete osakond (WHO, Genf); David Bramley, toimetamine (Šveits); Julia Faure (Prantsusmaa), Casey Chu (Kanada) ja Benjamin Funk (Šveits), disain ja haldustugi Video kaastööd Soovime tänada järgmisi üksikisikuid ja organisatsioone loa eest kasutada neis materjalides nende videoid: 50 Mums, 50 Kids, 1 Extra Chromosome Video produtsent: Wouldn`t Change a Thing Breaking the chains, Erminia Colucci Video produtsent: Movie-Ment Chained and Locked Up in Somaliland Video produtsent: Human Rights Watch Circles of Support Video produtsent: Inclusion Melbourne Decolonizing the Mind: A Trans-cultural Dialogue on Rights, Inclusion and Community (International Network toward Alternatives and Recovery – INTAR, India, 2016) Video produtsent: Bapu Trust for Research on Mind & Discourse Dementia, Disability & Rights, Kate Swaffer Video produtsent: Dementia Alliance International Finger Prints and Foot Prints Video produtsent: PROMISE Global Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused vi Forget the Stigma Video produtsent: The Alzheimer Society of Ireland Ghana: Abuse of people with disabilities Video produtsent: Human Rights Watch Global Campaign: The Right to Decide Video produtsent: Inclusion International Human Rights, Ageing and Dementia: Challenging Current Practice, Kate Swaffer Video produtsent: Your aged and disability advocates (ADA), Austraalia I go home Video produtsent: WITF TV, Harrisburg, PA. © 2016 WITF Inclusive Health Overview Video produtsent: Special Olympics Independent Advocacy, James' story Video produtsent: The Scottish Independent Advocacy Alliance Interview – Special Olympic athlete Victoria Smith, ESPN, 4. juuli 2018 Video produtsent: Special Olympics Living in the Community Video produtsendid: Lebanese Association for Self Advocacy (LASA) ja Disability Rights Fund (DRF) Living it Forward Video produtsent: LedBetter Films Living with Mental Health Problems in Russia Video produtsent: Sky News Love, loss and laughter – Living with dementia Video produtsent: Fire Films Mari Yamamoto Video produtsent: Bapu Trust for Research on Mind & Discourse Mental health peer support champions, Uganda 2013 Video produtsent: Cerdic Hall Moving beyond psychiatric labels Video produtsent: The Open Paradigm Project/P.J. Moynihan, Digital Eyes Film Producer 'My dream is to make pizza': the caterers with Down's syndrome Video produtsent: The Guardian My Story: Timothy Video produtsent: End the Cycle (CBM Australia algatus) Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused vii Neil Laybourn and Jonny Benjamin discuss mental health Video produtsent: Rethink Mental Illness No Force First Video produtsent: Mersey Care NHS Foundation Trust No more Barriers Video produtsent: BC Self Advocacy Foundation ‘Not Without Us’, Sam Avery ja Mental Health Peer Connection Video produtsent: Mental Health Peer Connection Open Dialogue: an alternative Finnish approach to healing psychosis (täispikk film) Video produtsent: Daniel Mackler, filmitegija The Open Paradigm Project – Celia Brown Video produtsent: The Open Paradigm Project/Mindfreedom International Open Paradigm Project – Dorothy Dundas Video produtsent: The Open Paradigm Project Open Paradigm Project – Oryx Cohen Video produtsent: The Open Paradigm Project/National Empowerment Center Open Paradigm Project – Sera Davidow Video produtsent: The Open Paradigm Project/Western Mass Recovery Learning Ovidores de Vozes (Hearing Voices), Canal Futura, Brasiilia 2017 Video produtsent: L4 Filmes Paving the way to recovery – the Personal Ombudsman System Video produtsent: Mental Health Europe (www.mhe-sme.org) Peer Advocacy in Action Video produtsent ja režissöör: David W. Barker, Createus Media Inc (www.createusmedia.com) © 2014 Createus Media Inc. Kõik õigused kaitstud. Kasutatud Maailma Terviseorganisatsiooni loaga. Lisainfo aadressilt info@createusmedia.com. Eriline tänu Rita Cronisele abi ja toetuse eest. Planning Ahead – Living with Younger Onset Dementia Originaalvideo produtsent: Office for the Ageing, SA Health, Adelaide, Austraalia. Loominguline autorsus: Kate Swaffer ja Dementia Alliance International Quality in Social Services – Understanding the Convention on the Rights of Persons with Disabilities Video produtsent: The European Quality in Social Service (EQUASS), Unit of the European Platform for Rehabilitation (EPR) (www.epr.eu – www.equass.be). Rahaline toetaja: Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm “EaSI” (2014–2020) – http://ec.europa.eu/social/easi Animatsioon: S. Allaeys – QUIDOS. Sisuline toetus: European Disability Forum Raising awareness of the reality of living with dementia Video produtsent: Mental Health Foundation (Ühendkuningriik) Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused viii Recovery from mental disorders, Patricia Deegani loeng Video produtsent: Patricia E. Deegan, Pat Deegan PhD ja Associates LLC Reshma Valliappan (International Network toward Alternatives and Recovery – INTAR, India, 2016) Video produtsent: Bapu Trust for Research on Mind & Discourse Rory Doody on his experience of Ireland's capacity legislation and mental health services Video produtsent: Amnesty International Ireland Seclusion: Ashley Peacock Video produtsent: Attitude Pictures Ltd. Courtesy Attitude – kõik õigused kaitstud. Seher Urban Community Mental Health Program, Pune Video produtsent: Bapu Trust for Research on Mind & Discourse Self-advocacy Video produtsent: Self Advocacy Online (@selfadvocacyonline.org) Social networks, open dialogue and recovery from psychosis, Jaakko Seikkula, PhD Video produtsent: Daniel Mackler, filmitegija ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo inimõiguste abipeasekretäri asetäitja Craig Mokhiberi kõne ÜRO Peaassamblee 73. istungjärgu puhul üritusel Time to Act on Global Mental Health – Building Momentum on Mental Health in the SDG Era Video produtsent: UN Web TV Thanks to John Howard peers for support Video produtsent: Cerdic Hall The Gestalt Project: Stop the Stigma Video produtsent: Kian Madjedi, filmitegija The T.D.M. (Transitional Discharge Model) Video produtsent: LedBetter Films This is the Story of a Civil Rights Movement Video produtsent: Inclusion BC Uganda: ‘Stop the abuse’ Video produtsent: Validity, endine Mental Disability Advocacy Centre (MDAC) UN CRPD: What is article 19 and independent living? Video produtsent: Mental Health Europe (www.mhe-sme.org) UNCRPD: What is Article 12 and Legal Capacity? Video produtsent: Mental Health Europe (www.mhe-sme.org) Universal Declaration of Human Rights Video produtsent: ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused ix What is Recovery? Video produtsent: Mental Health Europe (www.mhe-sme.org) What is the role of a Personal Assistant? Video produtsent: Ruils – Disability Action & Advice Centre (DAAC) Why self advocacy is important Video produtsent: Inclusion International Women Institutionalized Against their Will in India Video produtsent: Human Rights Watch Working together – Ivymount School and PAHO Video produtsent: Pan American Health Organization (PAHO)/WHO Regional Office for the Americas (AMRO) You can recover (Reshma Valliappan, India) Video produtsent: ASHA International Rahaline ja muu toetus WHO soovib tänada järgmisi institutsioone helde rahalise toetuse eest QualityRightsi koolitusmoodulite välja töötamisel: Kanada valitsuse rahastatav Grand Challenges Canada, Western Australian Mental Health Commission, CBM International ja UK Department for International Development. WHO soovib tänada International Disability Alliance'i (IDA) WHO QualityRightsi moodulite mitme retsensendi rahalise toetamise eest. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused x Eessõna Vaimse tervise ja heaolu tagamisest on saanud ülemaailmne hädavajadus ja kestliku arengu eesmärkide oluline osa, ent meie vastav tegevus on olnud armetult puudulik kõikjal maailmas ja me pole teinud kuigi suuri edusamme vaimse tervise kui põhilise inimõiguse edendamisel. Igast kümnest inimesest ühel on mõni vaimse tervise probleem, kuni 200 miljonil inimesel on intellektipuue ja hinnanguliselt 50 miljonil inimesel dementsus. Paljudel vaimse tervise probleemidega ja psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimestel puudub juurdepääs nende vajadustele vastavatele ning nende õigustest lugu pidavatele ja nende väärikust austavatele kvaliteetsetele vaimse tervise teenustele. Inimesi lukustatakse veel tänagi institutsioonidesse, nii et nad on ühiskonnast isoleeritud ja oma kogukonnas marginaliseeritud. Paljud neist kogevad füüsilist, seksuaalset ja emotsionaalset väärkohtlemist ja hooletusse jätmist tervishoiuteenuste kasutamisel, vanglas ja kogukonnas. Nad on ka jäetud ilma õigusest otsustada ise enda eest, oma hoolduse ja ravi üle, oma elukoha ning isiklike ja rahaasjade üle. Neil puudub tihti juurdepääs tervishoiuteenustele, haridus- ja töövõimalustele ning neile ei võimaldata täielikku kaasatust ja osalemist kogukonna elus. Selle tagajärjel surevad vaimse tervise probleemide ja intellektipuuetega inimesed üldisest rahvastikust 10 kuni 20 aastat nooremalt ühtviisi nii madala, keskmise kui kõrge elatustasemega riikides. Õigus tervisele on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) missiooni ja visiooni seisukohast põhiõigus, millel põhineb meie püüe tagada kõigile inimestele kõikne tervisekaetus (ehk üldine tervisekindlustus). Kõikse tervisekaetuse aluseks on esmatasandi arstiabil põhinevad tugevad tervishoiusüsteemid, mis osutavad inimeste väärtustest ja eelistustest lugu pidades tõenduspõhiseid isikukeskseid teenuseid. Selle visiooni teoks tegemiseks on nüüd saadaval neliteist uut WHO QualityRightsi koolitus- ja suunismoodulit. Need võimaldavad riikidel rakendada rahvusvahelisi inimõiguste standardeid ellu poliitikat mõjutades ning teadmisi ja oskusi arendades isikukesksete ja taastumisel põhinevate lähenemisviiside juurutamiseks. Just seda on vaja kvaliteetse hoolduse ja toetuse pakkumiseks ning vaimse tervise ja heaolu edendamiseks. Me oleme veendunud, et igaüks – teenuseosutaja või kogukonna liige, peab omama vaimse tervise probleemidega, psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimeste toetamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Me loodame, et need QualityRightsi koolitus- ja suunismoodulid võetakse laialdaselt kasutusele ja neis koolitusmaterjalides edasiantud lähenemisviisist saab pigem norm, mitte erand kogu maailmas vaimse tervise ja sotsiaalteenuste osutamisel. Dr Tedros Adhanom Ghebreyesus Peadirektor Maailma Terviseorganisatsioon Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused xi Toetusavaldused Dévora Kestel, direktor, vaimse tervise ja sõltuvushäirete osakond, Maailma Terviseorganisatsioon, Genf Teadlikkus vaimse tervise tähtsusest paraneb kogu maailmas ja paranemas on ka arusaamine sellest, kui oluline on osutada selliseid isikukeskseid tugiteenuseid, mis edendavad taastumisele orienteeritud ja inimõigustel põhinevat lähenemisviisi. Teadlikkus suureneb käsikäes tõdemusega, et vaimse tervise süsteemid nii kõrge, keskmise kui madala elatustasemega riikides jätavad paljud üksikisikud ja kogukonnad hätta piiratud juurdepääsu, teenuste kehva kvaliteedi ja inimõiguste rikkumise tõttu. On vastuvõetamatu, et vaimse tervise teenuseid kasutavad inimesed võivad elada ebainimlikes tingimustes, kogeda kahjulikke ravivõtteid, vägivalda, hooletusse jätmist ja väärkohtlemist. On palju teateid selle kohta, et teenused ei vasta inimeste vajadustele või ei toeta neid kogukonnas iseseisvalt elamisel. Selle asemel tekitab suhtlus teenuseosutajatega neis tihti lootusetust, jõuetust ja võimetusetunnet. Laiemas kogukondlikus kontekstis kogevad vaimse tervise probleemide, psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimesed häbimärgistamist, diskrimineerimist ja ulatuslikku ebavõrdsust oma elu igas aspektis. Neile keelatakse võimalust elada soovitud kohas, abiellumist, pere loomist, koolis käimist, töö otsimist ja puhketegevuste nautimist. Taastumisel ja inimõigustel põhinevate lähenemisviiside kasuks otsustamine on hädavajalik, kui me soovime senist olukorda muuta. Taastumisel põhinev lähenemine kindlustab, et teenuste osutamisel seatakse inimesed tähelepanu ja hoolitsuse keskmesse. See keskendub inimeste toetamisele selle kindlaks tegemisel, mida taastumine nende jaoks tähendab ja kuidas välja näeb. See lähenemisviis aitab inimestel taastada kontrolli oma identiteedi ja elu üle, olla tuleviku suhtes lootusrikas ja elada neile tähendusrikast elu tänu töötamisele, suhetele, kogukonda kaasatusele ja/või spirituaalsusele. Taastumisel ja inimõigustel põhinevad lähenemisviisid on omavahel kooskõlas. Mõlemad edendavad põhiõigusi, nagu võrdsus, mittediskrimineerimine, õigus- ja teovõime, teadlik nõusolek ja kogukonda kaasatus, mida kõiki peab väga oluliseks puuetega inimeste õiguste konventsioon. Nende erinevus seisneb selles, et inimõigustel põhinev lähenemine kohustab riike neid õigusi edendama. Maailma Terviseorganisatsioon on asunud nende QualityRightsi algatuse raames välja töötatud koolitus- ja suunismoodulitega otsustavalt tegutsema, tegelemaks väljakutsetega ja toetamaks riike nende rahvusvaheliste inimõigustega seotud kohustuste täitmisel. Need abivahendid võimaldavad hakata tegutsema kõikjal, et edendada ja soodustada puudega inimeste kogukonda kaasamist ja kogukonnas osalemist, et arendada võimekust häbimärgistamise ja diskrimineerimise lõpetamiseks, et edendada õigusi ja soodustada taastumist ning et tugevdada vastastikust toetust pakkuvaid ja muid kodanikuühiskonna organisatsioone üksteist toetavate suhete loomiseks ja inimeste võimestamiseks seisma inimõigustel põhineva ja isikukeskse lähenemise eest vaimse tervise ja sotsiaalteenuste osutamisel. Loodan peagi näha riike neid Maailma Terviseorganisatsiooni poolt välja töötatud abivahendeid kasutusele võtmas, et hakata kindlameelselt ja läbimõeldult kõrvaldama raskusi, millega vaimse tervise probleemidega, psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimesed silmitsi seisavad. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused xii Dainius Puras, ÜRO eriettekandja, kes tegeleb igaühe õigusega nautida kõrgeimat saavutatavat füüsilise ja vaimse tervise standardit QualityRights tutvustab õigustel põhinevat taastumisele orienteeritud uut lähenemisviisi vaimse tervise eest hoolitsemisele. See Maailma Terviseorganisatsiooni algatus on väga õigeaegne. Suurenemas on arusaamine, et vaimse tervise eest hoolitsemisega seotud poliitikad ja teenused vajavad kogu maailmas muutmist. Psühhosotsiaalsete puuetega ja muude vaimse tervise probleemidega inimestele osutatavad teenused põhinevad liiga sageli sundusel, ravimite liigsel manustamisel ja institutsioonidesse paigutamisel. Selline olukord ei ole vastuvõetav, kuna see võib jätkuvalt tugevdada ja kinnistada häbimärgistamist ja abitust nii seoses vaimse tervise teenuste kasutajate kui osutajatega. Kõik huvirühmad, kaasa arvatud poliitika tegijad, vaimse tervise valdkonna professionaalid ja vaimse tervise teenuseid kasutavad inimesed, tuleb varustada tõhusalt teadmiste ja oskustega muutuse teoks tegemise juhtimiseks ja õigustel põhinevate kestlike vaimse tervise teenuste välja töötamiseks ja osutamiseks. QualityRightsi algatus annab oma spetsiifiliste, hästi kavandatud ja koostatud koolitusmoodulite kaudu võimaluse õpetada ja omandada vajalikke teadmisi ja oskusi, demonstreerides veenvalt, et muutus on võimalik ja kõigile kasulik. Esiteks motiveerib see vaimse tervise teenuseid vajada võivaid puuetega ja muude vaimse tervise probleemidega isikuid kasutama neid võimestavaid ja nende seisukohti austavaid teenuseid. Teiseks tagab see teenuseosutajatele vajaliku pädevuse ja enesekindluse sundust vältivate meetmete rakendamisel. Selle tulemusel väheneb võimu ebavõrdne jagunemine ning tugevnevad vastastikune usaldus ja ühtse teraapilise liiduna tegutsemine. Võimu ebavõrdsel jagunemisel, sundusel ja diskrimineerimisel põhinevate iganenud lähenemisviiside pärandist ei pruugi olla lihtne loobuda vaimse tervisega seotud teenuste osutamisel – sellele teele ei pruugi olla lihtne asuda. Ent arusaamine üha paraneb ja kasvab, et muutust õigustel põhinevate ja tõenduspõhiste vaimse tervise teenuste suunas vajatakse kogu maailmas, ühtviisi nii kõrge, keskmise kui madala elatustasemega riikides. WHO QualityRightsi algatus ja selle koolitus- ja suunismaterjalid on äärmiselt kasulikud abivahendid, mis toetavad ja võimestavad kõiki huvirühmasid, kes soovivad liikuda selles suunas. Ma soovitan tungivalt võtta kõikidel riikidel QualityRightsi kasutusele. Catalina Devandas Aguilar, ÜRO puuetega inimeste õigustega tegelev eriettekandja Puuetega ning eriti psühhosotsiaalsete ja intellektipuuetega inimesed kogevad vaimse tervise teenuste osutamisel tihti inimõiguste rikkumist. Enamikus riikides lubavad vaimset tervist käsitlevad seadused puuetega isikute sunniviisilist hospitaliseerimist ja ravimist nende tegeliku või tajutava vaeguse või tervisekahjustuse põhjal pluss selliste tegurite alusel nagu “meditsiiniline vajadus” ja “ohtlikkus”. Paljud vaimse tervise teenuste osutajad kasutavad regulaarselt füüsilist eraldamist ja ohjeldamist emotsionaalse kriisi ja tõsiste pingete/häirete korral, aga ka karistusviisina. Psühhosotsiaalsete ja intellektipuuetega naised ja tüdrukud kogevad vaimse tervise teenuste osutamisel regulaarselt vägivalda ja kahjulikke praktikaid, kaasa arvatud sunniviisiline raseduse ära hoidmine ja abort ning sundsteriliseerimine. Selle kõigega arvestades võib WHO QualityRightsi algatus pakkuda hädavajalikke suuniseid vaimse tervise teenuste osutamiseks ja kogukonnapõhiseks tegutsemiseks inimõiguste perspektiivist, olles teejuhiks liikumisel puuetega isikute institutsioonidesse paigutamise, sunniviisilise hospitaliseerimise ja ravimise lõpetamise suunas. See algatus kutsub üles koolitama tervishoiutöötajaid osutama puuetega inimestele tervishoiuteenuseid ja pakkuma neile psühhosotsiaalset tuge nende õigusi austaval viisil. WHO QualityRightsi moodulid propageerivad vastavuse tagamist puuetega inimeste Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused xiii õiguste konventsioonile ja ÜRO tegevuskava 2030 eesmärkidele, aitamaks meil tagada puuetega inimeste õigusi. Julian Eaton, direktor, Mental Health, CBM International Huvi kasv vaimse tervise kui arenguprioriteedi vastu pakub võimalust kõrvaldada tohutu puudujääk hoolekandes ja toetuse pakkumisel, võimaldamaks inimestel realiseerida oma õigust heale tervishoiule, millest nad on varem ilma olnud. Vaimse tervise teenused on seni olnud tihti väga kehva kvaliteediga ja eiranud neid kasutavate inimeste prioriteete ja seisukohti. WHO QualityRightsi programmi vahendid on osutunud väga kasulikuks vaimse tervise teenuste hindamisel puuetega inimeste õiguste konventsiooni standardite järgi, mis on tihtion pannud aluse paradigma muutusele teenuste osutamise viisis. Uued koolitus- ja suunismoodulid on suurepärane ressurss, mis aitab paremini toetada vaimse tervise probleemidega ja psühhosotsiaalsete puuetega inimesi, võimaldab teha nende hääle kuuldavaks ja aitab luua nende taastumist soodustavat tervislikumat keskkonda. Meid ootab ees veel pikk tee, ent QualityRights on oluline ressurss teenuseosutajatele ja kasutajatele reformimaks teenuseid nii, et nendega väärtustatakse väärikust ja austust kõikjal üle maailma. Charlene Sunkel, tegevdirektor, Global Mental Health Peer Network Maailma Terviseorganisatsiooni QualityRightsi koolitus- ja juhendpakett propageerib jõulist osalusel põhinevat lähenemisviisi. See tunnistab ja väärtustab psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimeste puudega elamise kogemuse olulisust taastumise soodustamisel ja uute põhimõtete propageerimisel, uuringute tegemisel ning häbimärgistamise ja diskrimineerimise vähendamisel. QualityRightsi abivahendid võimaldavad sunniviisilistele praktikatele lõppu tegevaid strateegiaid juurutades tagada vastavuse inimõiguste standarditele. Need näitavad, kuidas puude kogemusega inimesed saavad pakkuda üksteisele vastastikust tuge ning panustada ka vaimse tervise ja sotsiaalteenuste arendamisse, kujundamisse, osutamisse, järelevalvesse ja hindamisse. Puudega elamise kogemus tähendab palju enamat, kui ainuüksi teadmisteeid ja oskuseid. Puudega elamise kogemusest tulenev asjatundlikkus tähendab, et inimene mõistab sügavuti, kuidas elu psühhosotsiaalse, intellekti- või kognitiivse puudega ja see, kui sind välditakse, eraldatakse või diskrimineeritakse, mõjutab sinu sotsiaalseid ja inimõigusi. See tuleneb sellest, et sa oled ekselnud ja heidelnud vaimse tervise süsteemis, kuna see pole sageli pakkunud teenuseid ja tuge, mis oleks kasulikud sulle kui unikaalsele indiviidile ja mis lähtuks sinu spetsiifilistest taastumisega seotud vajadustest. Vaimse tervise süsteem ei ole ainus ühiskondlik süsteem, milles peituvaid takistusi tuleb inimesel ületada: sama raske võib olla ka muude eluliste võimaluste, nagu hariduse, töökoha, eluaseme ning üldise tervise ja heaolu kindlustamine. Puude kogemusega inimeste unikaalsest sügavuti minevast perspektiivist võib saada katalüsaator kõigi ühiskondlike süsteemide muutmiseks ja ümber kujundamiseks, et inimõigusi kaitsta, kogukonda kaasamist soodustada, elukvaliteeti parandada ja võimestamist edendada – kõik see võib aidata kaasa parema vaimse tervise ja suurema heaolu kindlustamisele. Kate Swaffer, president ja tegevdirektor, Dementia International Alliance Dementia Alliance Internationalil (DAI) on olnud au ja rõõm teha koostööd WHO QualityRightsi algatuse ja kaastöötajatega selle väga tähtsa projekti raames. Dementsete inimeste puhul on praktikas inimõigusi tavaliselt täielikult eiratud. Ent need moodulid tutvustavad uut lähenemisviisi vaimsele Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused xiv tervisele ja ka dementsusele, mis on kognitiivset vaegust põhjustav neurodegeneratiivne haigus. Erinevalt praegusest diagnoosijärgsest lähenemisest dementsusele, mis keskendub ainult puudustele ja viib üksnes jõuetuse ja sõltuvuseni, edendab see uus lähenemisviis oma unikaalsete võimaldavate moodulitega dementsete inimeste õigusi, julgustab neid elama positiivsemalt ja toetab neid. Need moodulid seisavad vajaduse eest võimaldada õiguste teostamist ja on sellisena praktiliseks abivahendiks igaühele hoolimata sellest, kes ta on. Need moodulid toetuvad peamistele inimõiguste põhimõtetele, muutes need praktikas järgitavaks, ja on tänu sellele kasulikud nii tervishoiutöötajatele kui dementsetele inimestele ja nende pereliikmetele. Näiteks kogemusnõustamise ja sarnase elukogemusega inimeste vastastikuse toetuse vajadust ja hüvesid esile tõstes (see on tasuta teenus, mida DAI on pakkunud dementsetele inimestele alates 2013. aastast ja mille pakkumist me alustasime juba enne nende võimaluste ametlikku kasutuselevõtmist) ning keskendudes õigus- ja teovõime teemale ja selle olulisusele puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 12 seisukohast, pakuvad need moodulid välja praktilisi võimalusi professionaalide ja perekondade paremaks teavitamiseks, et tagada dementsete inimeste õiguste austamine. Ma olen isiklikult täiesti veendunud, et need moodulid toetavad kõiki vaimse tervise probleeme kogevaid ning psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimesi parema elu elamisel. Ana Lucia Arellano, president, International Disability Alliance Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsioon on teedrajav riikidevaheline inimõiguste leping, mis propageerib paradigma muutust: me peame lõpetama puuetega inimeste kohtlemise heategevuse ja arstiabi objektidena ning hakkama neid vääriliselt ja täielikult hindama õigusi omavate subjektidena. See paradigma muutus on eriti oluline intellekti-, psühhosotsiaalsete ja liitpuuetega inimestele ja suurema toetusvajadusega inimestele. Selle muutuse propageerimise võtmeks on puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikkel 12, mis tunnistab, et puuetega inimestel on õigus- ja teovõime ning nõuab, et nad saaks seda täies mahus realiseerida. See on põhiline inimõigus, mis on aluseks kõigi muude õiguste teostamisele. QualityRights on suurepärane vahend, mis võimaldab professionaalidel ja tervishoiutöötajatel puuetega inimeste õiguste konventsiooni paremini mõista ja selle põhimõtteid omaks võtta. See abivahend on omamoodi sillaks psühhosotsiaalsete puuetega inimeste, psühhiaatriateenuste kasutajate ja neist eluga pääsenute ning vaimse tervise teenuste osutajate ja kogu tervishoiusektori vahel, mis õpetab austama puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtteid ja väärtusi. QualityRightsi moodulid on töötatud välja tihedas koostöös vaimse tervise teenuste kasutajate ja neist eluga pääsenutega, lisades nende hääle puuetega inimeste õiguste konventsiooni allkirjastanud riikidele edastatavatele sõnumitele. International Disability Alliance (IDA) ja selle liikmesorganisatsioonid õnnitlevad kõiki konventsiooni allkirjastanuid QualityRightsi algatuse raames tehtud töö puhul. Me kannustame Maailma Terviseorganisatsiooni kogu südamest jätkama tööd vaimse tervisega seotud seaduste, poliitikate ja süsteemide muutmise nimel, kuni need vastavad täielikult puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtetele ja väärtustele, korrates kajana kõiki neid tugevaid hääli, mis kutsuvad üles järgima põhimõtet “mitte midagi meie kohta ilma meieta”. Connie Laurin-Bowie, tegevdirektor, Inclusion International WHO QualityRightsi eesmärk on võimestada üksikisikuid ja puuetega inimeste organisatsioone tundma ja mõistma oma inimõigusi ja seisma muutuse eest, mis võimaldaks inimestel elada oma kogukonnas iseseisvalt sobivat tuge saades. Inclusion International tervitab rõõmuga seda algatust, mille eesmärk on edendada õigusi, mida intellektipuuetega inimestele tihti keelatakse – nimelt õigust saada kogukonnas sobivaid vaimse tervise teenuseid, õigust valida, õigust pereelule, õigust elada kogukonnas ja õigust olla aktiivne kodanik. QualityRights on väärtuslik panus meie ühisesse pingutusse Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused xv selliste poliitikate ja praktikate kujundamisel, mis võimaldavad tagada, et igaüks on oma kogukonda kaasatud. Alan Rosen, professor, Illawarra Institute of Mental Health, University of Wollongong, ja Brain & Mind Centre, University of Sydney, Austraalia Vabadus on teraapiline. Inimõiguste tagamisel vaimse tervise teenuste osutamisel võib olla tervistav mõju. Nii saab tagada, et kui vähegi võimalik, siis a) jääb vaimse tervise probleemidega isikule valik ja kontroll pakutava abi ja hoolitsuse osas ja b) talle pakutakse vajaduse korral kvaliteetseid kliinilisi ja kodus osutatavaid tugiteenuseid, et ta saaks elada edasi oma kogukonnas "oma kodus ja tingimustel". Need moodulid jätkavad psühhiaatria valdkonnas inimõiguste edendamise pikka traditsiooni demonstreerides, kuidas saab ilma vasturääkivusteta tagada õigust küllaldasele hoolitsusele ning kõiki inimõigusi ja põhivabadusi. Hoolekandes tuleb vähendada igasugust sundust, nagu füüsilist eraldamist ja ohjeldamist, sunniviisilist ravimite manustamist, kinniseid statsionaarseid asutusi, väiksesse ruumi sulgemist ja institutsioonidesse paigutamist. Vabaduse optimaalne kindlustamine hoolekandes toob kaasa tohutu muutuse. See hõlmab sunni vältimiseks paljude erinevate tõenduspõhiste praktiliste alternatiivide süstemaatilist rakendamist, nagu näiteks lukustamata uksed, vabalt saadaval asendushoolduse teenused, vaba ja tasuta juurdepääs, avatud kogukonnad, avatud meel, avameelsed vestlused võrdsete vahel, abistatud elu kogukonnas, individuaalse ja perekondliku suhtluse parandamine, probleemide lahendamise oskused ja vastav toetus, tulevikusuunised, rahustamise ja konflikti lahendamise (probleemse käitumise ja kriisijuhtimise) alane väljaõpe, toetatud otsustamine, taastumisele orienteerumine kõikide teenuste osutamisel, kogemusnõustajate kaasamine ja poliitika kujundamine kõikide huvirühmade koostöö tulemusel. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsioonil põhinev WHO QualityRightsi programm koosneb konventsiooni põhimõtteid järgivatest ja propageerivatest äärmiselt praktilistest moodulitest. Meie ametis annavad need moodulid kätte pigem suuna, kuhu liikuda, mitte lõpliku vastuse või tähtaja. Lisaks kliiniliste ja tugiteenuste optimeerimisele tuleb ka meie poliitiline, õiguslik ja sotsiaalne tegevus seoses teenusekasutajate ja nende peredega kombineerida meie enda kui professionaalide vabanemisega institutsionaalsest mõtlemisest ja vaimse tervisega seotud hoolekandele siiani omaste praktikate ikkest. Alles siis ja üheskoos saame tohutult parandada tõsiste, püsivate ja korduvate vaimse tervise probleemidega inimeste väljavaateid ja võimalusi seoses võimestatud, eesmärgilise ja panustava elu elamisega kõigi teistega samade õigustega täisväärtuslike kodanikena. Victor Limaza, aktivist ja koolitaja, Justice for People with Disabilities, Documenta AC (Mehhiko) Väärikus ja heaolu on omavahel väga tihedalt seotud. Nüüdseks on seatud kahtluse alla kriteeriumid, mille järgi me hindame psühholoogilisi kannatusi ainult neurokeemilise tasakaalutuse alusel, nagu ka seisukoht, et inimeste erinevuste teatud ilmingud on patoloogilised, mistõttu tuleb need muuta kahjutuks isiku ja ühiskonna kaitsmiseks arvatavate ohtude eest, kuigi kasutatavad sekkumisviisid võivad rikkuda õigusi ja põhjustada pöördumatut kahju. Erialadevaheline terviklik lähenemine, mis tegeleb subjektiivse ebamugavusega ilma inimese väärikust õõnestamata ja tema otsustusvõimet koguni kriitilistes situatsioonides kahjustamata, peaks olema alus, millele ehitatakse üles uued vaimse tervisega seotud hoolekande käsitlusid puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtteid järgides. Vaimse tervise kriisis oleva inimese kogemust saab mõista tänu sidemele, mis luuakse empaatiale, kuulamisele, avameelsele dialoogile, saatjaks ja koos olemisele (eeskätt sarnase kogemusega inimeste vahel), toetatud otsustamisele, kogukonnas elamisele ja rangeid kaitsemeetmeid rakendades koostatud tulevikusuunistele toetudes. Psühhosotsiaalsete puuetega inimesed on asjatundjad tänu oma kogemustele, mistõttu tuleb nad kaasata nende vahendite välja töötamisse, mille eesmärk on Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused xvi taastumise võimaldamine ja tagamine. WHO QualityRightsi algatus on hea näide sellest paradigma muutusest: see pakub vahendeid ja strateegiaid vaimse tervisega seotud hoolekandes kõrgeima standardi tagamiseks inimõiguste austamisel. Pole mingit kahtlust, et kõikide inimõiguste täielik ja võrdne nautimine iga inimese poolt edendab ja soodustab vaimset tervist. Peter Yaro, tegevdirektor, Basic Needs Ghana WHO koolitus- ja juhenddokumentide pakett on rikkalik materjalikogu vaimse tervise valdkonnas tehtava töö parandamiseks ja õigustel põhinevaks kaasavaks arenguks. Need materjalid võimaldavad astuda olulise sammu puuete ning eeskätt psühhosotsiaalsete, intellekti- ja arengupuuete puhul sellise tõhusa lähenemise juurutamise, propageerimise ja normiks muutmise suunas, mis võimaldab tegeleda mis tahes sekkumise korral üksikisikute tegelike vajadustega ja austada nende õigusi nii, nagu see on nähtud ette puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. QualityRightsi pakett on tohutu samm juba ammuse soovituse järgimise suunas, et puude kogemusega inimesed peaks lahutamatult osalema sekkumisviiside välja töötamisel ja rakendamisel ning projekti saavutuste järelevalvel ja hindamisel. Nende suuniste abil saab tagada algatuste jätkusuutlikkuse ja seetõttu tuleks julgustada professionaale, teenusekasutajaid, hooldajaid ja kõiki huvirühmi neid materjale kasutama. WHO poolt tutvustatavas lähenemises pole kohta juba niigi haavatavate inimeste vägivaldsele väärkohtlemisele. Michael Njenga, Pan African Network of Persons with Psychosocial Disability esimees, Africa Disability Forumi täitev nõukoguliige ja Users and Survivors of Psychiatry tegevdirektor (Keenia) Kogu maailmas on täheldatav paradigma muutus arusaamises selle kohta, kuidas me peame tegelema vaimse tervise küsimustega. Selle muutuse ajendiks on olnud puuetega inimeste õiguste konventsioon, kestliku arengu eesmärkide kehtestamine ja kestliku arengu tegevuskava 2030 koostamine. WHO QualityRightsi koolitus- ja suunismaterjalid toetuvad sellele tähtsale rahvusvahelisele inimõiguste instrumendile ja neile rahvusvahelistele arenguinstrumentidele. QualityRightsi algatus propageerib inimõigustel põhinevat lähenemisviisi tagamaks, et vaimse tervise teenuseid osutatakse inimõiguste raamistikus ja need vastaksid psühhosotsiaalsete puuete ja vaimse tervise probleemidega inimeste tegelikele vajadustele. Need materjalid rõhutavad ka vajadust osutada inimestele teenuseid võimalikult kodu lähedal. QualityRightsi lähenemisviis tunnistab, kui oluline on pidada lugu iga indiviidi loomuomasest väärikusest ja tagada, et kõikidel psühhosotsiaalsete puuete ja vaimse tervise probleemidega inimestel on vaimse tervise teenuste kasutamisel võimalus ennast kuuldavaks teha, et nad poleks teenuste kasutamisel abitud ja neil oleks valikuid. See peaks olema vaimse tervise süsteemide ja teenuste reformimise lahutamatu element nii globaalsel, siseriiklikul kui lokaalsel tasandil. Seetõttu on oluline kindlustada, et need koolitus- ja suunismaterjalid võetakse laialdaselt kasutusele, kuna vaid nii saab tagada käegakatsutava positiivse tulemuse igal tasandil kõigile puude kogemusega inimestele, nende peredele, kogukondadele ja tervetele ühiskondadele. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused xvii WHO QualityRightsi algatus – mis see on? WHO QualityRights on algatus, mille eesmärgiks on parandada vaimse tervise ja sotsiaalteenuste osutamisel hoolitsuse ja toetuse kvaliteeti ning edendada psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimeste inimõigusi kogu maailmas. QualityRights rakendab osaluspõhist lähenemist järgmiste eesmärkide saavutamiseks: Arendada oskusi häbimärgistamise ja diskrimineerimisega võitlemiseks, inimõiguste edendamiseks ja taastumise soodustamiseks. Parandada hoolduse kvaliteeti ja inimõiguste austamist vaimse tervise ja sotsiaalteenuste osutamisel. Luua ja kujundada inimõigusi austavaid ja edendavaid kogukonnapõhiseid taastumisele orienteeritud teenuseid. Toetada kodanikuühiskonna liikumist puuetega inimeste õiguste eest seismiseks ja poliitika kujundamiseks. Reformida riigi poliitikat ja seadusandlust kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja muude rahvusvaheliste inimõiguste standarditega. Lisainfo aadressilt QualityRights materials for training, guidance and transformation 4 2 1 3 5 Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused xviii WHO QualityRightsi koolitus- ja suunismaterjalid WHO QualityRightsi algatuse raames on järgmiselt aadressilt saadaval allpool loetletud koolitus- ja suunismoodulid ja neid täiendavad slaidiesitlused: https://www.who.int/publications-detail/who- qualityrights-guidance-and-training-tools Teenuse muutmise abivahendid • WHO QualityRightsi hindamiskomplekt • Teenuste muutmine ja inimõiguste edendamine Koolitusvahendid Põhimoodulid • Inimõigused • Vaimne tervis, puue ja inimõigused  • Taastumine ja õigus tervisele • Õigus- ja teovõime ja õigus otsustada • Vabadus sundusest, vägivallast ja väärkohtlemisest Erimoodulid • Toetatud otsustamine ja tuleviku planeerimine • Strateegiad füüsilise eraldamise ja ohjeldamise lõpetamiseks • Taastumispraktikad vaimse tervise ja heaolu tagamiseks Hindamisvahendid • WHO QualityRightsi vaimse tervise, inimõiguste ja taastumise alase koolituse hindamine: koolituseelne küsimustik • WHO QualityRightsi vaimse tervise, inimõiguste ja taastumise alase koolituse hindamine: koolitusjärgne küsimustik Suunismaterjalid • Sarnase elukogemusega inimeste teineteise vastastikune toetamine • Sarnase elukogemusega inimeste tugirühmad • Kodanikuühiskonna organisatsioonid inimõiguste edendamiseks vaimse tervise ja seotud valdkondades • Vaimse tervise, puuetega inimeste õiguste ja inimõiguste eest seismine Eneseabivahendid • Taastumise isikukeskne planeerimine vaimse tervise ja heaolu tagamiseks – eneseabivahend Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused xix Koolitusest ja suunismaterjalist QualityRightsi koolitus- ja suunismoodulid on töötatud välja peamiste huvirühmade teadmiste, oskuste ja arusaama parandamiseks seoses sellega, kuidas tuleks edendada psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimeste õigusi ning parandada vaimse tervise ja seotud valdkondades osutatavate teenuste ja pakutava toetuse kvaliteeti kooskõlas rahvusvaheliste inimõiguste standardite ning eeskätt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja taastumisel põhineva lähenemisega. Kellele on koolitus ja suunismaterjalid mõeldud? • Psühhosotsiaalsete puuetega inimestele • Intellektipuuetega inimestele • Kognitiivsete puuetega, kaasa arvatud dementsetele inimestele • Inimestele, kes kasutavad või on kasutanud vaimse tervise ja sotsiaalteenuseid • Üldisi tervishoiuteenuseid, vaimse tervise ja sotsiaalteenuseid osutavate asutuste juhtidele • Vaimse tervise valdkonna ja muudele professionaalidele (nagu arstid, õed, psühhiaatrid, psühhiaatria- ja geriaatriaõed, neuroloogid, geriaatrid, psühholoogid, tegevusterapeudid, sotsiaaltöötajad, kogukonna tugitöötajad, isiklikud abistajad, kogemusnõustajad ja vabatahtlikud) • Muule vaimse tervise ja sotsiaalteenuste valdkonnas töötavale ja vastavaid teenuseid, kaasa arvatud kogukonnateenuseid ja koduseid teenuseid osutavale personalile (nagu abilised, koristajad, köögipersonal, hoolduspersonal, administraatorid) • Valitsusvälistele organisatsioonidele, ühingutele, liitudele ja usuorganisatsioonidele, mis on tegevad vaimse tervise, inimõiguste ja muudes asjakohastes valdkondades (nagu puuetega inimeste organisatsioonid, psühhiaatriateenuste kasutajate ja üleelajate organisatsioonid, toetusorganisatsioonid) • Perekondadele, tugiisikutele ja teistele hoolduskoormusega isikutele • Asjakohastele ministeeriumitele (tervishoid, sotsiaalvaldkond, haridus jne) ja poliitika tegijatele • Asjakohastele valitsusasutustele ja -teenustele (nagu politsei, kohtusüsteem, vanglapersonal, kinnipidamiskohtade, kaasa arvatud vaimse tervise ja sotsiaalteenuste üle järelevalvet teostavad ja neid kontrollivad asutused ja ametid, õigusreformi komisjonid, puuetega inimeste nõuandeorganid ja riiklikud inimõiguste institutsioonid) • Muudele asjakohastele organisatsioonidele ja huvirühmadele (nagu inimõiguste kaitsjad, juristid ja õigusabiorganisatsioonid, akadeemikud, kõrgkoolide tudengid, kogukonna- ja usujuhid ja alternatiivsete ravivõtete kasutajad, kui see on asjakohane) Kes peaks koolituse läbi viima? Koolituse peaks kokku panema ja läbi viima multidistsiplinaarne meeskond, kuhu kuuluvad ka sarnase elukogemusega inimesed, puuetega inimeste organisatsioonide liikmed, vaimse tervise, puuete ja seotud valdkondades töötavad professionaalid, perekonnad ja muud isikud. Kui koolituse eesmärk on käsitleda spetsiaalselt psühhosotsiaalsete puuetega inimeste õigusi, siis on tähtis, et koolituse läbiviijate sekka kuuluks selle grupi esindajad. Kui aga eesmärgiks on võimekuse arendamine intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimeste õiguste osas, siis peaks koolitajate hulka kuuluma ka nende gruppide esindajad. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused xx Arutelude elavdamiseks võib kaaluda erinevaid võimalusi. Näiteks koolituse mingeid kindlaid osi läbi viima võib kutsuda vastavate spetsiifiliste teadmistega isikuid. Teine võimalus on panna koolituse mingite kindlate osade läbi viimiseks kokku koolitajate meeskond. Kõige parem on, kui koolitajad oleks tuttavad koolituse toimumise koha kultuurilise tausta ja olukorraga. Vajalikuks võib osutuda koolitajate koolitamise sessioonide korraldamine, et valmistada ette grupp inimesi, kes on võimelised koolitust olemasolevat olukorda arvesse võttes läbi viima. Neil koolitajate koolitamise sessioonidel peaks osalema ka psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimesed. Neil koolitustel peaks osalema ka muude asjakohaste kohalike huvirühmade esindajad, kes on tegevad vaimse tervise ja sotsiaalteenuste kvaliteedi parandamisel ning psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimeste õiguste edendamisel. Kuidas tuleks koolitus läbi viia? Kõige parem on, kui koolitus hõlmab QualityRightsi kõiki koolitusmooduleid ja seda alustatakse viiest põhimoodulist. Sellele võib järgneda põhjalikum väljaõpe erimooduleid (nimetatud eespool) kasutades. Kogu koolituse võib korraldada mitme kuu jooksul toimuvate seminaridena. Igat eraldiseisvat koolitusmoodulit ei ole vaja ilmtingimata läbida ühe päevaga. Selle võib jagada erinevate teemade vahel ja korraldada koolituse vastavalt vajadusele mitme päeva jooksul. Kuna koolitusmaterjalid on üsna mahukad ja laiahaardelised ning aeg ja ressursid võivad olla piiratud, siis võib olla kasulik kohandada koolitust vastavalt koolitatavatel inimestel juba olemas olevatele teadmistele ja grupi taustale, aga ka koolituse soovitud tulemustele. Nende koolitusmaterjalide kasutamise ja esitlemise viisi võib seega kohandada vastavaks konkreetsele kontekstile ja vajadustele. • Näiteks juhul, kui osalejatel pole veel teadmisi vaimse tervise, inimõiguste ja taastumise alal, siis on tähtis korraldada 4–5 päeva pikkune seminar 5 peamist koolitusmoodulit kasutades. Leiate 5-päevase koolituse näidiskava aadressilt https://qualityrights.org/wp- content/uploads/Sample-program-QR-training.pdf. • Kui aga osalejatel on juba põhiteadmised psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimeste inimõigustest, ent nad vajavad põhjalikumaid teadmisi sellest, kuidas täpselt praktikas edendada õigust õigus- ja teovõimele, siis tuleks korraldada seminar, mis keskendub 1. päeval moodulile “Õigus- ja teovõime ja õigus otsustada” ning 2., 3. ja 4. päeval erimoodulile “Toetatud otsustamine ja tuleviku planeerimine” (või selle mooduli valitud osadele). Koolitusmaterjale spetsiifilistele koolitusvajadustele vastavaks kohandades on tähtis vaadata enne koolitust kõik käsitletavad moodulid üle tarbetu kordamise vältimiseks. • Näiteks juhul, kui kavatsetakse korraldada kõiki põhimooduleid hõlmav koolitus, siis pole vaja käsitleda teemat 5 (täpsemalt artiklist 12) ja teemat 6 (täpsemalt artiklist 16), kuna järgnevates moodulites käsitletakse neid teemasid palju põhjalikumalt (vastavalt moodulites “Õigus- ja teovõime ja õigus otsustada” ja “Vabadus sundusest, vägivallast ja väärkohtlemisest”). Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused xxi • Ent kui sissejuhatav koolitus kavatsetakse korraldada ainult mooduli 2 põhjal, siis on väga oluline käsitleda selle mooduli teemasid 5 ja 6, kuna see on ainus võimalus nende teemade ja artiklite tutvustamiseks osalejatele. Need on ainult näited koolitusmaterjalide kasutamise erinevate võimalike viiside kohta. Võimalikud on ka muud variatsioonid mis tahes konkreetse konteksti spetsiifiliste koolitusvajaduste rahuldamiseks. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused xxii Suunised koolitajatele Koolitusprogrammi läbiviimise põhimõtted Osalus ja suhtlus Osalus ja suhtlus on kriitilise tähtsusega koolituse õnnestumise seisukohast. Kõiki osalejaid tuleks kohelda isikutena, kes saavad panustada väärtuslike teadmiste ja arusaamadega. Koolitaja peaks piisavat ruumi võimaldades ja aega andes hoolitsema eeskätt selle eest, et psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimesi kuulatakse ja kaasatakse. Olemasolev võimudünaamika teenuste osutamisel ja ühiskonnas üldiselt võib muuta mõnele inimesele oma seisukohtade väljendamise vastumeelseks. Koolitaja peaks üldiselt rõhutama kõikide osalejate arvamuste kuulamise olulisust. Mõned inimesed võivad olla häbelikud või tunda end ebamugavalt ja ei pruugi avaldada oma arvamust – see võib olla nii, kuna neid ei kaasata piisavalt või kuna nad ei tunne ennast grupis mugavalt. Koolitajad peaks andma endast kõik, et kõiki julgustada ja koolitusse kaasata. Tavaliselt on nii, et kui inimene on üks kord oma arvamuse välja öelnud ja tunneb, et teda on kuulda võetud, siis suudab ta ka aruteludes aktiivsemalt osaleda ja väljendab ennast varmamalt. Koolitus on ühine õpikogemus. Koolitajad peaks seetõttu võtma aega, et kõiki märgata, et võimaluse korral vastata kõigile küsimustele ja veenduda, et keegi ei tunneks ennast välja jäetuna. Kultuuriline tundlikkus Koolitajad peaks olema tähelepanelikud osalejate mitmekesisuse ja erinevuse suhtes ning mõistma, et nende kogemusi ja teadmisi on kujundanud ja vorminud mitmed tegurid, nagu kohalik kultuur, sugu, migrandistaatus või seksuaalne sättumus. Soovitatav on kasutada kultuuriliselt tundlikku keelt ja tuua selliseid näiteid, mis on asjakohased koolituse läbiviimise riigis või piirkonnas elavatele inimestele. Inimesed võivad näiteks riigist või kontekstist olenevalt väljendada või kirjeldada oma emotsioone ja tundeid või rääkida oma vaimsest tervisest erinevatel viisidel. Koolitajad peaks hoolitsema ka selle eest, et koolituse käigus ei jääks tähelepanuta need probleemid, millega seisavad silmitsi konkreetsed grupid vastavas riigis või piirkonnas (nagu põlisrahvad ja muud rahvusvähemused, usuvähemused, naised jne). Arvestada tuleb arutatavate teemadega seotud häbitundega ja võimalusega, et neid võidakse pidada tabuks. Avatud ja hukkamõistuvaba keskkond Avameelsed arutelud on hädavajalikud ja igaühe arvamus väärib ära kuulamist. Koolituse eesmärk on teha koostööd leidmaks võimalusi, kuidas parandada vaimse tervise ja sotsiaalteenuseid kasutavate ning psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimeste õigustest lugu pidamist laiemas kogukonnas. Inimesed võivad selle koolituse käigus väljendada tugevaid tundeid ja reageerida jõuliselt. Oluline on, et koolitaja võimaldaks koolituse käigus inimestel arvamust avaldada ja tundeid väljendada. See tähendab, et inimestele tuleks anda aega ilma vahele segamata oma kogemustest rääkimiseks ja tagada, et teised kuulavad neid ja reageerivad või vastavad neile tundlikul ja lugupidaval viisil. Inimestega ei ole tõhusalt suhtlemiseks vaja ilmtingimata nõustuda. Vaidluse tekkides võib olla kasulik tuletada kõigile osalejatele meelde, et neil kõigil on ühine eesmärk – tagada vaimse tervise ja sotsiaalteenuste osutamisel ja kogukonnas inimõigustest lugupidamine ningkoos õppimiseks on vaja Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused xxiii kuulata kõigi arvamusi. Grupiga võiks leppida kohe alguses kokku mõne põhireegli osas (nagu austus, konfidentsiaalsus, kriitiline mõtisklemine ja mittediskrimineerimine), mida saab siis koolituse käigus vajaduse korral uuesti meelde tuletada. Teadke, et mõnel inimesel pole ehk olnud kunagi varem võimalust vabalt ja turvaliselt oma arvamust avaldada (näiteks sarnase elukogemusega inimestel ja pereliikmetel, aga ka professionaalidel). Seetõttu on hädavajalik luua turvaline õhustik, kus võetakse kuulda kõigi arvamust. Keelekasutus Koolitajad peaks olema tähelepanelikud osalejate mitmekesisuse ja erinevuse suhtes. Koolitusel osalevad erineva tausta ja haridustasemega inimesed. Seetõttu on oluline kasutada kõigile osalejatele mõistetavat keelt (vältides näiteks spetsiifiliste meditsiiniliste, juriidiliste ja tehniliste terminite, akronüümide jms kasutamist või selgitades nende tähendust) ja hoolitseda selle eest, et kõik osalejad mõistavad põhimõisteid ja sõnumeid. Koolituse keerukusaste ja keelekasutus tuleks kohandada konkreetse grupi spetsiifilistele vajadustele vastavaks. Koolitajad peaks seda kõike meeles pidades tegema pause, tooma vajaduse korral näiteid ja võtma aega osalejatele küsimuste esitamiseks ja nendega asjade arutamiseks, et olla kindel, et kõik saavad õigesti aru põhimõistete ja sõnumite sisust. Koolitajad peaks maksimaalsel võimalikul määral kasutama keelt, mis võimaldab arutada ka vaimse tervise murede mittemeditsiinilisi ja/või kultuuriliselt spetsiifilisi käsitlusi (nagu emotsionaalne häire, tavatud kogemused jne) (1). Sobivad abinõud Vahel võib osutuda vajalikuks suhtlusviiside ja vahendite kohandamine, näiteks video- ja audiomaterjale kasutades, lihtsustatud mugandusi kasutades, viibeldes, mõne harjutuse puhul kirjutamisel abistades ja inimestel koos isikliku abistajaga tulla võimaldades, et hoolitseda, et kõik inimesed on koolitusse kaasatud. Tegutsemine olemasolevas õigusruumis ja poliitilises kontekstis Osalejad võivad koolituse käigus väljendada muret nende riigis valitseva õigusliku või poliitilise konteksti pärast, mis ei pruugi olla kooskõlas rahvusvaheliste inimõiguste standarditega, kaasa arvatud puuetega inimeste õiguste konventsiooni nõuetega. Sarnaselt võib olla koolituse sisu lepinguosalistelt vastuolus kehtiva siseriikliku õiguse või poliitikaga. Näiteks sunniviisilist kinnipidamist ja ravi võimaldavad seadused on vastuolus nende koolitusmoodulite üldise lähenemisviisi ja põhimõtetega. Lisaks võib näida toetatud otsustamise teema olevat vastuolus kehtivate siseriiklike eestkosteseadustega. Muret võib valmistada ka see, et riikidel ei pruugi olla üldse või piisavalt ressursse uute lähenemisviiside juurutamiseks. Selline mure võib panna osalejaid esitama küsimusi vastutuse, turvalisuse, rahastamise ning laiema poliitilise ja ühiskondliku konteksti kohta, milles nad elavad ja töötavad. Koolitajad peaks esmalt kinnitama osalejatele, et nende moodulite eesmärk ei ole julgustada siseriikliku õiguse või poliitika nõuetega vastuolus olevaid praktikaid ega kutsuda üles end seadust rikkudes ohustama. Kui kohalik õigus ja poliitika on vastuolus puuetega inimeste õiguste konventsiooni nõuetega, siis on tähtis seista poliitika muutmise ja õigusreformi eest. Kuigi puuetega inimeste õiguste konventsiooni allkirjastanud riigid on kohustatud kohe lõpetama konventsiooni ja muude rahvusvaheliste inimõiguste lepingute nõuete rikkumise, on siiski tähtis tunnistada, et täieliku lugupidamise tagamine puuetega inimeste õiguste konventsiooniga kaitstavate õiguste vastu võtab aega ja eeldab mitmeid erinevaid tegevusi ühiskonna kõikidel tasanditel. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused xxiv Seetõttu ei tohiks iganenud õigusraamistik ja poliitika takistada üksikisikuid tegutsemast. Üksikisiku tasandil saab igapäevaselt palju ära teha suhtumise ja praktikate muutmiseks ka olemasolevate seaduste piires, alustamaks vastavuse tagamist puuetega inimeste õiguste konventsiooni nõuetele. Näiteks juhul, kui eestkostjad on riigi seadustega volitatud inimeste eest ametlikult otsustama, siis ei takista see neid toetamast inimesi isiklike otsusteni jõudmisel ega nende valikuid austamast. See koolitus õpetab tegelema erinevate teemadega, millel on võtmeroll inimõigustel põhineva lähenemise rakendamisel ja edendamisel vaimse tervise ja sotsiaalteenuste valdkonnas. Koolitajad peaks kogu koolituse käigus julgustama osalejaid arutama, kuidas nende koolitusmaterjalidega propageeritavad tegevused ja strateegiad neid mõjutavad ja kuidas neid saab kasutusele võtta olemaolevas õigusraamistikus ja poliitilises kontekstis. Suhtumise ja praktikate muutmine võib koos tõhusa mõjutustööga viia positiivsete muutusteni poliitikas ja õiguses. Positiivne ja innustav suhtumine Koolitajad peaks rõhutama, et koolituse eesmärk on jagada põhiteadmisi ja vahendeid ning stimuleerida mõtisklemist leidmaks lahendusi, mis on kasulikud osalejate spetsiifilises kontekstis. On tõenäoline, et positiivseid tegusid juba tehakse osalejate endi või teiste inimeste ja teenuseosutajate poolt. Neile positiivsetele näidetele tuginedes saab jõuda üksmeelele ja demonstreerida, et igaüks saab olukorda muuta. Grupitöö Koolitaja palub osalejatel töötada harjutuste tegemisel gruppides. Gruppidesse võib jaguneda osalejate eelistustest olenevalt valiku alusel või juhuslikult. Kui osalejad ei peaks end teatud gruppides mugavalt tundma, siis tuleks sellega arvestada. Koolituse harjutuste eesmärk on soodustada osalust ja arutelu. Harjutused on koostatud eesmärgiga võimaldada osalejatel ise ideid välja pakkuda ja lahendusi leida. Koolitajate roll on arutelusid suunata ja kui see on asjakohane, siis neid ergutada mingite kindlate ideede või väljakutsetega. Kui osalejad ei taha osaleda koolituse mõnes tegevuses, siis tuleks nende soovi austada. Märkused koolitajale Koolitusmoodulid sisaldavad sinises kirjas märkusi koolitajale. Märkused koolitajale sisaldavad vastuste näiteid või muid juhiseid, mis pole mõeldud osalejatele ette lugemiseks. Osalejatele esitatava esitluse sisu ning osalejatele esitatavad küsimused ja väited on mustas kirjas. Järgmiselt aadressilt on saadaval koolitusmooduleid täiendavad slaidid kursuse sisu parema esitluse tagamiseks: https://www.who.int/publications-detail/who-qualityrights-guidance-and-training-tools QualityRightsi koolituse hindamine Koolituspaketti kuuluvad QualityRightsi eel- ja järelhindamise küsimustikud on koostatud koolituse mõju hindamiseks ja koolituse täiustamiseks tulevikus korraldatavate seminaride tarvis. Osalejad peavad täitma enne koolituse algust koolituseelse hindamisküsimustiku. Selle tegemiseks tuleks näha ette 30 minutit. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused xxv Koolituse lõpus peaks osalejad täitma koolitusjärgse hindamisküsimustiku. Ka selle tegemiseks tuleks näha ette 30 minutit. Igale osalejale tuleb määrata unikaalne ID hoolimata sellest, kas nad täidavad vormi käsitsi või internetis. See ID peab olema sama nii koolituseelse kui koolitusjärgse hindamise küsimustikul. Unikaalseid IDsid saab luua näiteks nii: kasutades selle riigi nime, kus koolitus korraldatakse, ja selle järel numbreid 1 kuni 25 (või muid numbreid koolitusel osalejate arvust olenevalt). Osaleja võib näiteks saada järgmise unikaalse ID: Jakarta12. Unikaalsete IDdega koolituseelsed ja koolitusjärgsed küsimustikud on kasulik lisada osalejate kaustadesse enne koolituse algust tagamaks, et unikaalsed IDd jagatakse õigetele osalejatele. Unikaalsete IDde saajaid ei pea olema võimalik tuvastada, kuna küsimustikud on anonüümsed: tähtis on vaid tagada, et igal osalejal on mõlemal küsimustikul sama ID. Koolitaja peaks pärast koolitusjärgse küsimustiku täitmist algatama arutelu, mille käigus saavad kõik osalejad avaldada arvamust koolituse kohta, öelda, milliseid osi nad nautisid ja millest leiavad endale kasu olevat ning mida nad ei nautinud ega pea kasulikuks, ja jagamaks soovi korral ka muid muljeid. See on ka hea võimalus arutada, millised koolitusel käsitletud tegevused ja strateegiad kavatsevad osalejad kasutusele võtta. Koolituseelsed ja koolitusjärgsed küsimustikud tuleks enne koolitust iga osaleja jaoks välja printida. Printimiseks ja jagamiseks vajalikud versioonid on saadaval järgmistelt aadressidelt: • WHO QualityRightsi vaimse tervise, inimõiguste ja taastumise alase koolituse hindamine: koolituseelne küsimustik: https://qualityrights.org/wp-content/uploads/20190405.PreEvaluationQuestionnaireF2F.pdf • WHO QualityRightsi vaimse tervise, inimõiguste ja taastumise alase koolituse hindamine: koolitusjärgne küsimustik: https://qualityrights.org/wp- content/uploads/20190405.PostEvaluationQuestionnaireF2F.pdf Koolitusvideod Koolitajad peaks vaatama üle kõik mooduli raames kasutamiseks olemas olevad videod ja valima koolitusel näitamiseks nende seast kõige sobivamad. Videote linke võidakse muuta. Linkide töötamine on seetõttu oluline enne koolitust üle kontrollida. Kui link ei tööta, siis tuleks leida sobiva alternatiivse, võrreldava sisuga video link. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused xxvi Eelmärkus keele kohta Me mõistame ja tunnistame, et keel ja terminoloogia kajastavad puude olemusest aru saamise arenemist aja jooksul ning et erinevad inimesed kasutavad erinevates kontekstides ja erinevatel aegadel erinevaid mõisteid. Inimesed peavad saama ise valida, milliseid sõnu ja väljendeid kasutada ning kuidas oma kogemust, olukorda või seisundit kirjeldada. Vaimse tervise valdkonnas eelistavad mõned inimesed kasutada näiteks väljendeid nagu “psühhiaatrilise diagnoosiga inimesed”, “psüühikahäiretega inimesed” või “vaimuhaigused”, “vaimse tervise probleemidega inimesed”, “tarbijad”, “teenusekasutajad” või “psühhiaatrilised ellujääjad”. Teised peavad mõnda neist mõistetest või kõiki neid mõisteid häbimärgistavaks või kasutavad erinevaid väljendeid oma emotsioonidest, kogemustest ja pingetest/häiretest rääkides. Samamoodi kasutatakse intellektipuuetest rääkides erinevaid mõisteid erinevates kontekstides, nagu näiteks “õpipuuded” või “intellektuaalse arengu puuded” või “õpiraskused”. Neis materjalides kasutatakse mõistet “psühhosotsiaalne puue” hõlmamaks neid inimesi, kellele on pandud vaimse tervisega seotud diagnoos või kes samastavad ennast selle mõistega. Mõisted “kognitiivne puue” ja “intellektipuue” on kasutusel hõlmamaks neid inimesi, kellele on pandud konkreetselt nende kognitiivse talitluse või intellektuaalsete funktsioonidega seotud diagnoos, kaasa arvatud muu hulgas dementsus ja autism. Mõiste “puue” kasutamine on antud kontekstis oluline, kuna see tõstab esile need olulised takistused, mis ei lase tegeliku või tajutava vaeguse või tervisekahjustusega inimestel ühiskonnas täielikult ja tõhusalt osaleda, ja asjaolu, et puuetega inimeste õiguste konventsioon kaitseb neid. Selles kontekstis ei tähenda seega mõiste “puue” kasutamine, et inimestel on ilmtingimata tervisekahjustus või haigus. Me kasutame mõisteid “inimesed, kes kasutavad” ja “kes on kasutanud vaimse tervise ja sotsiaalteenuseid” ka sellistest inimestest rääkides, kes ei pea ennast ilmtingimata puudega inimeseks, ent kellel on selle koolituse seisukohast erinevaid asjakohaseid kogemusi. Lisaks viitab nendes moodulites mõiste “vaimse tervise ja sotsiaalteenused” kasutamine väga laiale teenuste valikule, mida erinevates riikides praegu pakutakse, kaasa arvatud näiteks kogukonna vaimse tervise keskused, esmatasandi kliinikud, üldhaiglates osutatavad ambulatoorsed teenused, psühhiaatriahaiglad, üldhaiglate psühhiaatriaosakonnad, rehabilitatsioonikeskused, alternatiivravivõtete kasutajad, päevakeskused, vanadekodud ja muud rühmakodud, aga ka kodus osutatavad teenused ning teenused ja toetus, mida pakuvad väga paljud erinevad tervishoiu- ja sotsiaalhoolduse asutused avalikus, era- ja valitsusvälises sektoris alternatiivina traditsioonilistele vaimse tervise ja sotsiaalteenustele. Käesolevas dokumendis kasutatav terminoloogia on valitud kõikehõlmavuse tagamiseks. See on iga üksikisiku enda valik, kas mis tahes mõiste või väljendiga samastuda või mitte – tähtis on, et inimõigused kehtivad ikka igaühe suhtes igalpool. Tähtis on eeskätt see, et diagnoos või puue ei tohiks kunagi inimest määratleda, kuna me kõik oleme indiviidid oma unikaalse sotsiaalse tausta, isiksuse, autonoomia, unistuste, eesmärkide ja püüdluste ning meil teiste inimestega olemas olevate suhetega. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused xxvii Õpieesmärgid, teemad ja ressursid Õpieesmärgid Koolituse lõpuks: • mõistavad osalejad diskrimineerimise ja õiguste keelamise olemust; • mõistavad osalejad puude olemust; • on õppinud osalejad tundma puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja mõistavad selle kokkuleppe olulisust puuetega inimeste inimõiguste austamise, kaitsmise ja tagamise seisukohast; • oskavad osalejad rakendada teadmisi puuetega inimeste õiguste konventsioonist reaaleluliste juhtumikirjelduste puhul ning märgata ja tunda ära puuetega inimeste õiguste rikkumist; • oskavad osalejad pakkuda välja konkreetseid viise psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimeste õiguste austamiseks ja toetamiseks. Teemad 1. teema: Diskrimineerimise ja õiguste keelamise olemuse mõistmine (2 tundi) 2. teema: Puude olemuse mõistmine inimõiguste perspektiivist (2 tundi ja 45 minutit) 3. teema: Puuetega inimeste õiguste konventsioon (2 tundi ja 35 minutit) 4. teema: Puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtete rakendamine reaaleluliste juhtumikirjelduste puhul (40 minutit) 5. teema: Täpsemalt artiklist 12 – Võrdne tunnustamine seaduse ees (1 tund ja 5 minutit) 6. teema: Täpsemalt artiklist 16 – Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise eest (30 minutit) 7. teema: Täpsemalt artiklist 19 – Iseseisev elu ja kogukonda kaasatus (20 minutit) 8. teema: Inimeste võimestamine kaitsma puuetega inimeste õiguste konventsioonis kirjeldatud õigusi (1 tund ja 65 minutit) Vajalikud ressursid • Käesolevat juhendit täiendavad kursuse slaidid: Vaimne tervis, puuetega inimeste õigused ja inimõigused. WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused (kursuse slaidid), saadaval aadressilt https://www.who.int/publications-detail/who-qualityrights- guidance-and-training-tools • Osalejate õpikogemuse optimeerimiseks peaks koolitusruum vastama järgmistele nõuetele:  Koolitusruum peaks olema piisavalt suur kõigi mahutamiseks, ent samas ka piisavalt väike vaba ja avatud arutelu soodustava keskkonna loomise võimaldamiseks.  Osalejad peaks koolitusruumis saama jaguneda gruppidesse (näiteks banketistiilis, nii et ruumis on mitmed ümmargused lauad, mille ümber osalejad istuvad; selline paigutus julgustab ka osalejaid omavahel suhtlema ja nii on inimesed grupitöö jaoks juba gruppidesse jagunenud). • Mõistlikud abinõud vastavalt vajadusele, tagamaks kõigile koolitusele pääsu • Internetiühendus videote näitamiseks • Kõlarid videote heli kuulamiseks • Projektor ja projitseerimisekraan • Üks või mitu mikrofoni koolitaja(te)le ja vähemalt 3 täiendavat juhtmeta mikrofoni osalejatele (kõige parem on, kui iga grupi laual on üks mikrofon) Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused xxviii • Vähemalt kaks pabertahvlit vms pluss paberit ja pastakaid Täiendavad selle koolitusmooduli jaoks printimist vajavad ressursid: • Koopiad: 1. lisa. Amelia, Kari, Miina, Klaara ja Peebu juhtumite juhtumikirjeldused • Koopiad kõigile osalejatele: 2. lisa. Inimõiguste ülddeklaratsiooni täistekst koos lihtsustatud versiooniga • Koopiad kõigile osalejatele: 3. lisa. Puuetega inimeste õiguste konventsioon koos lihtsalt loetava versiooniga Kestus Umbes 10 tundi Osalejate arv Senise kogemuse põhjal on seminarist enim kasu, kui sellel osaleb kuni 25 inimest. Nii saab anda kõigile piisavalt palju võimalusi suhtlemiseks ja oma arvamuse avaldamiseks. Koolitusele lisaks Koolitaja võiks kutsuda ühe või mitu psühhosotsiaalse, intellekti- või kognitiivse puudega isikut rääkima, mil moel on eelarvamused ja negatiivsed hoiakud neid elus takistanud ja kuidas nad on neist üle saanud. Koolitaja võiks korraldada ka järgmise video vaatamise: WITF, I go home (56:46 min): https://www.youtube.com/watch?v=ILpXLbLdv7I&feature=youtu.be (pöörduse aeg: 9. aprill 2019) Seda videot võib näidata koolituse lõpus (näiteks õhtusöögi ajal). Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 1 Käesolev moodul "Vaimne tervis, puue ja inimõigused" vaatleb põhjalikult rahvusvahelist puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja seda, kuidas see konventsioon edendab ja kaitseb psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimeste õigusi. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee võttis selle konventsiooni vastu 2006. aasta lõpus ja see jõustus mais 2008 – 60 aastat pärast inimõiguste ülddeklaratsiooni vastu võtmist. 2018. aasta novembri seisuga oli konventsioonil 177 lepingulepinguosalist riiki. Käesolev moodul toetub 1. mooduli üldisemale inimõiguste alasele koolitusele, keskendudes kitsamalt just puuetega inimeste vajadusi käsitlevatele rahvusvaheliselt ratifitseeritud inimõigustele. See võimaldab osalejatel vaadelda puuet inimõiguste perspektiivist, see tähendab uurida takistusi, mida puuetega inimeste kogevad enda täielikul ühiskonda kaasamisel ja teha kindlaks viise, kuidas neid takistusi ületada. Kuna konventsiooni allkirjastanud riigid on kohustunud “tagama ja edendama kõigi puuetega inimeste kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielikku teostamist ilma mis tahes diskrimineerimiseta”, siis on need riigid kohustatud võtma meetmeid selle saavutamiseks. Käesolev moodul demonstreerib, kuidas saab diskrimineerimisjuhtumeid kindlaks teha, võrreldes inimeste kogemusi (millest mõnesid vaadeldakse üksikasjalikult) konventsiooni artiklites sõnastatud väidetega. Käesolev moodul tutvustab osalejatele ka mitmeid konkreetseid meetmeid, mida saab võtta puuetega inimeste, kaasa arvatud psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimeste õiguste tagamiseks. Sissejuhatus Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 2 Selle teema jaoks vajalik aeg Umbes 2 tundi Selle teema eesmärk on aidata osalejatel paremini mõista diskrimineerimise ja õiguste keelamise olemust psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimeste puhul. Harjutus 1.1: Psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimeste õigused (30 min) Selle harjutuse käigus mõeldakse "Inimõiguste" moodulis uuritud inimõigustele ja sellele, kuidas need seostuvad psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimestega. Paluge osalejatel vaadata oma inimõiguste ülddeklaratsiooni koopiat (2. lisa). Puuetega inimeste õiguste konventsiooni tutvustatakse järgmise teema käigus. Esitage osalejatele järgmine küsimus: Kas psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimesed saavad teie meelest nautida ja teostada inimõiguste ülddeklaratsioonis sõnastatud inimõigusi? Selle küsimuse eesmärk on lasta osalejatel mõelda elukogemustele, mis võivad neid inimrühmi mõjutada, ja paluda seostada neid kogemusi inimõiguste teemadega. Võimalik, et osalejad vastavad, et psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimesed ei saa nautida mitmeid erinevaid õigusi. Näiteks: • Artikkel 5: Neid allutatakse sundravile ja nad kogevad muud tüüpi nende tahte vastaseid sekkumisi, mis põhjustavad suurt valu ja kannatusi ning võivad ulatuda piinamise ja väärkohtlemiseni. • Artikkel 19: Neile keelatakse tihti arvamuse- ja sõnavabadust – nende arvamust ei võeta kuulda. • Artikkel 16: Tihti rikutakse nende õigust abielluda ja pere luua. • Artikkel 13: Neile keelatakse tihti liikumisvabadust (näiteks siis, kui neid hoitakse kinni vaimse tervise või sotsiaalteenuseid osutavates asutustes). 1. teema: Diskrimineerimise ja õiguste keelamise olemuse mõistmine Inimõiguste ülddeklaratsiooni erinevates keeltes versioonid on saadaval järgmiselt aadressilt: https://udhr.audio/ Viipekeelne inimõiguste ülddeklaratsioon on saadaval aadressil: http://www.ohchr.org/EN/UDHR/Pages/UDHRinsignlanguages.aspx Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 3 • Artikkel 23: Nende õigust tööle ei austada alati. Psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimesi diskrimineeritakse tihti neile töövõimalusi keelates või neid töölt vallandades. • Artikkel 25: Paljudel psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimestel puudub juurdepääs kvaliteetsetele füüsilise ja vaimse tervise teenustele või teenustele ja toetusele, mida nad võivad vajada kogukonnas küllaldase elatustaseme saavutamiseks. • Artiklid 9 ja 10: Tihti rikutakse ka nende õigust sellele, et kedagi ei või meelevaldselt vahistada ega kinni pidada, kuna nende inimrühmade liikmeid hoitakse tihti ilma nende nõusolekuta kinni vaimse tervise ja sotsiaalteenuseid osutavates asutustes. Arutelu käigus võib selguda, et psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimestele võidakse keelata peaaegu kõiki inimõiguste ülddeklaratsiooniga sõnastatud õigusi. Kui nii, siis peaks koolitaja osalejate tähelepanu sellele faktile juhtima. Küsige osalejatelt, kas nad ise peavad neid rikkumiste näiteid diskrimineerimiseks. Kõik osalejad ei pruugi olla tuttavad diskrimineerimise mõistega. Nüüd avaneb võimalus esitada osalejatele järgmine küsimus: Mida teie meelest “diskrimineerimine” tähendab? Diskrimineerimise olemust selgitatakse järgmises esitluses. Koolitaja peaks rääkima lühidalt sarnasustest grupi poolt öeldu ja esitluses tutvustatava definitsiooni vahel. Esitlus: Diskrimineerimise defineerimine (20 min) Diskrimineerimine tähendab tunnuste nagu rassi, soo, seksuaalse sättumuse, puude vms alusel mis tahes vahetegemist, välistamist või piiramist, mille eesmärk või tagajärg on kõigi inimõiguste ja põhivabaduste teistega võrdsetel alustel tunnustamise või teostamise tõkestamine või tühistamine poliitika-, majandus-, sotsiaal-, kultuuri-, kodanikuühiskonna või mis tahes muus valdkonnas (2). See definitsioon on mugandatud puuetega inimeste õiguste konventsioonist, mida kasutatakse järgmises sessioonis. Diskrimineerimise defineerimiseks on ka lihtsam viis. See tähendab osade inimeste kohtlemist teistest erinevalt ühe või mitme tunnuse tõttu, mis neil on või mis neil arvatakse olevat, ja mille tagajärjel nad jäetakse ilma inimõigustest. Siin on üks diskrimineerimise näide: Juhtumikirjeldus – Anastasia Anastasia elab suurlinna vaeseimas piirkonnas. Tal on kõht mõned nädalad valutanud. Kuna tal pole piisavalt raha eraarsti vastuvõtule minekuks, siis peab ta minema üldhaigla erakorralise meditsiini osakonda. Sealne personal teab teda, kuna kohalik politsei viis ta kord varem sinna vaimse tervise probleemi tõttu. Kui ta kaebab personalile kõhuvalu, siis ütlevad nad, et ta kujutab seda endale ette ja saadavad ta ära. Kaks päeva hiljem tuuakse ta kiirabiga tagasi ja tal diagnoositakse perforeerunud maohaavand. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 4 Paluge osalejatel öelda, kuidas Anastasiat diskrimineeriti. Nende vastused võiivad olla näiteks: • Teda diskrimineeriti juurdepääsul esmatasandi arstiabile, kuna ta ei suutnud maksta eraarsti vastuvõtu eest. • Haiglas diskrimineeris personal teda tema varasema vaimse tervise probleemide tõttu. Diskrimineerimisel ja õiguste keelamisel on suur mõju inimeste elule. Psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimesed kogevad tihti diskrimineerivat suhtumist teistel inimestel nende kohta olevate negatiivsete stereotüüpide ja eelarvamuste tõttu. Koolitaja peaks tõstma esile asjaolu, et psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimesi diskrimineeritakse ühiskonnas tihti, ent igaüks neist inimrühmadest võib kogeda diskrimineerimise erinevaid vorme ja erinevaid raskusi olenevalt sellest, kuidas neid erinevates riikides või kogukondades nähakse ja tajutakse. Diskrimineerimine on keerukate tegurite tulemus, millega tuleb tegeleda erinevatel tasanditel. Diskrimineerimisega võitlemiseks on vaja tegeleda valeinfo, eelarvamuste ja hirmuga erinevuse ees, mida võib osadel inimestel esineda seoses teatud inimrühmadega ja mis võivad põhjustada diskrimineeriva hoiaku kujunemist. Diskrimineerivad hoiakud ja käitumisviisid võivad olla teadlikud või alateadlikud. Inimesed ei ole vahel teadlikud sellest, et nende käitumine on diskrimineeriv, kuna nad on võtnud omaks teatud ühiskondlikud tõekspidamised ja normid ja neid kogu elu järginud. Diskrimineerimist esineb ka süsteemitasandil, mistõttu tuleb sellega sellel tasandil ka tegeleda: seda nimetatakse tihti “institutsionaalseks diskrimineerimiseks” või “süsteemseks diskrimineerimiseks”. Diskrimineerivad seadused ja poliitikad, tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis kinnistunud diskrimineerimine, vaesus ja võimu ebavõrdne jaotumine ühiskonnas on samuti näited nende tegurite kohta, mis takistavad inimesi oma õigusi nautimast ja mistõttu võivad paljud inimesed tunda, et püüded olukorda muuta ja lahendust leida on lootusetud. Kuigi nende süsteemsete probleemidega võib näida olevat raskem tegeleda, saab siiski ka sellel tasandil palju ära teha. Selgitage osalejatele, et see koolitus keskendub pigem diskrimineerimisele, mitte häbimärgistamisele, kuna see võimaldab inimestel mõelda probleemile kui tervikule ja võib motiveerida inimesi tegutsema seaduste ja poliitika muutmiseks ning muude süsteemsete probleemide ja ka negatiivsete hoiakutega tegelemiseks. Harjutus 1.2: Arutelu – Ma pole selline! (35 min) Esitage osalejatele järgmised küsimused (pidage seejuures siiski meeles, et need küsimused võivad olla mõnele osalejale rasked): Kas teile tuleb meelde mõni juhus, kui te tundsite, et teid diskrimineeritakse? Tõhus viis panna osalejad mõtlema oma väärarvamuste peale on see, kui mõni psühhosotsiaalse, intellekti- või kognitiivse puudega inimene tuleb ja räägib grupile, kuidas eelarvamused ja negatiivsed hoiakud on teda elus takistanud ja kuidas ta on need ületanud. See harjutus võib avaldada väga tugevat mõju, mistõttu peaks koolitajad andma endast parima selle võimaluse ära kasutamiseks. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 5 Paluge, et osalejad väldiks sellele küsimusele vastates kindlaid inimesi tuvastada võivate detailide (nagu nimede, kohtade jne) avaldamist. Kuidas see teid mõjutas? Et ergutada osalejaid edasi mõtlema, võiks koolitaja küsida neilt, kas nad oleks valmis mõtlema, kuidas nad ennast sellega seoses tundsid, kuidas diskrimineerimine neid tol päeval ja pärast toda päeva mõjutas? Esitage seejärel osalejatele järgmine küsimus: Millisena psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimesi ühiskonnas tihti nähakse ja tajutakse? Osalejate vastuste hulka võivad kuuluda näited negatiivsetest arvamustest ja stereotüüpidest. Näiteks, et psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimesi peetakse töövõimetuks, otsustusvõimetuks ja neid hoida tuleks ravimite mõju all ja/või institutsioonidesse lukustada jne. Huvitav võib olla täheldada ka järgmist: Vaimse tervise valdkonna professionaalidel ja teistel võib olla vahel väga piiratud arvamus või ettekujutus psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimestest. Nad näevad näiteks psühhosotsiaalsete puuetega inimesi ainult väga erilisel ajal nende elus (näiteks siis, kui nad kogevad pingeid/häireid või on kriisis). Nad võivad näha ka intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimesi ainult mingis kindlas kontekstis (näiteks hooldekodus), kus inimestel puuduvad võimalused oma potentsiaali arendamiseks. Kuna professionaalid ei näe neid inimesi muudel aegadel nende elus ega erinevates kontekstides, siis on neil ainult väga piiratud arvamus või ettekujutus neist inimestest ja sellest, mida nad suudavad saavutada – ettekujutus, mis ei kajasta täpselt inimest kui tervikut. Kasutage seda arutelu võimalusena uurida levinud sõimusõnu ja mõnitavaid või teotavaid väljendeid, mida tihti psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimestega seoses kasutatakse. Küsige osalejatelt: Millised on mõned levinud sõimusõnad ja mõnitavad või teotavad väljendid, mida tihti seoses psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimestega kasutatakse? Kui nad on toonud mõned näited (näiteks hull, maniakk, peast soe, skisofreenik, nõdrameelne, alaarenenud, imbetsill, lollakas, sassis, rumal, vaimuhaige jne), siis uurige koos osalejatega, millised mõisted ja milline keelekasutus oleks nende meelest vastuvõetav neist inimrühmadest rääkides või nende poole pöördudes nende igapäevases keskkonnas ja riigis. Näiteks mõned psühhosotsiaalsete puuetega inimesed võivad pidada mõistet “psühhiaatrilise diagnoosiga inimesed” vastuvõetavaks, ent teised mitte. Teised võivad eelistada mõisteid nagu “vaimse tervise probleemidega inimesed” või “psühhosotsiaalsete puuetega inimesed” jne. Intellektipuuetega inimesed võivad eelistada mõistet nagu “õpipuuded”. Samamoodi võivad mõned kognitiivsete puuetega inimesed samastada end teatud diagnoosiga, nagu “dementsed inimesed”, “Alzheimeriga inimesed” või “autismispektri häiretega inimesd”, ent teised mitte. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 6 Vaimse tervise ja sotsiaalteenuseid kasutavatest või kasutanud inimestest rääkides võivad mõned inimesed eelistada mõisteid nagu “tarbijad” või “psühhiaatriast eluga pääsenud”, ent teised võivad eelistada mõistet “vaimse tervise teenuste kasutajad”. Huvitav võib olla märkida, et vahel võidakse ühte ja sama sõna pidada ühes kontekstis teotavaks, ent teises neutraalseks või koguni positiivseks. Tiitli “hull ehk hullumeelne” on võtnud näiteks uhkusega omaks "Mad Pride1" liikumine. Näidake nüüd osalejatele ühte või mitut järgmist videot: Pärast video vaatamist on tähtis tõsta esile järgmine info: Paljud psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimesed keelduvad laskmast ennast määratleda või piirata mis tahes sellistel nimetustel ja diagnoosidel ja elavad elu, mis on just niisama rahuldustpakkuv ja edukas nagu ükskõik kellel teisel. Ent on ka neid, kes võivad ühiskonnas nende suhtes valitsevad negatiivsed arvamused ja hoiakud omaks võtta, tunda häbi ja süüd, millest saab neile tõsine takistus oma püüdluste saavutamisel elus. Seda võib nimetada “sisemiselt omaksvõetud surveks” või “enesehäbimärgistamiseks”. See võib ka takistada inimesi oma õigusi nõudmast ning väärkohtlemise ja diskrimineerimise probleeme lahendamast. Harjutus 1.3: Arutelu – Institutsionaalse diskrimineerimise olemuse mõistmine (15 min) Nüüd avaneb võimalus lasta grupil arutada näiteid selle kohta, kui psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimesi koheldakse ebaõiglaselt seadustes, poliitikas, tervishoiusüsteemis jne juurdunud eelarvamuste ja esineva võimu ebavõrdse jaotumise tõttu. Nagu eelmise esitluse käigus selgitatud, nimetatakse seda tihti “institutsionaalseks diskrimineerimiseks”. 1 Eesti k. Hull uhkus (Tõlkija märkus). 1. The Gestalt Project (2012), Stop the Stigma (Mental Health Video KCM), režissöör Kian Connor (4:09 min): https://www.youtube.com/watch?v=Ol8OELgJPzw&feature=youtu.be (pöörduse aeg: 9. aprill 2019) See video illustreerib, kui tähtis on näha inimesi psühhiaatriliste nimetuste/diagnooside taga. 2. Let’s talk about intellectual disabilities: Loretta Claiborne at TedxMidAtlantic, Tedx Talks (11:34): https://www.youtube.com/watch?v=0XXqr_ZSsMg (pöörduse aeg: 9. aprill 2019) See video ei illustreeri ainult häbimärgistamist, kiusamist ja türanniseerimist, mida intellektipuuetega inimesed kogevad, vaid ka seda, kuidas on üksikisikutel võimalik nende vastu võidelda. 3. Stigma and dementia, people with dementia speak out Alzheimer’s Society (4:13): https://www.youtube.com/watch?v=kIz6gurnNVc (pöörduse aeg: 9. aprill 2019) See video illustreerib Alzheimeri tõvega inimestele osaks saavat häbimärgistamist. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 7 Küsige osalejatelt: Kas oskate tuua näiteid seaduste, poliitika ja muude süsteemsete probleemide kohta, mis takistavad psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimesi oma õigusi nautimast? Osalejate võimalike vastuste hulka võivad kuuluda: • Diskrimineerivad seadused võivad takistada inimesi töötamast. Seadusega võib olla näiteks ette nähtud, et inimesed jäävad ilma puudetoetusest, kui töötavad. Sel juhul võivad inimesed eelistada jääda toetuse saajaks, kuna võivad tunda, et puudetoetus tagab neile saadaolevatest töövõimalustest suurema materiaalse kindlustatuse. • Diskrimineeriv praktika, näitekstervisekindlustuse valdkonnas, võib põhjustada seda, et vaimse tervise teenuseid keeldutakse katmast või inimestel lubatakse kasutada ainult selliseid teenuseid, mis ei ole neile vastuvõetavad, kaasa arvatud ravi ja hooldus institutsioonides ja ravimite manustamine. • Poliitikatasandil tähendab süsteemne diskrimineerimine seda, et puuetega inimesi võidakse sundida minema institutsioonidesse, et leida peavarju ja/või saada teenuseid, mida kogukonnas ei pakuta ega osutata. • Diskrimineerivad vaimse tervise alased seadused, hoiakud ja praktika tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande süsteemis võivad põhjustada inimeste sunniviisilist institutsioonidesse paigutamist ja ravimist. • Eeskosteseadustest tulenevalt ed võivad pereliikmed või määratud eestkostjad langetada kõiki inimese elu puudutavaid otsuseid. Kui osalejad on saanud võimaluse omalt poolt näiteid tuua, juhatage seejärel sisse järgmine teema: • Psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimesed kogevad igapäevaelus erinevaid diskrimineerimise vorme. • Negatiivsed hoiakud, seadused, poliitikad ja keskkonnad on “takistused”, mis ei lase inimestel oma õigusi nautida. • Järgmise teema raames uuritakse neid takistusi lähemalt. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 8 Selle teema jaoks vajalik aeg Umbes 2 tundi ja 50 minutit Harjutus 2.1: Puude olemuse mõistmine (30 min) Selle harjutuse eesmärk on panna alus hilisemateks aruteludeks puude erinevate käsitluste üle. Osalejad mõtlevad selle käigus takistustele, millega puuetega inimesed oma igapäevaelus silmitsi seisavad. See aitab neil liikuda puude traditsioonilisel viisil (heategevuslikul lähenemisels põhinev käsitlus ja meditsiiniline käsitlus) mõistmiselt kaasaegse arusaamani puude olemusest (sotsiaalsed ja inimõigustel põhinevad käsitlused). Osalejad tuleks jagada 5 gruppi. Iga grupp peaks uurima ühte järgmisest viiest erinevast takistuste tüübist, mida puuetega inimesed kogevad: • füüsilised takistused; • suhtumuslikud takistused; • suhtlemistakistused; • sotsiaalsed takistused; ja • õiguslikud takistused. Paluge gruppidel teha nii: Koostage nimekiri võimalikest füüsilistest, suhtumuslikest, suhtlemis-, sotsiaalsetest ja õiguslikest takistustest, mida puuetega inimesed kogevad. Teil võib olla vaja tuua mõned esmased näited allpool loetletute seast. Tuletage osalejatele meelde, et mõned takistused said juba nimetatud 1. teema arutelude käigus. Paluge pärast 10–15 minuti pikkust arutelu valida igal grupil enda seast eestkõneleja, kes nende arutelu tulemuse suurele grupile (see tähendab kõigile osalejatele) ette kannab. Gruppide võimalike vastuste hulka võivad kuuluda järgmised: Füüsilised takistused • Vaimse tervise ja seotud teenuseid osutavates asutustes kinni hoidmine (kaasa arvatud füüsiline eraldamine ja ohjeldamine) • Liigsete ravimite mõju all hoidmine ja võimetus seda vaidlustada • Silmitsi seismine füüsilise keskkonnaga, mis ei ole kohandatud sinu vajadustele vastavaks (näiteks trepid takistavad ratastoolis inimeste pääsu hoonetesse) Suhtumisest tingitud takistused • Sind koheldakse “ebanormaalse” või ülejäänud ühiskonnast erinevana 2. teema: Puude olemuse mõistmine inimõiguste perspektiivist Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 9 • Sind koheldakse “võimetuna” (näiteks arvatakse, et sa ei ole võimeline töötama, vastutama, olukordi hindama, mõistma, mis on sulle kõige parem, ja otsustama) • Sildistamine, mis mõjutab inimese identiteeti ja seda, kuidas ja millisena ühiskond teda näeb ja tajub • Dehumaniseerivate hoiakute kogemine (sind koheldakse kui objekti) • Kiusamine. • Teiste ebameeldiva suhtumise kogemine (vaenulikkus, umbusaldus, hirm, põlgamine ja hülgamine, välja jätmine jne) • Sinu arvamuste ja kogemuste eiramine • See, et sinu kaebusi või teateid väärkohtlemise kohta ei usuta Suhtlemistakistused • Sul ei ole piisavalt võimalusi või aega enda väljendamiseks või uue info mõistmiseks • Mitteverbaalseid suhtlusviise väärtustatakse verbaalsetest vähem • Sa ei saa infot sulle mõistetaval kujul(näiteks nägemispuude korral pimedate punktkirjas või õpiraskuste esinemisel lihtsustatud kujul) • Sinuga räägitakse lihtsustatud viisil või üleolevalt armulikul toonil • Professionaalid, pereliikmed või teised ei kuula sind • Sinu erinevat arvamust, seisukohta või vaadet peetakse “haiguse sümptomiks” või “arusaama puudumiseks oma seisundist” (ehk anosognoosiaks) • Sul ei lasta mõtestatult osaleda Sotsiaalsed takistused • Teadvustamine, et kogukonnas ei osutata vajalikke teenuseid ega pakuta vajalikku toetust • Tööandjad ei ole valmis tegema mugandusi, arvestamaks sinu vajadustega või sind kuulutatakse töötamiseks sobimatuks • Sulle makstakse sama töö eest vähem kui ilma puueteta inimestele • Sind jäetakse lapsena ilma võimalusest käia tavakoolis või osaleda tavalistes õpitegevustes • Sa ei tunne ennast teretulnuna kogukonna tegevustest, teenustest ja sotsiaalsest keskkonnast osa saama või et ei arvestata inimeste erinevate vajadustega nende osaluse tagamiseks • Vaesus • Üldine võimaluste puudumine (näiteks tööhõive, sissetuleku, hariduse ja eluaseme osas) • Riigi sotsiaalne ja majanduslik olukord (näiteks vaesus, ressursid, infrastruktuur, sõda ja loodusõnnetused) Õiguslikud takistused • Diskrimineerivad seadused, mis ei luba puuetega inimestel abielluda, hääletada, tööle minna või ise oma rahaasju korraldada • Juurdepääsu puudumine õiguskaitsele inimõiguste rikkumise korral • Eestkosteseadustega lubatud õigus- ja teovõime piiramine • Seadused, mis ei taga piisavat kaitset, et inimesed saaks oma õigusi nautida, ja mis mõjutab omakorda nende suhteid, väljavaateid elus jne Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 10 • Seadused, mis takistavad psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimesi abiellumast või mis lubavad lahutust puude alusel Esitlus: Puude erinevad käsitlused (3) (30 min) Kaua aega arvati, et puue tuleneb ainuüksi inimese tervisekahjustusest. Ent arusaamine puude olemusest on nüüd muutunud. Nüüd mõistetakse, et puuetega inimesi ei takista oma õigusi nautimast peamiselt nende tegelik või tajutav tervisekahjustus, vaid pigem erinevad takistused, millega nad ühiskonnas silmitsi seisavad. See on nii, kuna ühiskond on valdavas osas kujundatud ja korraldatud ilma tervisekahjustusteta inimeste jaoks. Järgmine esitlus selgitab puude erinevaid käsitlusi, mis kajastavad seda arenevat arusaama puude olemusest. Heategevuslik käsitlus • Heategevuslik käsitlus näeb puuetega inimesi abitute ohvritena, keda tuleb haletseda, kaasa tunda ja kes sõltuvad teiste armust, hoolitsusest ja kaitsest. • See käsitlus toetub teiste heatahtlikkusele ja heategevusele puuetega inimeste eest hoolitsemisel ja nende kaitsmisel (näiteks erikoolide, hooldekodude ja institutsioonide ning rahaliste ja muude heategevuslike annetuste kujul). • Heategevuslik käsitlus eeldab, et puuetega inimesed ei ole võimelised oma kogukonnas ise elama ja osalema. • Sellisel kujul on heategevuslik käsitlus väga võimetuks tegev. Meditsiiniline käsitlus • Kuigi tervisealane sekkumine on tihti tähtis, soovitav ja kasulik, võib ainult meditsiinilisel käsitlusel põhinev lähenemine olla problemaatiline. • Meditsiinilise käsitluse järgi on puue ravi vajav tervislik seisund ja puuetega inimesi peetakse “normaalsest” erinevaks. • Meditsiinilise käsitlusi seisukoht peab probleemseks inimest ja ülim eesmärk on see inimene terveks ravida või "korda teha", et ta saaks jälle “normaalseks”. • Meditsiiniline käsitlus võib olla võimetuks tegev, kui jätab sotsiaalsed probleemid lahendamata ja kui viitab sellele, et puuetega inimesed ise peavad muutuma selle asemel, et edendada mitmekesisusest lugupidamist ja kaasamist. • Vaimse tervise valdkonna ja muud professionaalid ütlevad näiteks vahel psühhosotsiaalsete puuetega inimestele, et nad ei saa oma seisundi tõttu kunagi elada “normaalset elu”. Neile võidakse öelda, et neil on elukestev seisund, millest nad ei parane, et nad peavad võtma ravimeid kogu oma ülejäänud elu, loobuma oma eesmärkidest või neid kohandama (näiteks ülikooli lõpetamine, tööle minek, pere loomine jne). • Lisaks võivad vaimse tervise häireid - näiteks häälte kuulmine - kogevad inimesed mõista neid vaimse tervise valdkonna ja muudest professionaalidest täiesti erinevalt, näiteks reaktsioonina hirmule, kurbusele, ebaõiglusele, lootusetusele, võimetuse tundele, vääritimõistmisele, paanikale, valule jne, samal ajal kui professionaalid näevad neid sümptomitena. Inimesed võivad ka pidada neid kogemusi võimaluseks ennast tundma õppida ja areneda. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 11 • Selle käsitluse keskmes on peamiselt puue, mida inimene tajub, mitte nende tugevused, huvi ja saavutused. • Lisaks ei pruugi psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimesed ennast samastada puude meditsiinilise käsitlusega, pidades ennast pigem inimkonna mitmekesisuse osaks, mitte kellekski, kellel on seisund või vaegus. Lisainfo saamiseks julgustage osalejaid lugema British Psychological Society artiklit psühhiaatrilise diagnoosi erinevate käsitlusviiside kohta: Understanding psychiatric diagnosis in adult mental health (4) (https://www.bps.org.uk/system/files/user- files/Division%20of%20Clinical%20Psychology/public/DCP%20Diagnosis.pdf, pöörduse aeg: 23. november 2018) Sotsiaalne käsitlus • Sotsiaalne käsitlus mõistab puuet tegelike või tajutavate tervisekahjustustega inimeste ning suhtumuslike ja keskkondlike takistuste vahelise vastasmõju tagajärjena (puuetega inimeste õiguste konventsiooni preambul), mis takistab nende isikute täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel. • Sotsiaalse käsitlusi järgi tuleneb puue kogukonnas esinevatest takistustest, mis ei lase inimesi kaasata. • Ja seega saab probleem alguse pigem ühiskonnast, mitte inimese tegelikust või tajutavast tervisekahjustusest. Sotsiaalne käsitlus eeldab, et puuetega inimesed saavad elada tähendusrikast elu oma puuetele vaatamata, kui ühiskonnas esinevad takistused eemaldatakse või kui neist üle saadakse. Mitmekesisus ja erinevus on inimkonna osaks, mida tuleks väärtustada, mitte kõrvale lükata või põlata. • Ühiskond peab muutuma, et tunnustada inimeste mitmekesisust tunnustamiseks muutuma ja teha vajalikke kohandusi. • Puudest tingitud võimetusest saab üle olla, muutes füüsilist, suhtumuslikku, suhtlus- ja sotsiaalset keskkonda ja võimaldades kõigil inimestel ühiskonnas võrdselt osaleda. • Sotsiaalne käsitlus ei viita sellele, et tervishoiu- ja sotsiaalteenused pole kasulikud. Inimestel võib minna vaja ja nad võivad ka soovida meditsiinilist sekkumist näiteks valu või pingete/häirete leevendamiseks või keha funktsioonide taastamiseks. Ent sotsiaalne käsitlus käsitab inimest tervikuna, kaasa arvatud tema vastasmõju keskkonnaga. Sotsiaalse käsitluse seisukohast ei ole meditsiiniline sekkumine eesmärk omaette, vaid pigem võimalus toetada inimesi, kui nad leiavad, et neile on sellest abi oma soovitud tegevustega tegelemiseks ja ühiskonnas osalemiseks. Inimõigustel põhinev käsitlus • Inimõigustel põhinev käsitlus tunnistab samamoodi nagu sotsiaalne käsitlus, et puuet, , mis ei lase inimestel osaleda ühiskonnas teistega võrdsetel alustel, tekitavad mitmesugused takistused. • Samas astub inimõiguste käsitlus sammu võrra edasi ja tunnistab, et puuetega inimesed on teistega võrdsed ning neil on õigus võrdsetele õigustele ja võrdsetele võimalustele ühiskonnas osalemiseks sellisena nagu and on. • Takistused, mis ei lase puuetega inimestel ühiskonnas täielikult osaleda ja oma õigusi nautida, on diskrimineerivad. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 12 • Seetõttu on puuetega inimestel õigus sellele, et takistused eemaldataks, mida nad võivad oma õiguste kaitseks ka nõuda. See on põhierinevus inimõigustel ja sotsiaalse käsitluse vahel. Samamoodi nagu sotsiaalne käsitlus, ei tähenda ka inimõiguste käsitlus seda, et tervishoiuteenused ei ole kasulikud. Inimestel peaks olema õigus juurdepääsule kvaliteetsetele tervishoiuteenustele nende vabatahtliku ja teadliku nõusoleku alusel. Eespool kirjeldatud käsitlusid on teoreetilised ega kirjelda ilmtingimata üksikisikute või organisatsioonide tegelikku suhtumist ja tegevust. Mõisted “meditsiiniline käsitlus” ja “heategevuslik käsitlus” ei viita meditsiini- ega heategevussektorile kui sellisele, vaid erinevatele viisidele, kuidas ühiskonnas võidakse puuetega inimesi näha ja tajuda. Heategevuses töötavad inimesed võivad võtta praktikas omaks sotsiaalse või inimõiguste käsitlusi ja püüda toetada inimeste võimestamist. Samamoodi võivad tervishoiusektoris töötavad inimesed pidada oma tegevust sotsiaalset käsitlust järgivaks ja austada inimõigusi. Vaimse tervise valdkonnas viitavad inimesed tihti “bio-psühhosotsiaalsele käsitlusle”. See käsitlus rõhutab võrdselt vaimse tervise bioloogilisi, psühholoogilisi ja sotsiaalseid aspekte. Kõigi nende elementidega on tähtis tegeleda, ent seda tuleks teha inimõiguste käsitluse raamistikus. Professionaalid liigitavad oma tegevuse üsna tihti bio-psühhosotsiaalset käsitlust järgivaks, kuigi töötavad tegelikult meditsiinilise või heategevusliku käsitluse raamistikus. Näidake osalejatele kolme videot, mis näitavad, kui oluline on käsitada puuet inimõigustel põhinevast perspektiivist. Järgmine tabel näitlikustab, kuidas erinevad käsitlused praktikas realiseeruvad. Koolitaja võib valida sellest 3 või 4 osalejate grupile kõige asjakohasemat näidet. Craig Mokhiberi (ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo, New Yorgi büroo direktor) kõne üritusel Time to Act on Global Mental Health – Building Momentum on Mental Health in the SDG Era ÜRO Peaassamblee 73. istungjärgu puhul” https://www.youtube.com/watch?v=H2AmCDDAJ4c&feature=youtu.be (pöörduse aeg: 9. aprill 2019) (4 min) No More Barriers, BC Self Advocacy Foundation (2:13) https://youtu.be/nX7slb9ACX0 (2:13) (pöörduse aeg: 9. aprill 2019) Human Rights, Ageing and Dementia: Challenging Current Practice, Kate Swaffer (6:39) https://youtu.be/MdnobJo8AkM (pöörduse aeg: 9. aprill 2019) Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 13 Olukord Heategevuslik käsitlus Meditsiiniline käsitlus Sotsiaalne käsitlus Inimõigustel põhinev käsitlus Ratastooli kasutav noor naine "Oh, kui kahju, et see naine on ratastooli aheldatud, ta ei saa kunagi abielluda, lapsi saada ega hoolitseda oma pere eest. Ehk leiame talle kena hooldekodu, kus ta saab elada ja kohtuda teiste inimestega." "Oh, see vaene naine, ta peaks minema arsti juurde, et arutada, kas mingi ravi aitaks ta jälle jalule, et ta saaks kõndida nagu kõik teised." "Kogukond peaks tõepoolest ehitama kaldteed avalike hoonete ette, et temasugused inimesed saaks ühiskonna elus osaleda." "Tal on õigus osaleda ühiskonna tegevustes ja valitsus peaks eemaldama takistused, mis muudavad talle raskeks ühiskonnas teiste inimestega koos olemise.” Intellektipuudega vana mees "Vaata seda vaest segaduses meest – ta näib olevat vaimselt alaarenenud. Tal oleks parem elada hooldekodus, kus keegi kannab tema eest hoolt." "Ehk on mingi ravim või ravi, mis parandaks tema tajumisvõimet. Ta peaks psühhiaatri poole pöörduma." "Koos vennaga elamine on talle hea lahendus, kuna ta on nii kogukonda integreeritud ja kohtub paljude erinevate inimestega." "Kus ta tahaks elada? Lähme ja küsime temalt!" Aeg-ajalt depressiooni langev naine “Vaene naine, ta ei saa töötada ja peab lootma sotsiaaltoetusele.” “See naine vajab ravimist antidepressantidega ja kognitiivset käitumisteraapiat, kui ta peaks tahtma tagasi tööle minna.” “Tal peaks olema kogukonnas juurdepääs täielikule teenuste valikule tema praktiliste ja emotsionaalsete vajaduste rahuldamiseks. Ka tema tööandja peaks võimaldama paindlikke töötunde, et ta saaks töötada.” “Tal on õigus töötada! See on diskrimineerimine, et talle ei võimaldata paindlikke töötunde rasketel aegadel! Kui ta ei saa ajutiselt töötada, siis on tal ka õigus toetusele, et tal säiliks küllaldane elatustase. ” Kõva kuulmisega tütre vanemad "Küllap on väga kurb, kui sul on laps ja sa tead, et ta ei saa kunagi omaette elada ja peab jätkuvalt oma vanematele lootma." "Olen kindel, et mõne aasta pärast on saadaval kuuldeaparaat, mis võimaldab sellel lapsel paremini kuulda." "Me peaksime kõik õppima viipekeelt, et saaksime suhelda selle lapsega ja kõigi teiste kuulmisraskustega inimestega." "Kui see laps saab suureks, siis õpib ta soovi korral ülikoolis, ja tal peaks olema juurdepääs abistavatele tehnoloogiatele, aitamaks tal realiseerida oma täit potentsiaali ja elada iseseisvalt." Skisofreenia diagnoosi saanud mehaaniku kutsega mees “Ta ei leia tööturul kunagi tööd. Ehk leiame talle mõnes kaitset ja ulualust pakkuvas kohas tööd aednikuna.” “Ta peab pikaajaliselt ravimeid võtma, mis mõjutab tema võimet töötada edasi mehaanikuna.” “Tööandjaid on vaja harida hoiakute muutmiseks, et nad võtaks abinõusid, mida inimesed vajavad, et saaksid töötada oma valitud ametis.” “Tööandjate diskrimineeriv suhtumine tuleb seadusega keelata ja selle nõude eiramist tuleb karistada. Sellel mehel on õigus tööle teistega võrdsetel alustel ja õigus mõistlike abinõude võtmisele töökohal.” Nägemispuudega naine “Kui kurb, ta ei saa teha midagi ega minna kuhugi ilma oma vanemateta. Nad on väga vaprad, et hoolitsevad tema eest.” “Kindlasti on olemas mingi operatsioon, mis aitaks tal nägijaks saada.” “Talle peaksid olema kättesaadavad raamatute täistekstilised audiosalvestised, pimedate punktkirjas raamatud ja pimedate juhtkoera teenus.” “Tal on õigus osaleda täielikult ühiskonnas nagu kõigil teistel ja õigus mõistlikele abinõudele, mis võimaldavad tal seda teha.” Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 14 Kordamise harjutus (5 min): Jagage osalejatele Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni (3. lisa) koopiad. Selgitage osalejatele järgmist: Te saite endale Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni koopia. • Kuigi inimõiguste ülddeklaratsiooni ja muude riikidevaheliste inimõiguste alaste lepingute eesmärk on kaitsta kõigi inimeste õigusi, on reaalsuses siiski nii, et puuetega inimestele keelab ühiskond jätkuvalt neid õigusi. • Nagu oleme näinud, mõjutab diskrimineerimine väga tugevalt psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimesi, nagu ka kõiki teisi puuetega inimesi, ja nad kogevad oma igapäevaelus palju takistusi. • Just seetõttu võttis Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 2006. aastal vastu puuetega inimeste õiguste konventsiooni. See konventsioon paneb riikidele õiguslikult siduva kohustuse edendada ja kaitsta puuetega inimeste kõiki inimõigusi teistega võrdsetel alustel. Lugege järgmiseks teemaks valmistudes läbi puuetega inimeste õiguste konventsioon ja selle lihtsalt mõistetav versioon (3. lisa). Mõelge järgmistele küsimustele: • Kas konventsioonis on teemasid, mida me oleme juba arutanud? • Mil viisil on see konventsioon tähtis psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimestele? 46-aastane mees, kellel on diagnoositud varases järgus varase algusega dementsus “Nii traagiline, ta peab loobuma töötamast ja tegema vajalikud ettevalmistused oma elu lõpuks, ja peagi peavad teised tema eest hoolitsema.” “Terveks saamise võimalust pole, ent me saame ravida tema muutunud käitumist ravimitega.” “Tema tööandja võiks talle tööl toetaja määrata ja muuta tema keskkonda ja ka rolli.” “Sellel mehel on õigus jätkata töötamist ja õigus mõistlike abinõude võtmisele töökohal.” Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 15 Selle teema jaoks vajalik aeg Umbes 2 tundi ja 35 minutit Eelmiste teemade kordamine (15 min) Esitage järgmised küsimused: Enne tänast sessiooni loetud puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhjal: • On teil mingeid esialgseid reaktsioone või küsimusi? • Kas konventsioonis on teemasid, mida me oleme juba arutanud? • Mil viisil on see konventsioon tähtis psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimestele? Esitlus: Puuetega inimeste õiguste konventsiooni tutvustus (35 min) Võite alustuseks grupile kinnitada, et selle sessiooni eesmärk ei ole omandada põhjalikke teadmisi konventsioonist ja tunda igat selle artiklit detailselt. Eesmärk on anda osalejatele üldine ülevaade konventsioonist, et nad mõistaks, kuidas see seostub psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimestega. Küsige osalejatelt seejärel, mida nad teavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja inimõiguste ülddeklaratsiooni (mida juba arutati moodulis "Inimõigused") rollist. Kui selle kohta on vaja anda lühiülevaade, siis tõstke esile järgmine info: Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on riikide poolt moodustatud organisatsioon. See loodi pärast II maailmasõda integratsiooni ja rahumeelsete suhete edendamiseks rahvaste vahel. Seetõttu oli ÜRO Peaassamblee poolt 1948. aastal inimõiguste ülddeklaratsiooni vastuvõtmine märgilise tähtsusega sündmus inimõiguste seisukohast kogu maailmas. Hiljem on võetud vastu veel mitmeid muid riikidevahelisi inimõiguste lepinguid, mille eesmärgiks on tagada täielikud kodaniku-, poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused kõigile. Inimõiguste ülddeklaratsioon ja muud rahvusvahelised inimõiguste lepingud käsitlevad õigusi, mida me KÕIK peaks saama nautida, ent nende lepingute olemasolule vaatamata kogevad puuetega inimesed jätkuvalt vägivalda ja diskrimineerimist kõikjal üle maailma. Küsige nüüd osalejatelt, kas nad olid varem kuulnud puuetega inimeste õiguste konventsioonist ja mida nad sellest teavad. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon võttis puuetega inimeste õiguste konventsiooni vastu 2006. aastal reaktsioonina puuetega inimeste poolt kogu maailmas kogetavale diskrimineerimisele ja inimõiguste rikkumisele. Tähendusrikas on, et see koostati puuetega inimeste ja puuetega inimeste organisatsioonide aktiivsel osalusel ja nende panusele toetudes. 3. teema: Puuetega inimeste õiguste konventsioon Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 16 See konventsioon on suur samm edasi muutmaks ühiskonnas negatiivset ettekujutust puude olemusest ja tagamaks, et riigid mõistavad ja tunnistavad, et puuetega inimestele kui õiguste omanikele tuleb tagada võimalus elada oma elu oma täielikku potentsiaali realiseerides võrdsetel alustel kõigi teiste inimestega. Selle konventsiooni eesmärk ei olnud anda uusi õigusi, vaid näidata, kuidas olemasolevad õigused kehtivad puuetega inimeste puhul. Konventsioon toetub puude sotsiaalsele ja inimõiguste käsitlusle. See tunnistab, et “puue on ajas muutuv mõiste ning et puue on vaegustega isikute ning suhtumuslike ja keskkondlike takistuste vastasmõju tagajärg, mis takistab nende isikute täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel” (puuetega inimeste õiguste konventsiooni preambul). Psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimesed kogevad oma igapäevaelus palju takistusi ja erinevaid diskrimineerimise vorme, mis takistavad neid ühiskonnas osalemast. Just seetõttu kaitseb see konventsioon neid samamoodi nagu kõiki teisi puuetega inimesi. Väide, et psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimesed ei ole “puuetega inimesed”, kuna neil on “haigus”, ei ole põhjendatud ega tõene puude sotsiaalse ja inimõigustekäsitluse seisukohast. See konventsioon on õiguslikult siduv leping. See tähendab, et seda konventsiooni ratifitseerides on riigid võtnud endale kohustuse teha kõik võimaliku tagamaks, et puuetega inimestel on kõigi teistega võrdsed õigused, et neid koheldakse õiglaselt ja võrdselt ning neid ei diskrimineerita. Konventsiooni allkirjastanud riigid peavad muu hulgas võtma vastu vajalikud õigusaktid, kehtestama vajalikud poliitikad ja võtma muid vajalikke meetmeid konventsiooniga tunnustatud õiguste kindlustamiseks. Nad peavad ka ära muutma puuetega inimesi diskrimineerivad seadused, määrused, eeskirjad, poliitikad, tavad ja praktikad. Nüüd peaks koolitaja arutama osalejatega, kas nende riik on või ei ole puuetega inimeste õiguste konventsiooni allkirjastanud ja ratifitseerinud. Kui nende riik ei ole seda ratifitseerinud, siis tuleks rõhutada, kui tähtis on, et inimesed oleks sellest konventsioonist teadlikud, et nad saaks astuda välja selle toetuseks ja hakata igapäevaselt rakendama selle põhimõtteid. Puuetega inimeste õiguste konventsiooni olulisus seisneb selles, et see nõuab muutust viisis, kuidas ja millisena psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimesi ühiskonnas tajutakse ja nähakse ning kuidas vaimse tervise ja sotsiaalteenuseid osutatakse. Institutsioonidesse paigutamine, sunniviisiline sissevõtmine ja ravi põlistavad eraldatust ja kõrvale jätmist ja ei ole konventsiooni järgi vastuvõetavad. Selle asemel peavad teenused tagama kogukonnapõhise toetuse ja edendama kaasamist. Taastumisel põhinev lähenemine on kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja puude inimõiguste käsitlusega. See lähenemisviis austab inimeste õigusi ja autonoomiat, tunnistab nende tugevusi ja toetab sotsiaalset sidusust, lootust, võimestamist ja positiivsete riskide võtmist. See arvestab kõigi Puuetega inimeste õiguste konventsiooni allkirjastanud ja ratifitseerinud riikide loendi leiab järgmiselt saidilt: https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=IND&mtdsg_no=IV-15&chapter=4&lang=en (pöörduse aeg: 23. november 2018) Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 17 vaimset tervist määravate sotsiaalsete teguritega, nagu suhted, haridus ja töötamine (see tähendab inimese elu kõigi elementidega, millel on tähendus ning millel võib olla positiivne või negatiivne mõju tema vaimsele tervisele). Seda teemat arendavad edasi järgmised moodulid: "Taastumine ja õigus tervisele vaimse tervise ja sotsiaalteenuste osutamisel" ja "Taastumispraktikad vaimse tervise ja heaolu tagamiseks". Puuetega inimeste õiguste konventsiooni vastuvõtmise järel on paljud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asjatundjad ja asutused uuesti üle kinnitanud, et see muutus on vajalik. Näiteks: • Inimõiguste Nõukogu võttis aastatel 2016 (5) ja 2017 (6) vastu kaks otsust, mis mõlemad ütlevad, et “vaimse tervise probleemide ja psühhosotsiaalsete puuetega inimesed ja eriti vaimse tervise teenuseid kasutavad inimesed võivad muu hulgas kogeda laialdast diskrimineerimist, häbimärgistamist, eelarvamusi, vägivalda, sotsiaalset eraldatust, välja jätmist ja segregatsiooni, ebaseaduslikku või meelevaldset institutsioonidesse paigutamist, liigsete ravimite mõju all hoidmist ja ravivõtteid, mis ei austa nende iseseisvust, tahet ja eelistusi”. • ÜRO inimõiguste ülemvolinik esitas 2017. aastal aruande, mis soovitab mitmeid muutusi poliitikas, toetamaks psühhosotsiaalsete puuetega inimeste kõigi inimõiguste kindlustamist, nagu inimõiguste süstemaatiline kaasamine poliitikasse ning üksikisiku autonoomia, toimevõimekuse ja väärikuse tunnistamine (7). • Ka ÜRO eriettekandja, kes tegeleb õigusega tervisele, esitas 2017. aastal märgilise tähtsusega aruande õiguse kohta vaimsele tervisele, kutsudes üles paradigma muutusele, et teha lõpp intellekti-, kognitiivsete ja psühhosotsiaalsete puuetega inimeste inimõiguste rikkumisele (8). • ÜRO puuetega inimeste õigustega tegelev eriettekandja on samuti rõhutanud mitmes oma aruandes üle vajadust lõpetada puuetega inimeste, kaasa arvatud psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimeste diskrimineerimine ja nende inimõiguste rikkumine. Esitlus: Puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklid (60 min) Selle esitluse läbiviimiseks on olenevalt moodulile eraldatud ajast kaks võimalust: 1. e lühike valikuvõimalus, mis on eelistatud variant. Paluge osalejatel jaguneda 3- või 4- liikmelistesse gruppidesse. Andke neile 20 minutit aega puuetega inimeste õiguste konventsiooni läbi lugemiseks ning selle tähenduse ja mõju arutamiseks gruppides. Küsige neilt siis, kas neil on küsimusi konventsiooni erinevate artiklite kohta. Kui selgitused osutuvad vajalikuks, siis saab viidata konkreetsetele artiklitele või alloleva esitluse osadele. Kui neil ei ole küsimusi, siis innustage neid kaasa mõtlema, esitades küsimusi nagu: Mida ütleb puuetega inimeste õiguste konventsioon tahtevastase ravi, eestkoste jne kohta? Mida te sellest arvate? Kui osalejatel on neile küsimustele raske vastata, siis rahustage neid ja kinnitage, et neid küsimusi arutatakse koolituse hilisemas etapis uuesti. Sessiooni lõpus näidake EQUASS Europe'i ja INTAR India videot, mille lingid leiate selle teema lõpust. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 18 See esitlus vaatleb puuetega inimeste õiguste konventsiooni kõiki artikleid. Paluge osalejatel vaadata oma puuetega inimeste õiguste konventsiooni koopiat (3. lisa). Tuletage neile meelde, et nad leiavad konventsiooni iga artikli järelt lihtsustatud keeles ülevaate selle sisust. Julgustage osalejaid esitama esitluse ajal küsimusi. Puuetega inimeste õiguste konventsiooni preambul ehk sissejuhatus kirjeldab lühidalt olulisi põhimõtteid, mis kehtivad konventsiooni kõikide artiklite suhtes. Need põhimõtted on järgmised: • Preambuliga kinnitatakse kõikide inimõiguste vastastikust sõltuvust ja seoseid ning vajadust tagada puuetega inimestele nende täielik teostamine ilma igasuguse diskrimineerimiseta. • Preambuliga tunnistatakse, et puue on ajas muutuv mõiste ning et puue on vaegustega isikute ning suhtumuslike ja keskkondlike takistuste vastasmõju tagajärg. • Preambuliga tunnistatakse puuetega inimeste mitmekesisust. • Preambuliga tunnistatakse, milline tähtsus on puuetega inimeste jaoks nende isiklikul autonoomial ja iseseisvusel, kaasa arvatud vabadusel langetada ise oma valikuid, ja ka võimalusel osaleda aktiivselt poliitika ja tegevusprogrammide otsustusprotsessides. • Preambuliga tunnistatakse muret "rassi, nahavärvuse, soo, keele, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, rahvusliku, etnilise, põlisrahvuselise või sotsiaalse päritolu, varandusliku seisu, sünni, vanuse või muu asjaolu alusel" mitmese diskrimineerimise pärast, ja ka eriliste ohtude pärast, millega seisavad silmitsi puuetega naised ja tüdrukud, lapsed ja vaesuses elavad inimesed. Artikkel 1: Eesmärk Artikkel 1 selgitab, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni eesmärk on tagada, et puuetega inimesed saavad nautida ja teostada kõiki oma inimõigusi ja põhivabadusi, ja edendada austust nende loomupärase väärikuse vastu. Artikkel 1 määratleb ka selle, keda peetakse “puuetega inimesteks” konventsiooni tähenduses. Nagu me oleme näinud, siis toetab puuetega inimeste õiguste konventsioon puude sotsiaalset ja inimõiguste käsitlust. Ja seetõttu on selles “puuetega inimesed” defineeritud isikutena, kellel on pikaajaline kahjustus, mis võib koostoimel erinevate takistustega tõkestada nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel. 2. valikuvõimalus (pikk): (See võimalus tuleks valida ainult juhul, kui käesoleva mooduli "Vaimne tervis, puuetega inimeste õigused ja inimõigused" koolitus jaguneb mitmele päevale.) Viige läbi järgmine esitlus puuetega inimeste õiguste konventsiooni erinevaid artikleid selgitades. Tehke esitluse käigus aeg-ajalt pause, et teha kindlaks, kas grupil on küsimusi. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 19 Artikkel 2: Mõisted Artikkel 2 selgitab konventsioonis kasutatud mõisteid. Paluge osalejatel lugeda mõisteid oma konventsiooni koopiatelt. Nad võivad kasutada artikli lihtsalt loetavat versiooni, et seda paremini mõista. Kui neile jääb mõni mõiste arusaamatuks, siis võtke aega selle arutamiseks grupiga. • Suhtlus • Keel • Diskrimineerimine puude alusel • Mõistlikud abinõud • Universaaldisain2 Artikkel 3: Üldpõhimõtted Konventsiooni aluseks olevad üldpõhimõtted on paljuski inspireeritud inimõiguste ülddeklaratsioonist, ent puuetega inimeste õiguste konventsioon kohaldab need põhimõtted spetsiaalselt puuetega inimeste elu kohta käivaks. Küsige osalejatelt, kas keegi oleks valmis lugema ette artiklis 3 kirjeldatud põhimõtted. Küsige grupilt, kas mõni neist põhimõtetest on neile eriti tähendusrikas ja kui on, siis miks. • Austus inimeste loomupärase väärikuse, individuaalse autonoomia, sealhulgas vabaduse ise oma valikuid langetada, ja iseseisvuse vastu • Mittediskrimineerimine • Täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus ühiskonnas • Austus erinevuste vastu ning puuetega inimeste tunnustamine inimeste mitmekesisuse ja inimkonna osana • Võrdsed võimalused • Meeste ja naiste võrdsus • Austus puuetega laste arenevate võimete vastu ning austus puuetega laste õiguse vastu säilitada oma identiteet Artikkel 3 on aluseks kogu puuetega inimeste õiguste konventsioonile. See on eriti tähtis, kuna kõiki muid konventsiooni artikleid tuleb tõlgendada artiklis 3 loetletud põhimõtteid meeles pidades. Selgitage, et neid põhimõtteid avardatakse ja selgitatakse täiendavalt konventsiooni muudes artiklites. Artikkel 4: Üldkohustused (see tähendab konventsiooni lepinguosaliste riikide valitsuste kohustused) Artikkel 4 kirjeldab valitsuste kohustusi puuetega inimeste õiguste konventsiooniga sõnastatud õiguste austamisel, kaitsmisel ja tagamisel. Valitsused peavad täitma oma kohustusi: 2 Universaaldisain - toodete, keskkonna, programmide ja teenuste disainimine sellisel viisil, mis muudab nad suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta teha kohandusi või kasutada eridisaini. Universaaldisain ei välista vajaduse korral abiseadmeid kindlatele puuetega inimeste rühmad. (Tõlkija märkus). Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 20 • seaduste, • poliitikate, • hariduse ja koolituse • ning muude tegevuste kaudu. Väga tähtis on, et see artikkel nõuab valitsustelt puuetega inimeste kaasamist ja nende panuse küsimist uute seaduste ja poliitikate koostamisel ja kehtestamisel. See konventsioon näitab, et nüüd mõeldakse puuetest uutmoodi. Minevikus oli üldlevinud arusaam, et puue on ainult terviseprobleem või “defekt”. Puuetega inimeste õiguste konventsioon näitab meile, et puue ei tähenda inimestele ainult terviseteenuste ja ravi pakkumist. See tähendab puuetega inimestele lisaks sobivatele tervishoiuteenustele ka võimaluste andmist töötamiseks ja hariduse saamiseks ning eluaseme- ja sotsiaalteenuste osutamist. Puue ei kuulu ainuüksi tervishoiutöötajate ja teiste professionaalide vastutusalasse – see on ühiskonna kui terviku vastutusel. Valitsustel on suured kohustused eeskätt iganenud seaduste muutmisel. Olemasolevad seadused põhinevad tihti negatiivsetel stereotüüpidel psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimeste kohta. Neile keelatakse seadustega tihti põhiõigusi (sellest räägitakse edaspidi lähemalt), nagu õigus hääletada, õigus vabadusele, õigus anda oma raviks teadlik nõusolek, õigus otsustada, kus ja koos kellega elada ja õigus teostada end lapsevanema rollis. Küsige osalejatelt, kas neil on küsimusi või märkusi või kas miski vajab selgitamist, et olla kindel, et kõik mõistavad selle artikli põhielemente. Artikkel 5: Võrdsus ja mittediskrimineerimine Paluge nüüd grupil diskrimineerimine uuesti lühidalt defineerida. See artikkel tähendab, et riigid peavad tunnistama, et kõik inimesed on võrdsed, nad peavad diskrimineerimist vältima ja selle keelustama, ning veenduma, et seadused kaitsevad puuetega inimesi diskrimineerimise eest. Näiteks: • Kui tööandjad diskrimineerivad puuetega inimesi, peaks tööandja suhtes järgnema sanktsioonid. • Kui seadused lubavad psühhosotsiaalsete, intellekti- või kognitiivsete puuetega inimesi ravida ilma nende nõusolekuta, siis tuleb sellised seadused tühistada. • Puuetega inimestele tuleb tagada mõistlike abinõude võtmine (näiteks valitsused saavad võtta vastu vastavad seadused ja/või näha ette rahastamise tagamaks, et kõik hooned on puuetega inimestele juurdepääsetavad). • Isegi juhul, kui seadused ei paista olevat diskrimineerivad, peaks valitsused hoolitsema selle eest, et neil puudub ka tegelikult diskrimineeriv mõju puuetega inimestele (kui näiteks seadus küll tagab igaühele hääleõiguse, ent ei näe puuetega inimestele ette mõistlikke abinõusid valimisjaoskondadesse pääsuks). Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 21 Küsige osalejatelt, kas nad oskavad tuua näiteid mõistlike abinõude kohta psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimestele. Võimalike vastuste hulka võivad kuuluda (9): • Tööülesande kohandamine • Töötundide või graafiku muutmine • Väljaõppe ja koolituse pakkumine kaastöötajatele ja juhendajatele seoses puuetega ning paindliku ja abinõusid pakkuva töökeskkonna loomisega • Eeskirjade ja protseduuride muutmine tööl • Tööülesannete, eesmärkide, töötundide ja -graafiku muutmine teatud aegadel, kui inimene seda vajab • Isikliku toetuse pakkumine töökohal • Õpitoetuse pakkumine koolides (näiteks õpetaja abid) eriliste õpivajadustega lastele • Lisaaja andmine ametlike otsuste tegemiseks (näiteks tervishoius, panga- või kindlustuslepingute sõlmimisel) • Info andmine lihtsas keeles, lihtsalt loetavates vormingutes, suures kirjas või piltidena See artikkel selgitab ka, et kui riigid võtavad meetmeid ja näevad puuetega inimeste jaoks ette erilisi abinõusid nende võrdsuse saavutamiseks üldise rahvastikuga, siis seda EI peeta puuetega inimeste suhtes diskrimineerivaks. Artikkel 6: Puuetega naised Puuetega inimeste õiguste konventsioon tunnistab, et puuetega naised kogevad erilist ebaõiglust ja mitmesugust diskrimineerimist, ja ütleb, et riigid peavad hoolitsema, et neile tagatakse kõigi õiguste võrdne teostamine. • Paljudes riikides sunnitakse näiteks puuetega naisi ja tüdrukuid rasedust vältima ja aborti tegema või nad steriliseeritakse nende tahte vastaselt. Neil on ka suurem oht langeda väärkohtlemise ohvriks ja suurem tõenäosus, et nende arvamusega ei arvestata. Artikkel 7: Puuetega lapsed Artikkel 7 nõuab, et kõigis puuetega lapsi puudutavates tegevustes tuleb esikohale seada laste parimad huvid. See tunnistab ka, et puuetega lastel on õigus väljendada oma seisukohta kõigis neid puudutavates küsimustes ning nende seisukohtadele tuleb omistada vajalikul määral kaalu ilma neid puude alusel diskrimineerimata. Neile tuleks selle õiguse teostamiseks pakkuda sobivat abi. • Puuetega lastel on näiteks teiste lastega võrdne õigus avaldada oma arvamust hoolduse ja ravi kohta, mida nad saavad, ja muude eluliste otsustega seoses, nagu see, kellega koos nad peaksid elama, kui nende vanemad lahutavad. • Kui neil on raskusi enda väljendamisel, siis peaks puuetega lapsed saama vajalikku abi oma arvamuse avaldamiseks – neile tuleks näiteks anda selgitusi lihtsas keeles koos visuaalse toetusega usaldusväärse isiku poolt või lisaaega. Andke nüüd osalejatele võimalus esitada küsimusi. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 22 Artikkel 8: Teadlikkuse suurendamine Nagu me eelmises sessioonis nägime, põhjustavad teadmatus ja teadmiste puudumine seoses vaimse tervise ja inimõigustega diskrimineerimist ja inimõiguste keelamist. Riigid peavad võtma meetmeid, et: • suurendada teadlikkust puuetega inimeste õigustest ja väärikusest. • võidelda stereotüüpide, eelarvamuste ja kahjulike tavadega, kaasa arvatud need, mis on seotud soo ja vanusega. • edendada teadlikkust puuetega inimeste võimetest ja panusest ühiskonda. Artikkel 8 tähendab kõigi inimeste informeerimist puuetega inimeste õigustest. Nüüd on paras aeg arutada osalejatega, kuidas psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimesi meedias üldiselt kujutatakse. Küsige grupilt, kas nad oskavad pakkuda välja häid viise vaimse tervise ja inimõigustealase teadlikkuse suurenamiseks (sotsiaalvõrgustike kaudu, koolihariduse abil, plakatite kaudu jne). Teadlikkuse suurendamise viiside hulka kuuluvad muuhulgas: • Kampaaniate korraldamine, muutmaks inimeste ettekujutust puuetega inimestest ja edendamaks puuetega inimeste õigusi • Koolis (hariduse andmise käigus) puuetega inimeste õiguste tutvustamine • Meedia ergutamine levitama täpset infot inimõiguste rikkumise, puuetega inimeste õiguste ja seaduste reformimise algatuste kohta ning tõstma esile puuetega inimeste panust • Muude teadlikkuse suurendamise strateegiate ja programmide edendamine erinevates valdkondades ja sihtrühmade seas Artikkel 9: Juurdepääsetavus Paluge grupil lugeda läbi artiklis 9 käsitletud teemad. Lugege seejärel kogu artikkel valjusti ette. Juurdepääsetavus on lai mõiste ja see ei tähenda ainult puuetega inimeste füüsilist pääsu hoonesse. See tähendab, et puuetega inimestel peaks olema juurdepääs ja võimalus osaleda kõigis eluvaldkondades teistega võrdsetel alustel. • Füüsiline keskkond peaks lubama puuetega inimestel ühiskonnas osaleda. Puuetega inimestel peaks olema juurdepääs koolidele, töökohtadele, ülikoolidele, kauplustele, turgudele, kinodele, kohvikutele, restoranidele, staadionidele, teatritele, raamatutele jne. • Keegi et tohiks keelata kellelegi juurdepääsu tegevustele puude alusel. • Juurdepääs infole on kaasaegses maailmas võtmetähtsusega ja puuetega inimesed peaks saama kasu moodsast tehnoloogiast. • Suhtlus on juurdepääsetavuse põhikomponent. Alternatiivseid suhtlusviise ja meetodeid kasutavate inimeste jaoks tuleks tagada nende vajadustele vastavate mõistlike abinõude võtmine. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 23 Artikkel 10: Õigus elule Puuetega inimestel on õigus elule võrdsetel alustel kõigi teistega. See hõlmab näiteks hoolitsemist selle eest, et puuetega inimeste oodatav eluiga ei lühene teenustele või muudele asjaoludele juurdepääsu puudumise tõttu, ja see tähendab ka välditava surma ära hoidmist. • Paljudes riikides võivad olla institutsioonides ja muudes pikaajalist teenust pakkuvates hooldekodudes ja asutustes väga halvad tingimused (ebapiisav toit, värske õhu puudus, kehvad hügieenistandardid, ravimite negatiivne kõrvaltoime, liigne ravimikasutus, mis hõlmab mitmete ja võimaliku vastasmõjuga ravimite välja kirjutamist, ja üldistele tervishoiuteenuste puudulik kättesaadavus), millel on äärmiselt negatiivsed tagajärjed inimeste oodatavale elueale ja võib rikkuda nende õigust elule. Artikkel 11: Ohuolukorrad ja humanitaarsed eriolukorrad Eriolukorras (nagu relvastatud konflikt või loodusõnnetus nagu orkaan) tuleks puuetega inimesi nõuetekohaselt kaitsta. • Eriolukordades ei arvestata tihti puuetega inimeste erivajadustega. Nad jäetakse vahel lihtsalt hooletusse ja tähelepanuta päästeteenuste osutamisel. Selle tulemusel on puuetega inimestel suurem tõenäosus saada surma või vigastada. • Eriolukordades on eriti suures ohus vaimse tervise ja sotsiaalteenuseid osutavates asutustes kinni hoitavad inimesed. Vahel võib personal põgeneda ja hooldusalused hüljata. • Eriolukordadeks ja õnnetusteks valmistumine on sama tähtis nagu nende ohjamine nende esinemisel ja hilisemad taastetööd. Puuetega inimeste erivajadustega tuleks arvestada igas etapis. Küsige grupilt, kas nad vajavad mingeid selgitusi esitluse selles punktis. Artikkel 12: Võrdne tunnustamine seaduse ees Puuetega inimestel on õigus võrdsele tunnustamisele seaduse ees. Artikkel 12 ütleb, et puuetega inimestel on õigus ise enda eest otsustada ja valikuid teha. Seda nimetatakse õiguseks õigus- ja teovõimele. See artikkel tunnistab ka, et kui inimestel on raske ise otsustada, siis on neil õigus saada tuge, kui nad seda soovivad. Paika peaks olema pandud kaitsemeetmed tagamaks, et toetajad ei kuritarvita inimeste usaldust ning et alati austatakse inimeste tahet ja eelistusi. Artikkel 12 kinnitab eeskätt seda, et puuetega inimestel on õigus vara omada ja pärida, ise oma rahaasju kontrollida, omada juurdepääsu rahakrediidile ning et neilt ei tohi nende vara meelevaldselt ära võtta. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 24 Öelge osalejatele, et see on konventsiooni tähtsaim artikkel. Seda käsitletakse detailsemalt käesoleva mooduli hilisemas etapis ja ka moodulis "Õigus- ja teovõime ja õigus otsustada" ja erimoodulis "Toetatud otsustamine ja tuleviku planeerimine". Artikkel 13: Juurdepääs õigusemõistmisele Kui puuetega inimesed vajavad õiguskaitset, siis peab neil olema õiglane ja võrdne juurdepääs advokaatidele ja kohtule. Vaatamata asjaolule, et puuetega inimeste õigusi rikutakse sageli, on neil väga piiratud võimalused selle kohta kohtule kaebuse esitamiseks või puudub see võimalus üldse. Inimesed ei saa vahel näiteks kuriteo ohvriks langedes abi, kuna neid peetakse "ebausaldusväärseks". Seadused ise võivad takistada juurdepääsu õigusemõistmisele (näiteks kui riigi seadused lubavad teovõimetuks tunnistamist, siis puudub paljudel eestkostel olevatel inimestel kohtule hagi esitamise võimalus, kuna ainult eestkostja saab seda nende eest teha; tahtevastaselt vaimse tervise või sotsiaalhooldekande institutsioonides hoitavatel inimestel võib puududa kohtule hagi esitamise võimalus või neid võidakse piirata selle esitamisel). Puuetega inimeste õiguste konventsioon nõuab, et riigid võimaldaks puuetega inimestele juurdepääsu õigusemõistmisele teistega võrdsetel alustel. Nad peaks saama vajaduse korral abi juurdepääsuks õigusemõistmisele. Riigid on ka kohustatud inimesi koolitama puuetega inimestele õigusabiteenuste tõhusa osutamise alal. Tähtis on märkida, et riikide kohtusüsteemid peavad mõistma puuetega inimeste õiguste konventsioonis käsitletavate õiguste täielikku tähendust ja mõju hoolitsemaks, et puuetega inimestele on tagatud õiguskaitse nende õiguste rikkumisel. Artikkel 14: Vabadus ja isikupuutumatus Artikkel 14 ütleb, et puuetega inimestelt ei tohiks nende vabadust ebaseaduslikult ega meelevaldselt ära võtta ning puude olemasolu ei ole ühelgi juhul vabaduse võtmise aluseks. See tähendab, et psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimesi ei või hoida tahtevastaselt vaimse tervise teenuseid osutavates ega muudes asutustes, nagu institutsioonid, vaimsed laagrid, muud hooned. Vabaduse võtmine ja kinni pidamine diagnoositud või tajutava puude alusel ei ole lubatud isegi juhul, kui kinni pidamiseks esitatakse täiendavaid põhjuseid või kriteeriume, nagu "ravivajadus", "eeldatav ohtlikkus" või "arusaama puudumine oma seisundist" (ehk anosognoosia). • Paljude riikide seadused lubavad psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimeste kinni pidamist nende diagnoosi ja tajutava ohtlikkuse alusel. See on nii vaatamata asjaolule, et muude inimrühmade puhul, kellega kaasneb suurem vägivallatsemise oht (nagu jõuguliikmed ja alkoholi kuritarvitavad isikud, kes on varem kodus vägivallatsenud), pole lubatud kinnipidamine suurema ohtlikkuse alusel. Puuetega inimestelt võib vabadust ära võtta ainult samadel põhjustel nagu mis tahes muu isiku puhul (näiteks neid võib pidada kinni vanglas, kui nad on sooritanud kuriteo), ent neid ei või pidada kinni põhjustel, mille puhul ei peetaks kinni puueteta isikuid. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 25 Artikkel 15: Kaitse piinamise ja julma, ebainimliku või väärikust alandava kohtlemise ja karistamise eest Puuetega inimeste suhtes ei tohi rakendada piinamist ega julma, ebainimlikku või alandavat kohtlemist või karistamist. • On tähtis märkida, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asjatundjad on öelnud, et sunniviisiline praktika vaimse tervise valdkonnas, nagu sunniviisiline ravi, füüsiline eraldamine ja ohjeldamine, elektrokonvulsioonravi ja psühhokirurgia ilma teadvliku nõusolekuta, võib pidada piinamise ja väärkohtlemise vormiks (10), (11),(12),(13),(14). Lisaks sellele ei tohi teha puuetega inimestega meditsiinilisi ega teaduslikke katseid ilma nende teadliku nõusolekuta. See tähendab, et nad võivad osaleda meditsiinilistes ja teaduslikes katsetes ainult juhul, kui langetavad selgesõnalise ja vabatahtliku teadliku otsuse selle kasuks. Riigid peavad tegema kõik võimaliku vältimaks puuetega inimeste piinamist ja julma, ebainimlikku ja alandavat kohtlemist. Artikkel 16: Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise eest Ekspluateerimist, vägivalda ja väärkohtlemist võib esineda paljudes erinevates vormides ja igal pool. Peksmine, narrimine, ahistamine, seksuaalne vägivald ja sunniviisiline töö ilma õiglast tasu maksmata on vaid mõned näited väärkohtlemisest, mida inimesed võivad kogeda. Artikkel 16 näeb ette, et: • riigid peavad kehtestama seadused ja eeskirjad ja võtma muid vajalikke meetmeid, kaitsmaks puuetega inimesi ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise eest kodus ja kogukonnas. Riigid peaks pöörama erilist tähelepanu naistele ja lastele. • riigid peavad pakkuma tuge ja teavet puuetega inimestele, nende peredele ja hooldajatele, et osata märgata ja ära tunda ekspluateerimist, vägivalda ja väärkohtlemist ning sellest teatada. • riigid peavad hoolitsema, et puuetega inimestele mõeldud teenuseid kontrollitakse korrapäraselt ja nõuetekohaselt, nende üle teostatakse järelevalvet ning uuritakse tagamaks, et teenuste osutamisel ei esine väärkohtlemist. • kui puuetega inimesed langevad väärkohtlemise ohvriks, siis tuleks neid toetada sellele tähelepanu juhtimiseks ja sellest teatamiseks. Neile peaks pakkuma vajalikku tuge ka sellisest sündmusest taastumiseks. • riigid peavad seisma selle eest, et kaebused ja märgid väärkohtlemisestselgitatakse välja, uuritakse ning väärkohtlejad võetakse kriminaalvastutusele. Psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimeste väärkohtlemise teemat käsitletakse lähemalt käesoleva mooduli hilisemas etapis ja ka moodulis "Vabadus sunnist, vägivallast ja väärkohtlemisest". Artikkel 17: Isikupuutumatuse kaitse Puuetega inimestel on teistega võrdsetel alustel õigus kehalisele ja vaimsele puutumatusele. • See tähendab, et nende keha ja vaimu tuleb austada. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 26 • Neid ei tohiks näiteks piinata, peksta, vägistada ega muudmoodi väärkohelda, neid ei tohiks ravida ega opereerida ilma nende nõusolekuta, neid ei tohiks nende tahte vastaselt steriliseerida jne. Artikkel 18: Liikumisvabadus ja kodakondsus Puuetega inimestel on selle artikli järgi: • õigus liikumisvabadusele, • õigus vabadusele valida oma elukohta ja • õigus omada kodakondsust. Puuetega inimesed on vabad omama passi ja muid isikut tõendavaid dokumente, reisima välismaale ja pöörduma kodumaale tagasi ning muutma oma kodakondsust kõigi teistega võrdsetel alustel. Seda õigust ei tohiks piirata puude alusel. Puuetega inimestele keelatakse vahel näiteks reisimist või riiki sisenemist, kuna kardetakse, et nad koormavad tervishoiu- ja/või sotsiaalsüsteemi. Sellega keelatakse neile õigust liikumisvabadusele. Puuetega lapsed vajavad erilist kaitset: • Lapsed tuleb pärast sündi viivitamata registreerida. • Lastele tuleb anda nimi. • Lapsed peavad saama kodakondsuse. • Kui vähegi võimalik, siis peavad lapsed tundma oma vanemaid ja saama neilt vanemlikku hoolitsust. See on väga tähtis, kuna osades riikides ei teatata puuetega laste sünnist ametiasutustele ja neid varjatakse ühiskonna eest. Kui nad suureks kasvavad, siis ei saa nad käia koolis ning neil puudubjuurdepääs paljudele muudele teenustele ja võimalustele, kuna seaduse silmis pole neid olemas. Küsige osalejatelt, kas keegi soovib esitada mõne küsimuse või vajab millegi selgitamist. Artikkel 19: Iseseisev elu ja kogukonda kaasamine Paluge ühel osalejatest lugeda ette alltoodu: Puuetega inimestel on õigus: • elada kogukonnas, • olla kogukonda kaasatud ja • osaleda kogukonnas. See tähendab, et puuetega inimesed: • peavad saama valida oma elukohta, otsustada, kus elada (oma kodulinnas, külas, naabruskonnas või korteris, ja kas nad peaks või ei peaks elama kohas, kus nad võivad saada toetust). Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 27 • peavad saama otsustada, kellega koos elada (üksi, perekonnaga, sõpradega jne). Neid ei või sundida elama mingis kindlas kohas ja neile ei või sundida peale mingit kindlat elukorraldust. • peavad omama juurdepääsu suurele teenuste ja toetusvormide valikule (kodus osutatavad, eluasemega seotud ja muud kogukonnas pakutavad tugiteenused, isiklikud abistajad jne) võimaldamaks neil elada nende valitud kogukonnas. • peavad omama kogukonnas juurdepääsu samadele teenustele nagu ülejäänud inimesed. Artiklit 19 uuritakse täpsemalt käesoleva mooduli hilisemas etapis. Artikkel 20: Isiklik liikumisvõime Puuetega inimestel peaks olema võimalus liikuda võimalikult iseseisevalt. • See on tähtis, kuna puuetega inimestel ei ole tihti võimalik minna kogukonnas sinna, kuhu soovivad (näiteks kauplusesse, turule, avalikku ruumi, kinno, kooli, staadionile, valitsushoonetesse, parkidesse, kirikusse jne) keskkonnast tingitud, füüsiliste ja muude takistuste tõttu, mis tõkestavad nende ligpääsu kogukonda. • Artikkel 20 tähendab, et puuetega inimestele peavad olema kättesaadavad taskukohased kvaliteetsed liikumisvahendid, seadmed ja abivahendid (ratastoolid, invarollerid, kõnniraamid, jalutuskepid, kargud, proteesid ja ortoosid, kuuldeaparaadid, arvuti abiseadmed jne), mis võimaldaks neil elada täisväärtuslikku elu kogukonnas. Artikkel 21: Sõna- ja arvamusvabadus ning juurdepääs teabele Puuetega inimestel on teistega võrdsetel alustel õigus: • mõelda ja öelda, mida nad soovivad. • saada ja jagada infot. • Psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimestele ei anta tihti täielikku infot nende tervise ja vaimse tervise, hoolduse ja ravi kohta ning neil puudub juurdepääs oma haigusloole, teisele arvamusele ja seisukohale, või infole muude oluliste teenuste ja toetusvõimaluste kohta kogukonnas, näiteks sarnase elukogemusega inimeste tugirühmad. • Puuetega inimestele keelatakse tihti ka infot õiguslike meetmete kohta, mida nad oma õiguste kaitsmiseks vajavad (näiteks kaebuste esitamise protseduurid). • Lisaks jäetakse tihti tähelepanuta psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimeste arvamused ja seisukohad ja neid eiratakse. Artikkel 21 kaitseb nende õigust oma arvamust vabalt väljendada, ja rõhutab, et puuetega inimeste seisukohti tuleks väärtustada ja austada. See artikkel tähendab ka kohustust anda puuetega inimestele infot viisil, mis on neile kättesaadav ja mõistetav. See võib tähendada lihtsalt loetavat/lihtsas keeles teksti, täiendavate selgituste jagamist, Järgmine video rõhutab, kui oluline on dementsete inimeste kogukonda kaasamine: Love, loss and laughter – Living with dementia, Fire Films (15:59) https://youtu.be/0-N4cOKRLtQ (pöörduse aeg: 9. aprill 2019) Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 28 lisaaja andmist, viipekeele kasutamist, pimedate punktkirja kasutamist, piktogramme ja interaktiivseid vahendeid. Kogu üldisele avalikkusele mõeldud riigi- või erasektoril info tuleks teha kättesaadavaks ka puuetega inimestele. Artikkel 22: Eraelu puutumatus Artikkel 22 näeb ette, et keegi ei tohi: • sekkuda puuetega inimeste eraellu, perekonnaellu, kodusse ja kirjavahetusse. • kahjustada puuetega inimeste au ja head nime. • Konfidentsiaalset infot puuetega inimeste kohta (terviseandmed, sotsiaalandmed, rehabilitatsiooniinfo jne), mida võib olla näiteks tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajatel, tuleb hoida konfidentsiaalsena. • Teenuste osutamisel võimaldab parim privaatsustava inimestel säilitada kontrolli nende kohta käiva info üle, otsustada, kellega teenuseosutaja võib infot jagada, pääseda alati ligi nende kohta olemas olevale infole ning lasta dokumendid tagastada või hävitada, kui need ei ole enam vajalikud selle konkreetse ülesande seisukohast, mida teenuseosutaja inimese soovil täitis. Õigus eraelu puutumatusele ja privaatsusele on väga lai teema. Näiteks juhul, kui vaimse tervise valdkonna või muud professionaalid sisenevad ilma kutsumata inimese koju või tuppa, siis rikuvad nad tema õigust privaatsusele. Kui vaimse tervise ja sotsiaalhoolekande institutsioonid avavad ja/või peavad kinni inimeste kirju, siis rikuvad nad ka sellega nende õigust eraelu puutumatusele. Küsige osalejatelt nüüd, kas miski vajab täiendavat selgitamist. Artikkel 23: Kodu ja perekonna austamine Puuetega inimestele keelatakse tihti õigust ka sellele, et nende kodu ja perekonda austataks. Neid takistatakse tihti olemast isiklikes ja seksuaalsuhetes, neid suhteid kogemast ja elamast perekonnaelu. Eestkostemeetmete või sobivuskriteeriumite tõttu piiratakse tihti puuetega inimeste õigust abielluda. Artikkel 23 näeb ette, et puuetega inimesed peaks saama nautida kõigi teistega samaväärset õigust abielluda, luua perekond ja omada isiklikke suhteid. Riigid peavad toetama neid selle õiguse teostamisel. Riigid peaks tagama eeskätt, et puuetega inimestel on järgmised õigused: • õigus abielluda ja luua perekond. • õigus otsustada vabalt lapsi saada või mitte saada (kaasa arvatud millal ja mitu). • õigus sellele, et sind ei steriliseerita ega takistata muudmoodi lapsi saamast.  See on väga tähtis, kuna mitmetes riikides steriliseeritakse puuetega naisi nende tahte vastaselt või ilma nende teadmata. • õigus sellele, et sind ei takistata teostamast oma õigusi ja täitmast oma kohustusi lapsevanemana. Lapsi ei tohiks eraldada nende vanematest vanema või lapse puude alusel:  Paljusid psühhosotsiaalsete ja intellektipuuetega lapsevanemaid peetakse nende puude alusel võimetuks lapsi kasvatama.  Vajaduse korral tuleks pakkuda laste kasvatamisel tuge. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 29 • puuetega lastel on teistega võrdsetel alustel õigus elada oma perekonnaga. Kui nad ei saa oma tuumikperes elada, siis peaks nende eest hoolitsema laiendatud perekond või peaks neile olemas olema võimalus elada kogukonna loodud perekondlikus keskkonnas (näiteks hooldus- või kasuperes).  Vahel öeldakse puuetega laste vanematele lapse sünni järel, et nad peaksid oma lapsest loobuma. Lapsed antakse seejärel sotsiaalhoolekandesüsteemi ja saadetakse paljudel juhtudel institutsioonidesse, kus nende eest ei hoolitseta korralikult. Sellel on väga kahjulik mõju nende heaolule ja arengule.  Puuetega inimeste õiguste konventsioon näeb ette, et puuetega lapsi ei tohiks hüljata ega institutsioonidesse eraldada. Näidake osalejatele selle teema illustreerimiseks järgmisi videoid: Artikkel 24: Haridus Puuetega inimestele keelatakse tihti õigust haridusele. • Mõnedes riikides paigutatakse lapsed institutsioonidesse ja neil puudub võimalus saada haridust või saada teiste lastega võrdse kvaliteediga haridust. Näiteks psühhosotsiaalsete puuetega laste ja noorte täiskasvanute haridustee võib katkeda, kuna ajuti suletakse nad statsionaarseid vaimse tervise teenuseid osutavatesse asutustesse. • Eriharidus on paljudel juhtudel alarahastatud ega anna tegelikku võimalust oskuste omandamiseks ja oma potentsiaali arendamiseks. • Lisaks võidakse juhul, kui peredel on raske koolitada kõiki oma lapsi, jätta puuetega lapsed esimesena ilma võimalusest koolis käia. 1/ Living with mental health problems in Russia, Sky News (4:23) Hoiatus! See video võib kutsuda mõnel inimesel esile tugeva emotsionaalse reaktsiooni. Koolitaja peaks olema selle suhtes tähelepanelik ja andma enne video vaatamist osalejatele teada, et nad võivad oma emotsioone vabalt väljendada, teha pausi või lahkuda soovi korral koolitusruumist kuni selle video lõpuni. Koolitaja peaks olema tähelepanelik ka osalejatel ilmneda võivate pingete/häirituse märkide suhtes ja olema valmis pakkuma tuge. https://youtu.be/fw5V5orgJ-0 (pöörduse aeg: 9. aprill 2019) See video räägib loo ühest psüühikahäire diagnoosiga noorest naisest (ja tema kaasast), kes sunniti katkestama esimest rasedust ja kes peab võitlema teise raseduse säilitamise nimel. 2/ NZ Herald (2017) "He's the love-light of my life" – Intellectually disabled couple reveal normal life (1:15 min): http://www.nzherald.co.nz/nz/news/article.cfm?c_id=1&objectid=11833202 (pöörduse aeg: 24. jaanuar 2018) Selles videos jagab üks intellektipuudega naine elevust oma peatse abiellumise üle. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 30 • Isegi kui lapsed saavad koolis käia, siis puudub neil tihti vajaminev toetus, kuna kool ei suuda võimaldada sobivaid abinõusid erinevate õpivajaduste rahuldamiseks. Puuetega lapsed võivad kogeda ka negatiivset suhtumist ja kiusamist, mis viib kõrgema koolist välja kukkumise määra ja ebaõnnestumiseni. Haridusest ilmajäämise mõju on mastaapne ja pikaajaline, mida näitab täiskasvanuna kõrgem vangistamise, töötuse ja vaesuse määr (15). Artikkel 24 näeb ette, et haridussüsteem peab kaasama puuetega inimesi kõigil astmetel ning lastele ja täiskasvanutele tuleb tagada elukestev õpe. See tähendab, et puuetega inimestel on samamoodi nagu kõigil teistel õigus käia algkoolis, keskkoolis ja ülikoolis, samuti õigus töö leidmiseks ja oma elutaseme parandamiseks vajalikule kutsealasele väljaõppele. Haridus peaks lisama teadmisi ja oskusi ilma diskrimineerimiseta. Riigid peavad võtma selle tagamiseks paljusid meetmeid, näiteks: • hoolitsema, et puuetega lastel on juurdepääs üldharidussüsteemile ning neid ei eraldata “erikoolidesse”. • tagama koolis mõistlike abinõude võtmise ja laste toetamise. • Riigid peavad aitama kaasa viipekeele, pimedate punktkirja ja muude suhtlusviiside õppele. • koolitama õpetajaid töötama puuetega inimestega järgmistel alustel: austus mitmekesisuse vastu, austus iga üksikisiku õpivajaduste ja õpistiili vastu ning puuetega inimeste inimõiguste mõistmine ja austamine. • tagama täiskasvanutele võimaluse pääseda ülikooli ja saada muud väljaõpet ning vajaduse korral korral võtma tarvitusele ka vastavad abinõud. Artikkel 25: Tervishoid Küsige, kas mõni osaleja oleks valmis lugema ette järgmise teksti. Artikkel 25 tähendab, et: • puuetega inimestel on kõigi teistega võrdsetel alustel õigus juurdepääsule nii vaimse kui füüsilise tervise teenustele ja nad peaks saama teistega samadele standarditele vastavaid teenuseid. • vaimse tervise valdkonna ja muud professionaalid ei tohiks kohelda puuetega inimesi halvasti, olles lugupidamatud, hooletud, ükskõiksed ja jämedad või keelates neile hoolitsust ja ravi. • puuetega inimesed peaks saama tervishoiuteenuseid, mida võivad vajada. Teenuseid tuleks osutada inimeste elukoha lähedal isegi siis, kui nad elavad maapiirkonnas (linnast kaugel). Teenused peaks olema ka sootundlikud. • tervishoiusüsteemis töötavad professionaalid peavad olema teadlikud puuetega inimeste inimõigustest ja autonoomiast. Eeskätt on tähtis see, et nad ei tegutseks ilma puuetega patsientide teadliku nõusolekuta.  See on äärmiselt oluline, kuna enamikus riikides lubavad seadused ravida puuetega inimesi vaimse tervise ja sotsiaalteenuste osutamisel ilma nende nõusolekuta. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 31  Lisaks sellele võib eeskoste all olemise korral anda keegi teine nende ravimiseks loa isegi siis, kui inimene ise ei nõustu raviga. Puuetega inimeste õiguste konventsioon ütleb, et see pole lubatud. • puuetega inimesi ei tohiks diskrimineerida, kui nad soovivad kindlustada oma tervist või elu.  Kindlustusfirmad keelduvad tihti kindlustamast puuetega inimesi või nõuavad neilt äärmiselt kõrget hinda, kuna eeldavad, et neil on teistega võrreldes suuremad ravikulud. Puuetega inimestele ei tohiks keelata tervishoiuteenuseid puude alusel. Artikkel 26: Habilitatsioon ja rehabilitatsioon Habilitatsiooni ja rehabilitatsiooni teenused on töötatud välja toetamaks inimesi igapäevaselt ühiskonnas osalemiseks vajalike oskuste säilitamisel, omandamisel, taastamisel ja/või parandamisel. On tähtis märkida, et artikkel 26 ei räägi habilitatsioonist ja rehabilitatsioonist ainult tervishoiu kontekstis, vaid täielikust teenuste valikust, mida inimesed võivad vajada kogukonnas iseseisvalt elamiseks, kaasa arvatud teenused kõigis järgnevalt nimetatud valdkondades. Riigid peavad hoolitsema, et puuetega inimesed saavad elada võimalikult iseseisvalt ning peavad osutama teenuseid ja pakkuma toetust tööhõive, hariduse, tervishoiu ja sotsiaalteenuste valdkonnas selle võimaldamiseks. Teenused ja toetus peavad olema: • kogukonnas kättesaadav, • vaba tahte alusel ja • neid osutatakse puuetega inimeste elukohale võimalikult lähedal. Puuetega inimestele peaksid olema kättesaadavad kogemusnõustamise ja vastastikuse toetuse teenused. Kogemusnõustamine ja vastastikune toetus on veel üks viis, kuidas puuetega inimesed võivad koos arendada oma potentsiaali ja omandada teadmisi, kuidas parandada oma võimekust oma elu parandamiseks ja laiemasse kogukonda panustamiseks. Artikkel 27: Töö ja tööhõive Puuetega inimestel on õigus tööle teistega võrdsetel alustel. Valitsus peab näiteks: • keelama diskrimineerimise nii tööle saamisel kui töötingimustes. • võtma vastu õigusaktid, mis nõuavad tööandjatelt mõistlike abinõude võtmist töökohal. • hoolitsema, et puuetega inimesed saavad võrdse väärtusega töö eest võrdselt tasustatud. • palkama puuetega inimesi avalikku sektorisse. • edendama puuetega inimeste palkamist avalikku ja erasektorisse, sh võrdseid võimalusi luues (näiteks kvootide abil või ettevõtetele stiimuleid pakkudes). • edendama kutsealase väljaõppe ja tööhõivevõimalusi, kaasa arvatud füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine, ettevõtlus ja võimalused oma firma loomiseks. Õigus tööle teistega võrdsetel alustel on veel üks õigus, millest psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimesed tihti ilma jäetakse, kuna neid peetakse ekslikult võimetuks, Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 32 ebausaldusväärseks või ohtlikuks. Valitsus peab stereotüüpidega võitlema seaduste, poliitikate ja teadlikkuse suurendamise meetmete abil, mis on töötatud välja puuetega inimeste aktiivsel osalusel ja juhtimisel. Lisaks sellele võivad puuetega inimesed seista silmitsi kaudse diskrimineerimisega, kui seadused ja praktikad näivad küll olevat neutraalsed, ent põhjustavad ometi puuetega inimeste jäämist teistega võrreldes ebaproportsionaalselt kehvemasse olukorda. Psühhosotsiaalsete puuetega inimesed võidakse näiteks tööle kandideerimisel välja jätta ainuüksi seetõttu, et neil on olnud elus perioode, mil nad ei ole töötanud. Võite näidata osalejatele videot: Artikkel 28: Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse • Mitmel pool maailmas puudub psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimestel juurdepääs küllaldasele elatustasemele. Vahel on nende elutingimused nii halvad (hooletusse jäetud hooned ja ruumid, halb toit, kohutavad hügieenitingimused jne), et seda võib pidada ebainimlikuks ja alandavaks kohtlemiseks. • Riikides, kus vaesuses elavad paljud inimesed ja sotsiaalse kaitse meetmed on piiratud, on puuetega inimesed teistega võrreldes vaesuse ja kodutuse suhtes veel haavatavamad. • Artikkel 28 tunnistab puuetega inimeste ja nende perekondade õigust sotsiaalsele kaitsele ilma diskrimineerimiseta. See tunnistab ka vajadust tagada kõigile ja eriti haavatavatele rahvastikurühmadele, nagu puuetega naised, tüdrukud ja vanemad inimesed, juurdepääs sotsiaalse kaitse ja vaesuse vähendamise programmidele. • Valitsusel on kohustus võtta selle õiguse edendamiseks kasutusele sobivaid meetmeid, sh tagades:  puhta vee kättesaadavus,  juurdepääs puudega seotud teenustele ja abile (toetused, nõustamine, väljaõpe, intervallhoolduse teenused jne),  programmidele ja teenustele kättesaadavus tagamaks, et puuetega inimesed ei ela vaesuses,  sotsiaaleluaseme saadavus,  pensionitoetuste ja programmide saadavus (pensionid, toetus vanematele inimestele jne). Sotsiaalse kaitse programmid ei tohiks esitada neid kasutada soovivatele puuetega inimestele täiendavaid tingimusi (näiteks muude teenuste saamise eelduseks on saada kõigepealt meditsiinilist abi või toetuste saamiseks on tööst loobumine jne). Kate Swaffer (2019) – Dementia, Disability & Rights, https://www.youtube.com/watch?v=9USeDHQCKoA&feature=youtu.be (1:43 min) (pöörduse aeg: 4. aprill 2019) Working together. Ivymount School ja PAHO, paho tv (4:53 min), https://youtu.be/WkNNhPnSCi8 (pöörduse aeg: 9. aprill 2019) Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 33 Artikkel 29: Osalemine poliitilises ja avalikus elus Paluge grupil lugeda läbi nimekiri, mille leiab artiklist 29. Puuetega inimestel on teiste inimestega võrdväärne õigus osaleda poliitilises ja avalikus elus: • Poliitiline elu hõlmab õigust hääletada ja kandideerida ametisse, korraldada kampaaniaid, ühineda poliitiliste parteidega jne. • Avalik elu hõlmab õigust avalikult rääkida, ühineda ametiühingutega, ühineda valitsusväliste organisatsioonidega, korraldada toetuskampaaniaid jne. Psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimestele keelatakse tihti kõiki neid õigusi nii seadustega kui praktikas. See on puuetega inimeste õiguste konventsiooniga vastuolus. Artikkel 30: Osalemine kultuurielus, virgestus-, puhke- ja sporditegevuses Puuetega inimestel on õigus juurdepääsule ja osalemisele elu kõigis valdkondades, kaasa arvatud: • kultuurielu (et käia näiteks muuseumis, teatris ja kontserdil, aga ka et saada lauljaks, näitlejaks, koomikuks jne), • virgestustegevused, • puhketegevused ja • sporditegevused. Puuetega inimestel peaks olema võimalused oma intellektuaalse ja loomingulise potentsiaali arendamiseks nii iseenda heaks kui ühiskonda panustamiseks. Neid tuleks toetada mitmesuguses kultuuritegevuses ja keeleõppes, kaasa arvatud kultuurid ja keeled, mida arendatakse ja mis on kasutusel puuetega inimeste endi seas. Küsige seda esitlust lõpetades osalejatelt, kas neil on küsimusi või märkusi. Küsige neilt ka, kas miski vajab täiendavat selgitamist, et olla kindel, et nad kõik mõistavad puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhielemente. Näidake videot, mis illustreerib, kui oluline on tagada, et kõigil puuetega inimestel on juurdepääs sportimisvõimalustele: Interview – Special Olympic athlete Victoria Smith, ESPN, 4. juuli 2018 (1:38 min), https://youtu.be/k3KASttFTB8 (pöörduse aeg: 9. aprill 2019) Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 34 Näidake osalejatele selle teema lõpetuseks videoid: EQUASS Europe, Quality in Social Services – Understanding the Convention on the Rights of Persons with Disabilities (10:19 min) https://www.youtube.com/watch?v=vwmcv8DVfeo&feature=youtu.be (pöörduse aeg: 9. aprill 2019) Decolonizing the mind: a trans-cultural dialogue on rights, inclusion and community. INTAR India, 2016 (14:17 min), https://youtu.be/wcsHuGE0ETg (pöörduse aeg: 9. aprill 2019) Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 35 Selle teema jaoks vajalik aeg Umbes 40 minutit Harjutus 4.1: Erinevad tõsielunäited (40 min) Harjutuste eesmärk on veenduda, et osalejad mõistavad puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhielemente ja seda, kuidas neid saab tegelikus elus rakendada. Öelge osalejatele, et tõsielunäidete eesmärk on aidata neil üldjoontes mõista puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikleid. Teistes moodulites avaneb võimalus uurida keerukamaid olukordi, kaasa arvatud raskeid olukordi kirjeldavad juhtumikirjeldused. Koolitaja võib olenevalt koolitusele eraldatud ajast otsustada keskenduda allolevatele pikematele või lühematele tõsielunäidetele. Valikuvõimalus 1: Pikk näide A Valige kahe alloleva valikuvõimaluse seast üks pikk näide. Jagage osalejatele koopiad tõsielunäitega (1. lisa: Amelia lugu). Andke osalejatele aega näite läbi lugemiseks ja omavahel arutamiseks. Amelia on Downi sündroomiga noor naine. Ta sündides ütles haiglapersonal tema vanematele, et ta on lootusetu juhtum ja nad peaksid temast loobuma ning laskma paigutada mõnda institutsiooni. Kuna kogukonna toetus puudus, otsustasidki tema vanemad seda tõrksalt teha mõeldes, et tal on nii elus rohkem võimalusi. Amelia veetis seetõttu lapsepõlve puuetega laste lastekodus. Ta sai seal ka hariduse , mis oli väga piiratud. Ta ei saanud käia koolis nagu teised lapsed. 18-aastaseks saamisel viidi ta üle täiskasvanutele mõeldud institutsiooni. Ühel päeval saabus sinna riikliku televisiooni võttegrupp tegema dokumentaalfilmi institutsioonis elavatest inimestest. Elanikelt ei küsitud filmimiseks luba ja dokumentaalfilmi linastudes selgus, et paljud elanikud ja ka Amelia olid selgelt äratuntavad. Filmis avaldati nende kohta ka meditsiinilist infot. Dokumentaalfilm kujutas elanikke väga negatiivsel ja häbimärgistaval moel. Dokumentaalfilm pälvis riigi valitsusvälise inimõiguste organisatsiooni tähelepanu ja nad otsustasid asutuse elanikke toetada. Institutsiooni külastades ja Ameliaga rääkides selgus, et ta oli temast televisioonis näidatud kaadrite tõttu endast vägagi väljas, ent ei teadnud, mida sellega ette võtta. Ta selgitas ka, et talle ei meeldi elada institutsioonis, ent pole kunagi kogenud midagi muud ja kardab omaette väljaspool elamist väga. Valitsusvälise organisatsiooni töötajad pakkusid talle, et viivad ta kokku õigusabiteenuse osutajaga, et nõuda kahjutasu ja veenduda, et seda ei näidata enam edaspidi eetris. Ta nõustus ja pöördus õigusabiteenuse osutaja toel kohtu poole. Ent kui ta sai kätte täitmist vajavad dokumendid, olid need 4. teema: Puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtete rakendamine tõsielulistel näidetel Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 36 väga väikeses kirjas ja täis sõnu, mida ta ei mõistnud. Alguses kurvastas ta seetõttu väga, ent pöördudes õigusabiteenuse poole, pakkusid talle võimalust kohtuda, et aidata dokumente mõista ja täita. Kohus otsustas asja lõpuks tema kasuks. Valitsusvälised organisatsioonid toetasid teda ka kolimisel kogukonnas asuvasse tugikodusse, kus on peale tema veel kaks elanikku. Amelia enesekindlus kasvas mõne kuuga nii palju, et ta otsustas alustada ühe tööhõiveprogrammi raames kutseõpet. Esitage seejärel osalejate küsimusi. • Milliste puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklite nõudeid selles loos rikuti? Paluge osalejatel vastata artikli kaupa (vt 3. lisa). Osalejad peaks viitama puuetega inimeste õiguste konventsiooni iga asjakohase artikli asjakohastele osadele või lõikudele (nagu allpool näidatud). Nad peaks suutma ka selgitada, miks nende meelest vastavate artiklite vastavaid nõudeid rikuti. Allpool on antud kõige tõenäolisemad vastused. Osalejad võivad siiski tõsta esile ka muid artikleid, mille nõudeid rikuti või kaitsti, ja seda tuleks Aarutelus käigus võimaldada. Artiklid, mille nõudeid rikuti: • Artikkel 7 – Puuetega lapsed  Artikkel 7 näeb ette, et lapsed peaks saama nautida kõiki oma inimõigusi ja põhivabadusi teiste lastega võrdsetel alustel.  See, et Amelia ei saanud elada koos oma vanematega ja käia koolis nagu teised lapsed, on artikli 7 nõuete rikkumine.  Lisaks sellele nõuab artikkel 7, et kõikides puuetega lapsi puudutavates tegevustes tuleb seada lapse parimad huvid esikohale.  See, et Amelia vanematel soovitati oma lapsest loobuda ja paigutada institutsiooni, ei olnud tema parimates huvides. Ka sellega rikuti selle artikli nõudeid. • Artikkel 8 – Teadlikkuse suurendamine  Artikkel 8 nõuab, et konventsiooni allkirjastanud riigid võitleks puuetega inimeste kohta käivate stereotüüpidega ja julgustaks meediat portreteerima puuetega inimesi viisil, mis vastab puuetega inimeste õiguste konventsiooni eesmärgile.  Selles loos kujutati elanikke dokumentaalfilmis negatiivselt ja häbimärgistavalt, millega rikuti selle artikli nõudeid. • Artikkel 9 – Juurdepääsetavus  Artikkel 9 nõuab, et konventsiooni allkirjastanud riigid hoolitseks, et puuetega inimestel on juurdepääs teda ümbritsevale keskkonnale, mis hõlmab ka info kättesaadavust.  Kohtumenetluseks vajalikud dokumendid ei olnud Ameliale mõistetaval kujul – need ei olnud koostatud lihtsas keeles. Sellega rikuti selle artikli nõudeid. • Artikkel 12 – Võrdne tunnustamine seaduse ees  Artikli 12 lõik 2 nõuab, et puuetega inimestel võimaldataks ise oma otsuseid ja valikuid teha, ja öeldakse, et neid tuleb austada.  Amelia otsuseid, valikuid, tahet ja eelistusi ei austatud: ta ei saanud valida elukohta ja talt ei küsitud, kas ta tahab osaleda dokumentaalfilmis. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 37 • Artikkel 13 – Juurdepääs õigusemõistmisele  Artikkel 13 nõuab, et puuetega inimestele tuleb tagada mõistlikud abinõud, et võimaldada neile tõhusat juurdepääs kohtumõistmisele.  Asjaolu, et juriidilised dokumendid ei olnud Ameliale mõistetavas keeles kättesaadavad, tähendab selle artikli nõuete rikkumist. • Artikkel 19 – Iseseisev elu ja kogukonda kaasamine  Artikkel 19 ütleb, et puuetega inimestel on võrdne õigus elada kogukonnas võrdselt kõigile teistele inimesteleolemasolevate valikutega. Nad peaks eeskätt saama valida oma elukohta ja seda, kus ja koos kellega nad elavad.  Amelia oli veetnud enamiku oma elust institutsioonis, mis tähendab selle artikli nõuete rikkumist. Lisaks viitabki fakt, et ta viidi üle täiskasvanutele mõeldud institutsiooni sellele, et talle ei antud selles osas valikuvõimalusi. • Artikkel 21 – Sõna- ja arvamusvabadus ning juurdepääs teabele  Artikli 21 lõik b nõuab lepinguosalistelt riikidelt alternatiivse suhtluse tunnustamist ja selle kasutamise hõlbustamist ning kõigi muude mõistlike abinõude kasutuselevõtmist ehk kõigi muude selliste kättesaadavate suhtlusvahendite, - viiside ja -vormide kasutamise võimaldamist ametlikus suhtluses, mida kasutavad puuetega inimesed.  Juriidilised dokumendid olid Ameliale mõistetamatus vormingus, mistõttu rikuti tema selle artikliga ettenähtud õigust suheldatema vajadustele vastaval suhtlusviisil ja vormis, nagu on selle artikliga ette nähtud. • Artikkel 22 – Eraelu puutumatus  Artikkel 22 tagab puuetega inimestele õiguse nende eraelu puutumatusele hoolimata sellest, kus nad elavad või milline on nende elukorraldus. Lisaks sellele nõuab artikkel 22 lepingulepinguosalistelt riikidelt puuetega inimeste isikuandmete, tervise- ja rehabilitatsiooniandmete konfidentsiaalsuse tagamist.  Dokumentaalfilmis näidati Ameliat ilma tema nõusolekuta ja avaldati tema terviseandmeid, mida tehes rikuti selle artikli nõudeid. • Artikkel 23 – Kodu ja perekonna austamine  Artikli 23 lõik 3 ütleb, et puuetega lastel on teistega võrdsed perekonnaeluga seotud õigused ja tuleb "vältida puuetega laste varjamist, hülgamist, hooletussejätmist ja eraldamist, kohustuvad riigid pakkuma puuetega lastele ja nende perekondadele varakult igakülgset teavet, teenuseid ja tuge".  Amelia juhtumi puhul rikuti selgelt selle artikli nõudeid, kuna tema vanematel puudus juurdepääs toetusele ja infole selle kohta, kuidas tema eest hoolitseda, mistõttu pandi nad olukorda, milles nad pidid temast loobuma. Mingeid jõupingutusi ei tehtud perekonna lahutamise vältimiseks.  Artikli 23 lõik 5 nõuab, et kui tuumikperekond ei ole suuteline puuetega lapse eest hoolitsema, siis peaks tema eest hoolitsema laiendatud perekonnas, ja kui see ei ole võimalik, siis kogukonna poolt loodud perekondlikus keskkonnas.  Amelia institutsiooni saatmisega rikuti selle artikli nõudeid. • Artikkel 24 – Haridus  Artikkel 24 ütleb, et puuetega inimestel on õigus haridusele, mis tagab neile võrdsed võimalused oma täieliku potentsiaali saavutamiseks. See nõuab ka, et puuetega lapsi ei jäetaks üldharidussüsteemist välja. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 38  Antud loos ei saanud Amelia tavakoolis käia. Lisaks oli haridus, mille ta sai, väga piiratud, mis kahjustas tema võimalusi arendada oma oskusi ja tõsta enesekindlust • Artikkel 26 – Habilitatsioon ja rehabilitatsioon  Artikkel 26 nõuab puuetega inimestele juurdepääsu habilitatsiooni ja rehabilitatsiooni teenustele selliselt, et need teenused "algavad võimalikult varases etapis ning põhinevad isiku vajaduste ja tugevuste multidistsiplinaarsel hinnangul".  Amelial puudus esialgu juurdepääs mis tahes habilitatsiooni ja rehabilitatsiooni teenustel, et saavutada iseseisvus ja osaleda kogukonna elus, mis tähendab selle artikli nõuete rikkumist. Küsige seejärel osalejatelt: • Milliste puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklite nõudeid ehk õigusi austati, kaitsti või tagati? Austati, kaitsti või tagati järgmiste artiklite nõudeid ehk õigusi: • Artikkel 9 – Juurdepääsetavus  Amelia sai viimaks tuge kohtumenetluseks vajalike dokumentide mõistmisel. • Artikkel 12 – Võrdne tunnustamine seaduse ees  Amelia sai viimaks teha otsuseid ja valikuid ja saada seejuures tuge: ta sai otsustada, kus elada ja alustada kutseõpet. • Artikkel 13 – Juurdepääs õigusemõistmisele  Amelia sai seoses dokumentaalfilmiga õigussüsteemilt abi. • Artikkel 19 – Iseseisev elu ja kogukonda kaasamine  Amelia sai viimaks võimaluse elada kogukonnas ja kohas, kus ta tahab elada. • Artikkel 24 – Haridus  Artikli 24 lõik 5 näeb ette, et konventsiooni allkirjastanud riigid peaks tagama puuetega täiskasvanutele juurdepääsu haridusvõimalustele, nagu kutseharidus.  Antud juhul sai Amelia alustada kutseõpet. • Artikkel 27 – Töö ja tööhõive  Artikkel 27 tagab puuetega inimestele õiguse tööle võrdsetel alustel teistega. See nõuab lepingulepinguosalistelt riikidelt eeskätt puuetega inimestele juurdepääsu tagamist "üldistele tehnilistele ja kutsealastele nõustamisprogrammidele, värbamisteenustele ning kutsealasele ja täienduskoolitusele". See nõuab lepingulepinguosalistelt riikidelt ka järgmist: "edendada puuetega inimeste kutse- ja ametialase rehabilitatsiooni, töökoha säilitamise ja tööle tagasipöördumise programme".  Amelia sai lõpuks juurdepääsu tööhõiveprogrammile ja pääses kutseõppele. Valikuvõimalus 1: Pikk näide B Jagage osalejatele koopia tõsielulisest näitest (1. lisa: Kari lugu). Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 39 Kari tundis kaks kuud tagasi, et on kaotanud kontrolli ja tulevik on tume ega suutnud päevi voodist tõusta. Ta soovis uinuda ja enam mitte ärgata, ja kuna tundis nii suurt lootusetusetunnet, et püüdis oma elu lõpetada. Ta viid haiglasse ifüüsiliste kehavigastuste raviks. Seejärel viidi ta ilma tema nõusolekuta üle psühhiaatriaosakonda, kus teda hoiti voodi külge seotuna, sunniti võtma ravimeid, oli oma palatisse isoleeritud ja temaga ei peetud nõu olemasolevate valikuvõimaluste osas. Ta kuulis pealt, kuidas personal arutas tema raviga seotud üksikasjuüle, mida võisid kuulda ka kõik teised. Ta tahtis lahkuda, ent tal ei lubatud oma isale helistada. Praegu pole Kari enam valmis rääkima avameelselt lootusetusetundest, mis teda valdab, kuna kardab, et ta võidakse jälle luku taha panna. Kari kaotas hiljuti huvi ajaveetmise vastu oma pere ja sõpradega. Tal on vahel väga vähe jaksu ja ta muretseb võimaluse pärast teistega kohtuda ja seetõttu hoidub suhtluemisest täielikult. Ema käskis tal olla tugevam ja vältida oma tunnetest rääkimist kellegagi väljaspool perekonda, et oma vanemaid mitte häbistada. Karil jäi kool lõpetamata ja ta tunneb, et see on piiranud tema võimalusi tööle saada ja kärpinud eneseusku. Kui tal on õnnestunud tööd leida, siis on tal olnud seda raske pikalt hoida. Viimaselt töökohalt ühes kohvikus laskis ülemus ta vaid mõne nädala möödudes lahti ilma mingite selgitusteta. Ta jätkab uue töö otsimist, ent kardab osutuda jälle väljapraagituks. Pärast haiglast välja saamist ei lubanud isa Karil õde laste hoidmisel aidata. Isa väitis, et teeb seda, kuna kardab, et ta võib neile kahju teha. Kari loodab ikka kooli tagasi minna, töö leida ja ka suhtesse astuda. Ta unistab sellest, et elu oleks jälle normaalne ja ta saaks taas koos oma sõpradega naerda. Milliste puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklite nõudeid rikuti? • Artikkel 12: Võrdne tunnustamine seaduse ees  Karimil puudus toetus terviseotsuste tegemisel. Ka ei konsulteeritud temaga ta ravi osas. • Artikkel 14: Vabadus ja isikupuutumatus  Karim viidi psühhiaatriaosakonda tahtevastaselt. • Artikkel 19: Iseseisev elu ja kogukonda kaasamine  Karimil puudus juurdepääs kogukonnas osutatavatele teenustele. Isa takistas tal õe lapsi näha. • Artikkel 22: Eraelu puutumatus  Karimi isiklikku terviseinfot avaldati viisil, mis võimaldas teistel haiglas viibijatel seda kuulda. • Artikkel 25: Tervishoid  Karimile manustati ravimeid ilma tema nõusolekuta. • Artikkel 27: Töö ja tööhõive  Tööandja oleks pidanud talle ütlema töölepingu ülesütlemise põhjuse. Tema puhul ei võetud mõistlikke abinõusid, mis oleks toetanud teda töökoha säilitamisel. Valikuvõimalus 2: Kolm lühikest tõsielulist näidet Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 40 Jagage osalejatele koopiad kolmest lühikesest näitest (1. lisa: Kolm lühikest tõsielulist näidet). Paluge osalejatel jaguneda 3 gruppi. Iga grupp arutab ühte juhtumikirjeldust ja kannab siis oma vastused suurele grupile ette. Tagasiside andmise ajaks tuleks iga näide ekraanil esitada. Jagage osalejatele selgitusi: • Vaatame nüüd kolme psühhosotsiaalse, intellekti- või kognitiivse puudega inimese olukorda kirjeldavat tõsielulist näidet (1. lisa). • Iga näite puhul võtke aluseks oma puuetega inimeste õiguste konventsiooni koopia (3. lisa) ja tee kindlaks, milliseid õiguseid neile inimestele keelati ja milliseid nad nautida ja teostada said. Siin esiletoodud õiguste loend ei ole ammendav ja osalejad võivad arutada konventsiooni põhjal leida neid veelgi. Kui nii juhtub, siis julgustage osalejaid selgitama, miks nad valisid teistega hjagamiseks just selle konkreetse artikli või õiguse. Rikutud õiguste hulka kuuluvad muu hulgas (osalejad võivad lisaks allpool loetletutele nimetada ka muid õigusi): • Artikkel 12 – Võrdne tunnustamine seaduse ees  Miinaga oleks tulnud konsulteerida, et teha kindlaks, kas ta tahab haiglasse minna või mitte. Tal ei lubatud ise otsustada, millist ravi ja hoolt saada.  Miinale oleks vajadusel tulnud anda otsustamiseks aega ja pakkuda seejuures tuge. Juhtumikirjeldus – Miina lugu Miina on 27-aastane naine. 20-aastaselt hakkas ta esmakordselt hääli kuulma ja mõtlema, et inimesed püüavad talle teleri kaudu sõnumeid saata. Siis lakkasid hääled mitmeks aastaks ja selle aja jooksul ta abiellus. Teda vaevanud probleemidega tegelemisel sai ta tuge psühholoogilt ja tegevusterapeudilt. Hiljuti hakkas Miina uuesti hääli kuulma ja langes üha suuremasse ahastusse, mistõttu otsustas tema abikaasa pöörduda erakorralise abi arsti poole. Arst laskis Miina naise tahtevastaselt psühhiaatriahaiglasse viia. Haigla asub Miina kodulinnast ja lähedastest väga kaugel. Haiglas öeldi Miinale, et ta peab võtma neuroleptilist ravimit, mida ta ei tahtnud teha. Oma esimesel haiglapäeval nägi Miina, kuidas personal ühe mehe kinni sidus ja seejärel süstis. Talle öeldi, et nii tehti, kuna mees keeldus ravimit võtmast. Ta kohkus ja nõustus võtma ravimit, hoolimata sellest, et see tekitab tal halba enesetunnet ja muudab ta võimetuks tundeid väljendada. Ta selgitab seda arstile, ent arsti ainus ettepanek on annust suurendada. Miina ei tea, mida teha. Ta soovib haiglast välja pääseda ja ravimi võtmise lõpetada, ent kontakti puudumine pere ja sõpradega on ta jäänud oma olukorras üksi ja tunneb end üksildaselt, masendunult ja jõuetult. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 41 • Artikkel 14 – Vabadus ja isikupuutumatus  Miina viidi psühhiaatriahaiglasse tahtevastaselt. Talt võeti vabadus ära puude alusel. • Artikkel 17 – Isikupuutumatuse kaitse  Tahtevastase kinnipidamisega rikuti tema õigust kehalisele ja vaimsele puutumatusele. • Artikkel 19 – Iseseisev elu ja kogukonda kaasamine  Kuna teda sunniti haiglasse jääma, siis võeti Miinalt ära õigus elada kogukonnas. Miinale oleks tulnud pakkuda võimalust saada täiendavat tuge kogukonnas. • Artikkel 23 – Kodu ja perekonna austamine  Rikuti tema õigust kodu ja perekonna austamisele, kuna ta viidi sunniviisiliselt kodust ja perekonna juurest ära. • Artikkel 25 – Tervishoid  Miinal oleks pidanud olema juurdepääs tervishoiuteenustele oma kogukonnas, ent ta viidi sunniviisiliselt mujale.  Miina nõusolek ravimiseks ei olnud vabatahtlik ja teadlik. Ta nõustus ravimit võtma üksnes seetõttu, et kartis sellest keeldumise tagajärgi. • Artikkel 26 – Habilitatsioon ja rehabilitatsioon  Miinale ei võimaldatud pääsu oma psühholoogi ja tegevusterapeudi juurde, kes olid talle varem kasulikku tuge pakkunud. Selles loos nauditud ja teostatud õiguste hulka kuuluvad muu hulgas (osalejad võivad lisaks allpool loetletutele nimetada ka muid õigusi): • Artikkel 14 – Vabadus ja isikupuutumatus  Klaara saab vabalt külastada oma naabruses elavaid sõpru. • Artikkel 19 – Iseseisev elu ja kogukonda kaasamine  Klaaral on juurdepääs toetusele ja teenustele (näiteks tugigrupile), mis võimaldavad tal elada iseseisvalt kogukonnas. • Artikkel 27 – Töö ja tööhõive  Ta töötab restoranis. Tõsieluline näide – Klaara lugu Claire on 35-aastane intellektipuudega naine. Ta elab koos oma perega ja tema peamine hooldaja on ta ema. Tal on naabruses palju sõpru ja ta saab neid külastada siis, kui ise tahab. Claire töötab kohalikus restoranis, talle meeldib kohtuda uute klientidega ja näha, kuidas need peale head söömaaega rahulolevalt lahkuvad. Vabal ajal mängib Claire kohalikus spordiklubis sulgpalli. Ta kuulub ka intellektipuuetega inimeste tugigruppi. Järgmiseks suveks loodab ta säästa piisavalt raha, et minna koos sõpradega lühikesele väljasõidule. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 42 • Artikkel 29 – Osalemine poliitilises ja avalikus elus  Claire on tugigrupi liige. • Artikkel 30 – Osalemine kultuurielus, virgestus-, puhke- ja sporditegevuses  Ta mängib spordiklubis sulgpalli. Eelnevalt hooldekodus nauditud ja teostatud õiguste hulka kuuluvad muu hulgas (osalejad võivad lisaks allpool loetletutele nimetada ka muid õigusi): • Artikkel 15 – Kaitse piinamise ja julma, ebainimliku või väärikust alandava kohtlemise ja karistamise eest  Esialgu ei koheldud Peepu halvasti ega rakendatud tema suhtes jõudu. • Artikkel 16 – Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise eest  Esialgu õnnestus Saimal toetada Peepu ilma vägivallata. • Artikkel 19 – Iseseisev elu ja kogukonda kaasamine  Hooldekodu asub kogukonnas ja mees on olnud seal elades õnnelik. • Artikkel 28 – Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse  Hooldekodus näib üldiselt olevat hea ja hooliv keskkond. Talle uue hooldaja, Viktori poolt keelatud õiguste hulka kuuluvad muu hulgas (osalejad võivad lisaks allpool loetletutele nimetada ka muid õigusi): • Artikkel 12 – Võrdne tunnustamine seaduse ees  Peepu sunniti võtma ravimeid ja seega keelati talle õigust enda eest ise otsustada. • Artikkel 15 – Kaitse piinamise ja julma, ebainimliku või väärikust alandava kohtlemise ja karistamise eest  Peep kogeb, et tema koheldakse halvasti ja tema suhtes rakendadatakse vägivalda Juhtumikirjeldus – Peebu lugu Peep on 75-aastane dementne mees. Ta on elanud nüüd juba mõnda aega oma kogukonnas väikeses mugavas hooldekodus ja olnud väga rahul oma sealse eluga. Mehe peamine hooldaja hooldekodus on Saima, kes teab, et Peep võib käituda vahel teisi häirivalt. Ta teab ka, kuidas sel juhul aidata mehel rahulikult enda uuesti valitsema hakata. Ent Saima ei saanud mitu nädalat tööl käia ja teda asendas Viktor, kes Peepu nii hästi ei tundunud ega mõistnud, kuidas ta ärrituse korral tegutseda ja käitub. Ühel päeval oli Peep eriti suures ahastuses ja ärritunud. Viktor püüdis teda veenda rahustit võtma, ent Peep keeldus. Seejärel aheldas Viktor Peebu rihmadega voodi külge ja manustas talle ravimit sunniviisiliselt. Kui Peebu sugulased meest külastama tulid, märkasid nad tal muljumishaavu üle kogu keha. Peep ütles neile, et tema uus hooldaja oli tema kallal vägivalda kasutanud. Sugulased olid väga nördinud selle üle, kuidas Peepu on koheldud, ja palusid hooldekodu personalilt selgitusi. Nad nõudsid juhtkonnalt tungivalt vajalike sammude astumist, et hoida ära sellise olukorra kordumine. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 43 • Artikkel 16 – Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise eest  Peebul on kehal muljumishaavad, kuna ta on kannatanud vägivalda ja väärkohtlemist. Selgitage osalejatele, et järgmiste teemade raames vaadeldakse detailsemalt mitut puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklit. Koolitusel kasutatakse artikleid 12, 16 ja 19 lähtepunktina puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhjalikumaks mõistmiseks, ent edaspidi arutlusele tulevate teemade seisukohast on kasulikud ja asjakohased ka paljud muud artiklid. Kõik artiklid on omavahel seotud. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 44 Selle teema jaoks vajalik aeg Umbes 1 tund ja 5 minutit Artiklit 12 uuritakse lähemalt veel ka moodulites "Õigus- ja teovõime ja õigus otsustada vaimse tervise ja sotsiaalteenuste osutamisel" ja "Toetatud otsustamine ja tuleviku planeerimine". Harjutus 5.1: Täpsemalt artiklist 12 – Õigus võrdsele tunnustamisele seaduse ees (15 min) Olenevalt osalejatel olemasolevatest teadmistest ja käesoleva mooduli käigus puuetega inimeste õiguste konventsiooni selgitamise ulatusest, võib olla vaja vaadata koos osalejatega üle selle artikli kõik lõigud. Teise võimalusena võib anda osalejatele mõni minut aega artikli iseseisvaks läbilugemiseks. Paremaks mõistmiseks võib kasutada lihtsustatud versiooni.. Vajadusel jagage selgitusi. Artikkel 12 (16), (17) – Võrdne tunnustamine seaduse ees 1. Konventsiooni allkirjastanud riigid kinnitavad, et puuetega inimestel on õigus olla kõikjal seaduse ees isikutena tunnustatud. Seadus peab tunnustama, et puuetega inimesed on õiguste ja kohustustega inimesed samamoodi nagu kõik teised. 2. Konventsiooni allkirjastanud riigid tunnistavad, et puuetega inimestel on õigus- ja teovõime kõigis eluvaldkondades teistega võrdsetel alustel. Puuetega inimestel on kõigi teistega võrdsed õigused ja nad peavad saama neid kasutada. Puuetega inimesed peavad saama seaduse alusel tegutseda, mis tähendab tehinguid teha, õiguslikesse suhetesse astuda, neid muuta ja lõpetada. Nad võivad ise otsustada ja teised peavad nende otsuseid austama. 3. Konventsiooni allkirjastanud riigid võtavad asjakohaseid meetmeid, võimaldamaks puuetega inimestele juurdepääsu oma õigus- ja teovõime teostamiseks vajalikule abile. Kui puuetega inimestel on raske ise otsustada, siis on neil õigus toetusele, et aidata neil otsusele jõuda. 4. Konventsiooni allkirjastanud riigid tagavad, et kõik õigus- ja teovõime teostamisega seotud meetmed pakuvad asjakohast ja tõhusat kaitset kuritarvituste eest vastavalt rahvusvahelistele inimõigustele. Selline kaitse peab tagama, et õigus- ja teovõime teostamisega seotud meetmed austavad isiku õigusi, tahet ja eelistusi, ei sisalda huvide konflikte ega alusetut mõjutamist, on proportsionaalsed ja vastavad isiku olukorrale, neid kohaldatakse ainult lühima võimaliku aja vältel ning need vaatab regulaarselt läbi pädev, sõltumatu ja erapooletu asutus või kohtuorgan. 5. teema: Täpsemalt artiklist 12 – Võrdne tunnustamine seaduse ees Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 45 Kaitse peab olema proportsionaalne sellega, mil määral sellised meetmed mõjutavad isiku õigusi ja huve. Kui inimesed saavad otsustamisel tuge, siis tuleb neid kaitsta nende usalduse võimaliku kuritarvitamise eest. Ja lisaks: - toetus, mida inimene saab, peaks austama tema õigusi ja seda, mida ta soovib; - see ei tohiks olla kellegi teise huvides ega tuua kasu teistele; - toetust pakkuvad isikud ei tohiks püüda mõjutada toetatavat langetama talle soovimatut otsust; - inimest tuleks vastavalt vajadusele sobival määral toetada; - pakutav toetus peaks olema võimalikult lühiajaline; - toetuse üle peaks teostama korrapärast järelevalvet usaldusväärne asutus. 5. Kui käesoleva artikli sätetest ei tulene teisiti, võtavad konventsiooni allkirjastanud riigid kõiki asjakohaseid ja tõhusaid meetmeid, et tagada puuetega inimestele võrdne õigus omada või pärida vara, korraldada ise oma rahaasju ning omada võrdset juurdepääsu pangalaenudele, hüpoteekidele ja muudele rahakrediidi vormidele, ning tagavad, et puuetega inimestelt ei võetaks meelevaldselt nende vara. Riigid peavad kaitsma puuetega inimeste võrdset õigust: – omada ja saada vara, – omada kontrolli oma raha üle, – laenata raha ja – sellele, et nende kodu ega raha ei võeta neilt ära. Olles lugenud selle artikli läbi, mõelge järgmisele küsimusele: Mida ütleb teie riigis kehtiv õigus õigus- ja teovõime kohta? Näidete hulka võivad kuuluda: • Meil on eestkosteseadus, mis lubab inimesi teovõimetuks tunnistada. • Meil määratakse eestkostjad tegelema puuetega inimeste vara ja asjadega. Esitlus: Puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikkel 12 – Võrdne tunnustamine seaduse ees (35 min) Artikkel 12 kirjeldab puuetega inimeste õiguste konventsiooni kõige olulisemat õigust, mis on tegelikult aluseks kõigile muudele õigustele. Kui inimesed ei saa teostada ega nautida oma õigust õigus- ja teovõimele, siis on väga tõenäoline, et nad ei saa ka nautida oma muid õigusi. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 46 Artikkel 12 sisaldab mitut erinevat elementi: 1. Võrdne tunnustamine seaduse ees Artikkel 12 nõuab puuetega inimeste tunnustamist seaduse ees isikutena. See tähendab, et kõik riigis kehtivad seadused peavad neid kaitsma võrdsetel alustel kõigi teiste inimestega ja nad peavad saama kasu oma riigi kõigist seadustest. 2. Õigus- ja teovõime ja otsustamine Puuetega inimestele keelatakse tihti seaduse kaitset ja hüvesid. Mõnes riigis võivad näiteks seadused takistada neid puude tõttu abiellumast või ei luba neil sõlmida lepinguid (näiteks kodu üürimiseks või ostmiseks) või neile võidakse keelata õigust kulutada ise oma raha. Artikkel 12 näeb ette, et puuetega inimestel on õigus ise otsustada ning teostada ja nautida täielikult oma õigust õigus- ja teovõimele. Õigus õigus- ja teovõimele hõlmab: • õigust õigusi omada ja • õigust neid õigusi teostada. Puuetega inimestele on tihti keelatud võimalust oma õigusi teostada, mistõttu on neid takistatud ise otsustamast. Seetõttu nimetatakse õigust õigus- ja teovõimele tihti “õiguseks otsustada”. • Näiteks: õigus raviga nõustuda või sellest keelduda, osta maja, otsustada, kus elada jne Õigus õigus- ja teovõimele puudutab kõiki eluvaldkondi. Puuetega inimeste õiguste konventsioon ütleb, et puuetega inimestel on õigus otsustada kõigis eluvaldkondades, kaasa arvatud: • Ametlikud otsused: lepingute sõlmimine, abiellumine, kinnisvara ostmine, raviga nõustumine jne • Mitteametlikud, igapäevased otsused: riiete, söögikordade, tegevuste, isiklike suhete jms üle otsustamine Vaimse tervise, eestkoste- ja muud seotud seadused jätavad kogu maailmas paljudes riikides psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimesed ilma ametlike otsuste (nagu abiellumine, kinnisvara ostmine ja lepingute sõlmimine, nõusoleku andmine ja nõusolekust keeldumine seoses tervishoiuteenuste ja raviga) langetamise õigusest. Otsuseid teevad selle asemel sageli kohtu poolt määratud eestkostjad, vaimse tervise valdkonna ja muud professionaalid ja perekonnad. Sellisel ametlikul asendusotsustamise praktikal on erinevad nimetused erinevates riikides (näiteks eestkostja, ametlik esndaja, asendusvanem, järelevalvaja, mentor jne). Vaimset tervist käsitlevad ja muud seotud seadused lubavad ka professionaalidel või muudel isikutel otsustada inimeste eest, kaasa arvatud nende tahte vastaselt, nagu võtta neid sisse vaimse tervise või seotud teenuseid osutavatesse asutustesse ja otsustada ravimite manustamise üle. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 47 Psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimesed võivad olla sageli jäetud ilma ka mitteametlike igapäevaste otsuste tegemise õigusest. Ka neid otsuseid võivad nende eest teha teised, eeskätt perekonnad ja muud hoolduskoormusega isikud. Enda eest ise otsustamine on miski, mida paljud inimesed peavad enesestmõistetavaks. Ja ometi see võimalus tihti paljudel puuetega inimestel puudub. Inimestele nende elus otsuste tegemise õiguse ja võimaluse keelamisel on väga suur võimetuks tegev mõju. Kui võtta inimeselt ära õigus igapäevaelus otsustada, siis võetakse talt ära kontroll tema elu üle ja ta jäetakse ilma oma identiteedist. Miks on otsustamisõigus tähtis? • See võimaldab inimestel ise oma elu kontrollida. • See võimaldab inimestel olla täieõiguslikud kogukonna liikmed ja teistel neid sellisena austada. • See võimaldab inimestel ennast paremini kaitsta väärkohtlemise, ekspluateerimise ja diskrimineerimise eest. • See annab igaühele mõista, et psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimesi tuleb austada ja kohelda võrdsena. 3. Toetatud otsustamine3 Puuetega inimeste õiguste konventsioon tunnistab, et inimesed võivad erinevatel aegadel otsustamisel tuge vajada. Sellistes olukordades tuleb anda inimestele võimalus tuge saada. Seda nimetatakse toetatud otsustamiseks. Toetus ja toetajad Toetatud otsustamine võib hõlmata seda, et puuetega inimestel võimaldatakse määrata kindlaks inimesed, keda nad teavad ja usaldavad ja kes saavad neid otsustamisel toetada – nii ametlike, mitteametlike kui mõlemate otsuste tegemisel. Toetajad võivad olla vahel juriidiliselt tunnustatud (nad võivad näiteks olla määratud toetajaks esinduslepingute, tulevikujuhiste ja muude selliste dokumentidega). Inimene võib toetajaid ka mitteametlikult määrata (olemasolevad toetajad, partner, sõbrad jne). Sellise tugivõrgustiku puudumisel saab inimesi abistada selle moodustamisel. Toetajad võivad teha paljusid asju. Nad võivad näiteks: • pakkuda emotsionaalset ja praktilist tuge, • abistada suhtlusel ja abinõudega, • arutada toetatavaga tema probleeme, • võtta aega toetatava inimese tahte ja eelistuste mõistmiseks, • aidata inimesel teha kindlaks otsuse eeliseid ja puudusi, • aidata inimesel kaaluda erinevaid valikuvõimalusi või teha kindlaks alternatiive, 3 Otsuste tegemiseks või oma otsusest teadaandmiseks vajavad inimesed mõnikord teiste toetust. Toetatud otsustamise puhul põhinevad kõik toetuse vormid – isegi, kui need on intensiivsed – asjassepuutuva isiku tahtel ja eelistustel. (Tõlkija märkus). Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 48 • aidata inimesel teha oma otsuseid teistele (näiteks pangale, elektrifirmale, restoranis, vaimse tervise valdkonna ja muude professionaalide juures) teatavaks. Toetatud otsustamine annab inimesele vabaduse valida isik, kes saab teha tema soovid ja eelistused teatavaks, kui ta ei saa seda ise teha. Toetajad ei tohiks otsustada toetatava eest ega toetatavat lubamatult mõjutada. Seetõttu on tähtis, et inimesed saaks valida sellised toetajad, keda nad usaldavad, pakkuma seda tüüpi toetust, mida nad vajavad ja/või tegema nende otsuseid teatavaks, kui nad seda soovivad. Toetajad peaks austama ka asjaolu, et puuetega inimestel on alati lubatud oma meelt muuta. Erinevad toetusvajadused On tähtis märkida, et toetus tuleb kohandada vastavaks konkreetse isiku vajadustele. Kuna otsustusvõime võib elu jooksul varieeruda, võib inimene vajada erinevatel aegadel tuge erineval määral. Inimene ei pruugi vahel otsustamisel üldse tuge vajada, teinekord võib vajada vähest tuge ja vahel rohkem toetamist. Näiteks inimene ei pruugi pärast dementsuse diagnoosi saamist alguses üldse tuge vajada või vajab seda vaid minimaalselt, ent hilisemas etapis võib vajada rohkem toetust. Lisaks sellele võivad mõned inimesed vajada toetust ainult keerukate otsuste tegemisel, ent teised ka lihtsate, igapäevaste otsuste langetamisel. Stressiolukorras võivad inimesed vajada rohkem tuge kui muudel aegadel. Sobiva toetuse pakkumiseks on tähtis toetuda inimese unikaalsetele võimetele. Inimese tahte ja eelistuste austamine Kõik otsused ja mis tahes vormis toetus (kaasa arvatud intensiivsem) peab põhinema toetatava isiku tahtel ja eelistustel, mitte sellel, mida teised arvavad olevat tema parimates huvides. Vahel ei pruugi olla võimalik teha kindlaks inimese tegelikku tahet ja eelistusi koguni alternatiivsete suhtlusviiside, abinõude ja muude toetusvormide kasutamisel. Sellistes olukordades peavad teised inimesed toetatava isiku tahet ja eelistusi parimal võimalikul viisil tõlgendama. Selleks võib olla vaja teha kindlaks, mida inimene on öelnud, et ta tahaks neis konkreetsetes oludes, või toetuda oma teadmistele toetatavast (näiteks mõeldes toetatava väärtustele ja uskumustele, mis võivad antud olukorras asjakohased olla). Isegi juhul, kui otsustada tuleb toetatava tahte ja eelistuste parima tõlgenduse põhjal, tuleb ka hiljem korrapäraselt kontrollida, kuidas toetatav isik otsusele reageerib ja kas tema enda otsuste teatavaks tegemise võime on paranenud. Toetatud otsustamine on väga erinev traditsioonilistest käsitlusest nagu asendatud otsustamine4 ja eestkoste, mille korral otsustavad inimese “parima huvi” üle teised isikud (näiteks vaimse tervise valdkonna ja muud professionaalid, pereliikmed ja eestkostjad) isegi inimese tahte vastaselt. Puuetega inimeste õiguste konventsioon ütleb, et inimese tahet ja eelistusi mitte austavad käsitlused rikuvad inimõigusi ja tuleb asendada toetatud otsustamisega. 4 Asendatud otsustamise korral võetakse inimeselt otsustusõigus ära. Teised teevad otsuseid tema eest lähtuvalt sellest, mis nende arvates on inimese jaoks parim. Asendatud otsustamine ei võimalda inimesel ühiskonnaelus täiel määral osaleda, oma elu üle kontrolli ja vastutust võtta, ega oma vigadest õppida. Ingl k substitute decision-making (Tõlkija märkus). Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 49 Selle artikliga seoses on oluline, et inimesed peavad saama enda eest otsustada oma elu kõigis aspektides. See hõlmab ka riskide võtmist ja vigade tegemist nagu kes tahes teine. Tähtis on pidada meeles ka seda, et toetatud otsustamine on vabatahtlik. Seda ei tohi inimesele peale suruda. Kui inimene keeldub pakutud toetusest, siis tuleb tema soovi austada. Koolitajad peaks olema valmis vastama küsimustele artikli kohaldamise kohta rasketes olukordades (näiteks kui teistele näib, et ta on täiesti suhtlemisvõimetu või kui inimene teeb otsuse, mis näib teistele ohtlik olevat jne). Inimene ise peab olema alati see, kellest tema elu kohta käivad otsused lähtuvad ja seda ka rasketes olukordades, mis eeldab talle kohandatud toetust sellisel moel, nagu inimene on seda enda jaoks kasulikuna määratlenud. Tihti on inimese tundmaõppimisest ning tema tahte ja eelistuste mõistmisest abi tagamaks, et keerulise olukorra tekkides on paigas vajalikud tegevuskavad ja olemas teadmine, kuidas inimese otsustusõigust austada. Osalejad võivad tunda muret ka hetke õigusliku ja poliitilise keskkonna pärast. Tuletage grupile meelde, et poliitika muutmise ja õigusreformi eest on oluline seista. Kuigi seaduste ja tegevusviiside muutmine ei pruugi juhtuda kiiresti, saab üksikisiku tasandil siiski igapäevaselt hoiakute ja praktikate muutmiseks palju ära teha Neid teemasid käsitletakse detailsemalt moodulis "Toetatud otsustamine ja tuleviku planeerimine", mis vaatleb keerukamaid näiteid. Osalejaid võiks siiski julgustada mõtlema neile teemadele juba ennetavalt. Harjutus 5.2: Millised muutused toob artikkel 12 endaga kaasa? (15 min) Esitage osalejatele järgmine küsimus: • Kuidas parandaks artikli 12 nõuete austamine ja järgimine psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimeste elu? Võimalike vastusevariantide hulka võivad kuuluda: • Puuetega inimestel oleks suurem kontroll oma elu üle. • Neil oleks võim langetama otsuseid selle üle, kus nad soovivad elada, mitut last nad soovivad saada, kas nad soovivad saada ravi jne. • Kui puuetega inimestel on raske teha ise otsuseid seoses oma rahaasjade ja muuga, siis on neile tagatud juurdepääs sobivale toetusele selliste oluliste eluliste otsuste langetamisel. • Ise otsustamise õiguse austamine võib aidata muuta võimu ebavõrdset jaotumist teenusekasutajate ja teenuseosutajate vahel. • Kui seda õigust austatakse, siis on puuetega inimesed kõigi teistega võrdsed. • Puuetega inimesed saaks elada rahuldustpakkuvamat elu. • Puuetega inimesed tunneks, et neid austatakse ja see annaks neile enesekindlust. • Puuetega inimesed saaks abielluda. • Nad saaks üürida või osta kodu. • Nad saaksid otsustada, kuidas kulutada oma raha. • Sunniviisilisele institutsioonidesse saatmisele tehtaks lõpp ja inimesed saaksid ise otsustada, kus nad tahavad elada. • Teised õpiks tundma nende eelistusi, peaks neid kuulama ja nende otsuseid austama. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 50 • Puuetega inimestel oleks võimalik saada tuge otsuste langetamisel nende enda tahte ja eelistuste põhjal selle asemel, et teised langetavad otsuseid nende eest nii, nagu nende arvates on puudega inimese parimates huvides. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 51 Selle teema jaoks vajalik aeg Umbes 30 minutit Harjutus 6.1: Arutelu puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 16 üle (18),(17) – Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise eest (15 min) Taas võib osutuda vajalikuks lugeda koos osalejatega puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklit 16 ja vajadusel jagada selgitusi. 1. Konventsiooni allkirjastanud riigid võtavad kasutusele kõiki asjakohaseid seadusandlikke, halduslikke, sotsiaalseid, hariduslikke ja muid meetmeid, et kaitsta puuetega inimesi nii kodus kui ka väljaspool kodu kõigi ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise vormide eest, kaasa arvatud nende soopõhised aspektid. Riigid peavad kehtestama seadused ja eeskirjad, et kaitsta puuetega inimesi vägivalla, ekspluateerimise ja väärkohtlemise eest kodus ja kodust väljaspool. 2. Samuti võtavad konventsiooni allkirjastanud riigid kõiki asjakohaseid meetmeid, et ennetada kõiki ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise vorme, tagades muu hulgas puuetega inimestele, nende perekondadele ja hooldajatele asjakohast soo- ja vanusetundlikku abi, levitades sealhulgas ka teavet ja teadmisi selle kohta, kuidas ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise juhtumeid vältida, ära tunda ja nendest teatada. Konventsiooni allkirjastanud riigid tagavad, et kaitseteenused arvestavad isiku vanuse, soo ja puude eripäradega. Riigid peavad takistama väärkohtlemist, pakkudes puuetega inimestele, nende peredele ja muudele hoolduskoormusega isikutele tuge, infot ja koolitust. Igaüks peaks õppima, kuidas vältida, märgata ja ära tundavägivalda ja väärkohtlemist, ning sellest teatada. Riigid peaks veenduma, et toetus väärkohtlemise vältimiseks arvestab naiste, vanemate inimeste, laste ja kõigi erinevate puuetega inimestega. 3. Selleks, et vältida ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise mis tahes vormide esinemist, tagavad konventsiooni allkirjastanud riigid, et kõigi puuetega inimeste teenindamiseks loodud asutuste ja programmide üle teevad sõltumatud organid tõhusat järelevalvet. Riigid peavad hoolitsema, et puuetega inimesi toetavad teenused kuuluks sõltumatu asutuse nõuetekohase järelevalve alla. 4. Konventsiooni allkirjastanud riigid võtavad kõiki asjakohaseid meetmeid, et edendada mis tahes vormis ekspluateerimise, vägivalla või väärkohtlemise ohvriks langenud puuetega inimeste füüsilist, tunnetuslikku ja psühholoogilist tervenemist, taastumist ja sotsiaalset taasintegratsiooni, osutades muu hulgas ka kaitseteenuseid. Selline tervenemine ja taasintegreerumine peab toimuma keskkonnas, mis toetab isiku tervist, heaolu, eneseaustust, väärikust ja autonoomiat ning arvestab soost ja vanusest tingitud vajadustega. 6. teema: Täpsemalt artiklist 16 – Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise eest Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 52 Riigid peavad hoolitsema, et väärkohtlemist kogenud puuetega inimesed saavad neile vajalikku abi ja tuge nende turvalisuse tagamiseks ja aitamaks neil väärkohtlemisest taastuda. 5. Konventsiooni allkirjastanud riigid kehtestavad tõhusa seadusandluse ja poliitikad, kaasa arvatud naisi ja lapsi käsitleva seadusandluse ja poliitikad, mis tagavad puuetega inimeste suhtes toimunud ekspluateerimise, vägivalla või väärkohtlemise juhtumite kindlakstegemise, uurimise ja vajaduse korral kohtu alla andmise. Riigid peavad hoolitsema, et kehtestatud seadused ja poliitika (kaasa arvatud sellised, mis keskenduvad naistele ja lastele) tagavad väärkohtlemise juhtumite aset leidmise tõhusat kindlakstegemise, uurimise ja väärkohtlejate kohtu ette viimise. Küsige osalejatelt: Millised muud puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklid on olulised ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise teemade seisukohast? Selle teema seisukohast on asjakohased mitmed puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklid ja kõige ilmsemad vastused on: • Artikkel 10 (õigus elule) • Artikkel 14 (õigus vabadusele ja isikupuutumatusele) • Artikkel 15 (õigus kaitsele piinamise ja julma, ebainimliku või väärikust alandava kohtlemise ja karistamise eest) • Artikkel 17 (isikupuutumatuse kaitse) Harjutus 6.2: Vabadus ekspluateerimisest, vägivallast ja väärkohtlemisest (15 min) Mõned osalejad võivad selle harjutuse raames tõstatada füüsilise eraldamise ja ohjeldamise võtete kasutamise ning sunniviisilise paigutamise ja ravi vaimse tervise ja sotsiaalteenuste osutamisel. Teatage grupile, et neid teemasid käsitletakse põhjalikumalt muudes moodulites. Paluge osalejatel mõelda järgmisele küsimusele: • Millist tüüpi vägivalda, ekspluateerimist ja väärkohtlemist teie arvates psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimesed kogevad? Hoiatus! See harjutus võib kutsuda mõnel inimesel esile tugeva emotsionaalse reaktsiooni. Koolitaja peaks olema selle suhtes tähelepanelik ja andma enne seda harjutust osalejatele teada, et nad võivad oma emotsioone vabalt väljendada, teha pausi või lahkuda soovi korral koolitusruumist kuni selle harjutuse lõpuni. Koolitaja peaks olema tähelepanelik ka osalejatel ilmneda võivate pingete/häirituse märkide suhtes ning olema valmis pakkuma tuge. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 53 Vastusevariantide hulka võivad kuuluda: • Nad langevad kogukonnas ja teenuste osutamisel tihti füüsilise, seksuaalse ja emotsionaalse väärkohtlemise ja hooletusse jätmise ohvriks (näiteks aheldamise, füüsilise ohjeldamise, tuppa või hoonesse isoleerimise, usu- või alternatiivsete ravivõtete kasutajate väärkohtlemise tagajärjel jne). • Neist võivad saada finantsekspluateerimise ohvrid (näiteks pereliikmed võivad nad jõuga hooldekodusse paigutada nende perekodu müümiseks ja nende rahaliste vahendite ja varade enda valdusse võtmiseks). • Paljud neist kogevad füüsilist eraldamist ja ohjeldamist, kinnipidamist ja sunniviisilist ravi vaimse tervise ja sotsiaalteenuste osutamisel, millega võidakse neid ähvardada, kui nad raviga ei nõustu. • Neist võivad saada sunniviisilise steriliseerimise või abordi ohvrid. • Vaimse tervise ja sotsiaalteenuseid kasutavad inimesed jäetakse tihti hooletusse, neile ei pakuta mõtestatud tegevusi ja neile manustatakse liigselt ravimeid, et neid oleks “lihtsam ohjata”. • Puuetega inimesi kasutatakse vahel meditsiinilistes eksperimentides ilma nende teadliku nõusolekuta. • Vahel väärkohtlevad neid korrakaitseametnikud. • Neid võidakse kiusata, vägistada ja röövida. Küsige seejärel grupilt: • Kuidas parandaks vabadus ekspluateerimisest, vägivallast ja väärkohtlemisest psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimeste elu? Vastusevariantide hulka võivad kuuluda: • Nad oleks kaitstud väärkohtlemise (füüsilise, emotsionaalse ja seksuaalse) eest ja nad tunneks ennast turvaliselt kogukonnas ja kohtades, kust nad peaks saama tuge, ja nad saaks usaldada inimesi, kes neile hoolitsust ja tuge pakuvad. • Nad oleks kaitstud füüsilise eraldamise ja ohjeldamise, keemilise ohjeldamise, sunniviisilise ravi, sunniviisilise steriliseerimise ja abordi ning muude sunniviisiliste praktikate eest. • Neil oleks alati sõnaõigus saadava ravi osas ja neile ei sunnitaks kunagi peale ravi, mida nad ei soovi. • Neid koheldaks väärikuse ja austusega. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 54 Selle teema jaoks vajalik aeg Umbes 20 minutit Harjutus 7.1: Arutelu puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 19 üle – Iseseisev elu ja kogukonda kaasamine (10 min) Esitage osalejatele järgmine küsimus: Mida tähendab teile võimalus elada iseseisvalt ja olla kogukonda kaasatud? Paluge seejärel osalejatel vajaduse korral lugeda läbi puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikkel 19. Kasutage selleks slaide: Artikkel 19 – Iseseisev elu ja kogukonda kaasamine Konventsiooni allkirjastanud riigid tunnistavad kõigi puuetega inimeste võrdset õigust elada kogukonnas ning omada teistega võrdseid valikuid ning võtavad tõhusaid ja asjakohaseid meetmeid, et võimaldada puuetega inimestel seda õigust täielikult teostada ning soodustada nende täielikku kogukonda kaasamist ja selles osalemist, tagades muu hulgas, et: Puuetega inimestel on õigus elada samamoodi nagu teised inimesed ja omada elus samu valikuvõimalusi. Riigid peaks hoolitsema, et: a. puuetega inimestel on teistega võrdsetel alustel võimalus valida oma elukohta ning seda, kus ja kellega nad elavad, ning neil ei ole kohustust järgida mõnda kindlat elukorraldust; puuetega inimesed saavad valida oma elukohta ja seda, kellega koos nad elavad. Neid ei tohiks sundida elama kohas, kus nad ei soovi elada; b. puuetega inimestel on juurdepääs mitmetele kodu-, elukohajärgsetele ja muudele kogukondlikele tugiteenustele, kaasa arvatud elamise toetuseks, kogukonda kaasamiseks, isolatsiooni ja kogukonnast eraldamise vältimiseks vajalik isiklik abistaja; puuetega inimestel on juurdepääs paljudele erinevatele kogukonnateenustele, et nad saaks elada kogukonnas koos teistega. Nad ei peaks elama kohtades, mis isoleerivad nad kogukonnast või hoiavad neid sellest eemal; 7. teema: Täpsemalt artiklist 19 – Iseseisev elu ja kogukonda kaasamine Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 55 c. kõik üldsusele mõeldud avalikud teenused ja ehitised on võrdsetel alustel juurdepääsetavad ka puuetega inimestele ja arvestavad nende vajadustega. puuetega inimestel on juurdepääs samadele kogukonnateenustele nagu kõigil teistel inimestel. Esitlus: Puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikkel 19 – Õigus iseseisvale elule ja kogukonda kaasamisele (10 min) (19), (20), (21) Artiklil 19 on kolm põhidimensiooni: 1. Valik: Puuetega inimesed peavad saama valida samade teenuse- ja toetusvormide seast nagu teised inimesed. Neil peaks olema samad valikuvõimalused nagu kõigil teistel ja kõigi teistega samaväärne kontroll oma elu üle. • Inimesed peavad saama valikute tegemiseks teostada oma õigus- ja teovõimet. Seetõttu on artikkel 12 väga oluline artikli 19 realiseerimiseks: see võimaldab inimestel otsustada, kus ja koos kellega elada, ent langetada ka igapäevaseid otsuseid, nagu millal minna välja, mida süüa, milliseid riideid kanda, kas magada hommikul kaua või minna õhtul hilja voodisse, kas olla ruumis sees või väljas, kas panna lauale laudlina ja küünlad, võtta lemmikloom või kuulata muusikat. Need teod ja otsused, suured või väikesed, on üks osa sellest, kes me oleme. Seetõttu on nende suhtes otsustamine hädavajalik inimese autonoomia ja vabaduse seisukohast. • Valik tähendab ka seda, et inimesi ei tohi sunniviisiliselt institutsioonidesse sisse võtta ega paigutada. Ei ole tähtis, kas institutsioonid on suured või väikesed või kus need paiknevad. Kui teenuste osutamisel ei austata igapäevaselt inimeste valikuid (näiteks seoses sellega, kes võib külastada, mida süüa ja millega tegeleda), siis ei ole need kooskõlas artikliga 19. 2. Toetus: Kogukonnas elamiseks peavad olema saadaval laiaulatuslikud tugeteenused. • Puuetega inimestel peaks olema valik ja kontroll toetuse üle ja nad peaksid saama otsustada, millist tuge nad soovivad ning kuidas, kus ja kes seda neile pakuks. • Tugiteenuste hulka võivad kuuluda: rahaülekanded (näiteks sotsiaaltoetused), isiklik abiline, abi enda eest hoolitsemisel, kriisikodu, abi tuleviku planeerimisel, perekonna kriisiteenused, vahendamine, abi majapidamise ja transpordiga, laste kasvatamisel, lemmikloomade eest hoolitsemisel ja hooldajate valimisel. • On tähtis pidada meeles, et inimesed peavad saama ise valida, kas suhelda vaimse tervise valdkonna teenuseosutajatega või mitte. Psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimesed ei pruugi tahta vaimse tervise teenuseid kasutada ja võivad eelistada muid toetusvorme. • Inimestel on õigus luua endale ise toetusmehhanisme, kasutada isiklikku abilist ja muid tugiteenuseid vaimse tervise süsteemist väljaspool, kasutada kõiki kogukonna liikmetele pakutavaid teenuseid, nagu treeningud, jooga, kultuuritegevused ja usuelu. 3. Kogukonnateenuste olemasolu ja kättesaadavus: Üldisele avalikkusele kasutatavad teenused peavad olema kasutatavad ka puuetega inimestele (neil on näiteks õigus käia tavakoolis, siseneda tööturule, kasutada tervishoiuteenuseid, varjupaiku, ühistransporti, käia kauplustes, kinos jne). Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 56 • Kogukond ei ole konkreetne geograafiline ega füüsiline asukoht – kogukond tähendab kõiki kohti, kus inimesed üksteisega suhtlevad. Puuetega inimesed peaks saama olla seetõttu kõikjal oma kogukonnas kõiki tegevusi tehes iseseisvad. • Paljud teenused ei pruugi kogukonnas paiknemisele vaatamata olla kaasavad, vaid võivad põlistada segregatsiooni ja väljajätmist (näiteks rühmakodud, eluaset pakkuvad töökohad ja päevakeskused). • Osades riikides on tavaks, et inimesed elavad koos perekonnaga, st mitu põlvkonda koos ühe katuse all. Teistes riikides on oma kodu omamine iseseisvusvumise oluline osa. • Kui artiklis 19 räägitakse iseseisvast elust, siis ei tähenda see, et puuetega inimesed peavad elama omaette, oma kodust eemal, tegema kõike ise või tulema toime ilma toetuseta. Artikkel 19 tähendab pigem seda, et puuetega inimestel peavad olema samad valikuvõimalused elukorralduse osas ja kõigis muudes eluvaldkondades, nagu on kõigil teistel inimestel nende kogukonnas. Konventsiooni allkirjastanud riigid peavad seetõttu töötama välja ja pakkuma paljusid erinevaid teenuseid, mis on kultuuriliselt sobivad nende konkreetsetes kogukondades, kaasa arvatud põlisrahvaste, etniliste vähemuste ja maapiirkondades elavate inimeste seas. • Kokkuvõtteks on tähtis märkida, et artiklil 19 on oluline mõju psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimestele. Eriti tähtis on, et see keelab inimeste sunniviisilise institutsioonidesse paigutamise vaimse tervise ja sotsiaalteenuste osutamisel ning nõuab, et inimestel oleks juurdepääs suurele teenuste valikule, mitte ainult vaimse tervise ja sotsiaalteenustele, et toetada neid kogukonnas elamisel. Järelemõtlemise harjutus (5 min) Paluge osalejatel mõelda enne järgmist teemat järgmisele küsimusele: • Kas teie meelest on puuetega inimeste õiguste konventsioonis kirjeldatud õigused praegu psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimeste puhul kaitstud, austatud ja tagatud? Näidake osalejatele järgmist videot puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 19 lühidaks tutvustamiseks: UN CRPD: What is article 19 and independent living? Mental Health Europe (3:06) https://youtu.be/gy7fJ2kJXKo (pöörduse aeg: 9. aprill 2019) Sellel videol on subtiitrid. Klõpsake nende kuvamiseks nuppu ”Subtiitrid/seletav tekst”. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 57 Selle teema jaoks vajalik aeg Umbes 1 tund ja 5 minutit Mõtisklemine eelnevatel teemadel (15 min) Andke osalejatele võimalus jagada oma mõtteid, mis neil tekkisid seoses eelmise teema lõpus esitatud küsimusega • Kas teie meelest on puuetega inimeste õiguste konventsioonis kirjeldatud õigused praegu psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimeste puhul kaitstud, austatud ja tagatud? Järelemõtlemise harjutus võimaldab osalejatel hakata mõtlema sellele, kuidas nemad saaks positiivselt mõjutada psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimeste inimõigustega seotud olukorda. Püüdke juhtida arutelu vaimse tervise ja sotsiaalteenuste kontekstist väljapoole, et osalejad mõtleks üksikisikute ja gruppide rollile ühiskonnas laiemalt puuetega inimeste õiguste konventsioonis kirjeldatud õiguste kaitsmisel. Puuetega inimeste õiguste konventsiooni tähendust vaimse tervise ja sotsiaalteenuste osutamisel uuritakse detailsemalt moodulites "Taastumine ja õigus tervisele", "Õigus- ja teovõime ja õigus otsustada" ja "Vabadus sunnist, vägivallast ja väärkohtlemisest". Harjutus 8.1: Miks peaksin mina sellega tegelema ja kas see muudaks midagi? (30 min) Selle harjutuse jaoks kasutage 3. lisas sisalduvat puuetega inimeste õiguste konventsioonis kirjeldatud õiguste nimekirja. Eesmärk on hakata arutlema selle üle, miks peaksid osalejad hakkama edendama psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimeste õigusi ja mida nad saavad selleks teha. See arutelu peaks kõnetama igat koolitusel esindatud gruppi. Esitage neile mõned suunavad küsimused: • Miks on tähtis, et teie kui üksikisik toetaksite aktiivselt psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimeste õigusi? Julgustage osalejaid rääkima oma seisukohast (näiteks sarnase elukogemusega isikuna, pereliikmena, vaimse tervise valdkonna töötaja või muu professionaalina, inimõiguste kaitsjana jne). Pidage meeles, et inimesed võivad kuuluda korraga rohkem kui ühte gruppi. Võimalikud vastusevariandid psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimestelt: • Näidata teed meie õiguste, abinõude, uute hoiakute ja tegevusviiside kujunemisel, mis võib aidata kaasa maailma paremaks muutumisele. 8. teema: Inimeste võimestamine kaitsma puuetega inimeste õiguste konventsioonis kirjeldatud õigusi Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 58 • Meie õiguste kaitsmine ja austamine aitab meil end kuuldavaks ja nähtavaks teha ning kogemuste jagamine parandab teadmisi.. • Mida enam meie õigusi austatakse, seda enam saame panustada ühiskonda oma asjatundlikkuse, oskuste ja annetega, millest võib olla kasu kõigile. • Meie heitlus on seotud teiste inimeste võitlusega mis tahes vormis esineva diskrimineerimise, vaesuse ja võimu ebavõrdse jaotumise vastu. • Me oleme inimesed ja meil peaks olema kõigi teistega võrdsed võimalused. • Me teame, mis on meile parim, millest on abi ja millest ei ole ja mis on kahjulik. • Meil on õigus osaleda kõigis meid puudutavates tegevustes ja küsimustes ning juhtida ja suunata neid, kes soovivad meiega ühineda muutuse nimel. Võimalikud vastusevariandid vaimse tervise valdkonna ja muudelt professionaalidelt: • Tahan toetada meie teenuseid kasutavaid inimesi. • See on minu juriidiline kohustus. • See on minu töö ja minu kohustuste osa. • Nii on õige teha. • Inimeste õigusi austavat hoolitsust ja toetust pakkudes võtavad inimesed suurema tõenäosusega meie pakutavad teenused vastu, reageerivad meie hoolitsusele ja toetusele hästi ning taastuvad. • Minu eesmärk on pakkuda kvaliteetseid teenuseid, mida inimesed vabatahtlikult valivad ja mis ei lähe vastuollu nende tahtega. Võimalikud vastusevariandid pereliikmetelt ja muudelt hoolduskoormusega isikutelt: • Tahan parimat oma sugulasele ja need õigused tagavad talle parimad võimalused hea elu elamiseks. • Soovin täita olulist rolli, et võimaldada oma sugulasel elada rahuldustpakkuvamat elu, austades tema õigusi, tunnustades tema valikuid ja muutes mõnda oma tegevustest. Võimalikud vastusevariandid teistelt esindatud gruppidelt: • Minu roll kogemusnõustajana on toetada teisi nende õiguste teostamisel. • Mul on inimõiguste kaitsjana tähtis roll ühiskonnas teadlikkuse suurendamisel ja õiguste tagamise nõudmisel. • Minu töö juristina on toetada inimesi kohtus nende õiguste kaitsmisel ja ma tahan seda teha edukalt. • Minu kohustus riigiametnikuna on austada rahvusvahelist õigust ja tagada puuetega inimeste õiguste konventsioonis kirjeldatud õiguste täielik jõustamine. • Olen politseinikuna kohustatud kaitsma kõiki kodanikke, kaasa arvatud puuetega kodanikke. • Soovin õpetajana, et puuetega inimesi kaasataks enam haridussüsteemi. • Olen usu- või kogukonnajuhina kohustatud toetama kõiki oma kogukonna liikmeid, kaasa arvatud marginaliseeritud gruppe, nagu puuetega inimesi. Küsige pärast esmast arutelu grupilt: • Kas oskate pakkuda välja konkreetseid asju, mida saaksite teha puuetega inimeste õiguste konventsioonis kirjeldatud õiguste realiseerimiseks? Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 59 Sellele küsimusele vastates on oluline, et osalejad mõistaksid, et puuetega inimeste õiguste konventsioonis kirjeldatud õiguste austamine võib tähendada nende endi igapäevaste praktikate muutmist. Võimalikud vastusevariandid psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimestelt: • Saan toetada teisi, kelle õigusi on rikutud. • Saan aidata teistel mõista meie õigusi. • Saan hakata selgitama oma õigusi teistele, kaasa arvatud oma perele. • Saan rääkida kohalike ametiisikutega vajadusest muutuse järele. • Saan aidata teisi samas olukorras olevaid inimesi. • Saan oma kogemusest rääkides tõsta teadlikkust puudest ja inimõigustest ja anda soovitusi seaduste, poliitikate ja praktikate muutmiseks. • Saan tegutseda alternatiivsete tegutsemisviiside loomisel ja/või eestkõnelemisel. • Saan võtta ühendust kohalike, riiklike, piirkondlike ja rahvusvaheliste puuetega inimeste organisatsioonide ja muude liitlastega info ja kogemuste jagamiseks meie õiguste nõudmise tegevuskavade kohta. • Saan kasutada oma professionaalset/kutsealast väljaõpet ja oskusi juristi/artisti/ajakirjaniku/teaduri/kirjaniku/tugitöötaja/vaimse tervise valdkonna või muu professionaalina puuetega inimeste liikumise heaks ja muutuse edendamiseks. • Saan jagada oma perspektiivi puudega inimesena oma tööle juristi, artisti, ajakirjaniku, teaduri või vaimse tervise valdkonna või muu professionaalina. • Saan rääkida juristide, inimõiguste eest seisjate, riiklike inimõiguste institutsioonide, valitsusväliste organisatsioonide ja teiste võimalike liitlastega, et saada neilt toetust ja teha koostööd seaduste muutmisel ja ülekohtu hüvitamiseks neile, kelle õigusi on rikutud. Võimalikud vastusevariandid vaimse tervise valdkonna ja muudelt professionaalidelt: • Saan seista selle eest, et minu kliiniline praktika austab puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtteid ja õigusi. • Saan koolitada ja teavitada teisi töötajaidinimõigustest ja seista selle eest, et minu kolleegid mõistavad puuetega inimeste õiguste konventsioonis kirjeldatud õigusi. • Saan rääkida oma töökohal psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimestega nende õigustest. • Saan kuulata psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimesi, kui nad tõstatavad küsimusi õiguste kohta, millele ma pole ehk ise varem mõelnud. • Saan rääkida meie asutuse juhtkonnaga sellest, mida me saaksime oma teenuste osutamisel teha inimeste õiguste paremaks austamiseks. • Saan rääkida kohalike ametiisikutega vajadusest muutuse järele. • Saan seista selle eest, et psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimesed osalevad meie teenuste osutamist puudutavates otsustes. • Saan austada ja toetada inimeste õigust valida, kaasa arvatud valida, kuidas nad oma muredest aru saavad ning milliseid hoolduse-, toetuse- ja/või ravivõimalusi nad soovivad saada. • Saan tutvustada inimestele erinevaid vaatekohti ja pakkuda võimalikke selgitusi nende kogetavate murede kohta. • Saan liituda riikliku ja/või rahvusvahelise kaitse- ja toetustegevusega inimõigustel põhineva lähenemise edendamiseks teenuste osutamisel. Võimalikud vastusevariandid pereliikmetelt ja muudelt hoolduskoormusega isikutelt: Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 60 • Saan aidata oma sugulasel teha tema soove ja eelistusi teatavaks ja toetada teda, selgitades neid teistele, et olla kindel, et ta saab tuge, mida soovib. • Saan rääkida oma sugulasele, mida olen õppinud tema õiguste kohta ja selgitada seda talle nii hästi, kui oskan. • Saan toetada oma sugulast austaval viisil. • Saan hoiduda oma sugulase liigsest kaitsmisest. • Saan hoolitseda, et kuulan ja austan oma sugulase vaateid ja otsuseid. • Saan toetada ja julgustada oma sugulast otsustama ja iseseisvamaks muutuma. • Saan hoolitseda selle eest, et teised pereliikmed, vaimse tervise valdkonna ja muud professionaalid jne austavad minu sugulase õigusi. • Saan rääkida kohalike ametiisikutega vajadusest muutuse järele ja selliste teenuste välja töötamisest ja osutamisest, mis vastaksid minu sugulase vajadustele, ja teenustest, mida minu perekond vajab. • Saan aidata oma sugulasel nõuda tema õigusi. • Saan toetada oma sugulast mitmesuguste võrgustikega ja tegevusalade harrastajatega ühinemisel, nagu näiteks spordiklubid ning puhke- ja kultuuritegevused. • Saan suurendada teadlikkust oma kogukonnas häbimärgistamisele, stereotüüpidele ja eelarvamustele lõpu tegemiseks. Võimalikud vastusevariandid teistelt esindatud gruppidelt: • Kogemusnõustajana saan anda inimestele infot, mida nad vajavad oma õiguste kaitsmiseks. • Inimõiguste kaitsjana saan algatada kampaania teadlikkuse suurendamiseks puuetega inimeste õiguste konventsioonist. • Juristina saan algatada kohtuasju, et panna valitsus seadusi muutma kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. • Ametiisikuna tõugata tagant õigusreformi kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. • Politseinikuna saan olla valvas tagamaks, et minu kogukonnas koheldakse puuetega inimesi austusega ja kõiki nende õigusi austatakse. • Õpetajana saan edendada kaasavat haridust ning seista täiendava koolituse korraldamise ja ressursside eraldamise eest puuetega õppurite vajaduste toetuseks. • Usu- või kogukonnajuhina saan suurendada teadlikkust puuetega inimeste õigustest ja sellest, kui tähtis on neid austada ja kogukonna liikmetena kaasata. Selgitage osalejatele, et puuetega inimeste õiguste konventsioonis kirjeldatud õigused on inimõigused, mida tuleks alati austada, kaitsta ja tagada. Väärtuslik on vaadata ka neid hüvesid, mida inimõiguste toetamine võib tuua kaasa teistele asjassepuutuvatele gruppidele. Küsige seetõttu grupilt: Kui igaüks tegutseb puuetega inimeste õiguste konventsioonis kirjeldatud õiguste tagamise nimel, siis milline on nende tegevuse positiivne mõju järgmistele gruppidele: • Psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimestele? • Vaimse tervise valdkonna ja muudele professionaalidele? • Pereliikmetele ja muudele hoolduskoormusega isikutele? • Teistele asjakohastele isikutele kogukonnas? Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 61 Võimalikud hüved psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimestele: • Nad oleks iseseisvamad ja sõltuks vähem perekonnast, sõpradest ja vaimse tervise valdkonna ja muudest professionaalidest. • Nad tunneks ennast võimestatumana võtma enda kätte kontrolli oma elu ja taastumise üle. • Nad tunneks ennast kindlamana, et neid ei kasutata ära ega väärkohelda. • Nad tunneks ennast võimestatumana avalikustama inimõiguste rikkumisi, mida nad võivad kogeda. • Nad saaks omandada uusi oskusi. • Nad saaks panustada ühiskonda oma oskuste ja annetega. • Nad oleks kaitstud sunniviisilise sekkumise eest. Võimalikud hüved vaimse tervise valdkonna ja muudele professionaalidele: • Nad saaks pakkuda inimestele kvaliteetsemat hoolitsust. • Nad näeks paremaid tulemusi inimeste eest hoolitsemisel, mistõttu tunneks ennast oma tööd tehes õnnelikumana. • Nad saaks parandada osutatavaid teenuseid. • Nende asutus oleks parem koht töötamiseks. • Inimesed, kelle eest nad hoolitsevad ja keda toetavad, elaks rahuldustpakkuvamat ja väärikamat elu, mis paneks neid omakorda tundma uhkust oma töö üle. Võimalikud hüved pereliikmetele ja muudele hoolduskoormusega isikutele: • Nad oleks õnnelikumad, kuna nende sugulane saaks elada paremat elu. • Nad saaks tunda uhkust oma sugulase saavutuste üle ja keskenduda tema tugevustele ja võimetele. • Kui nende sugulane saab kvaliteetset hoolitsust ja tuge ja tema õigusi austatakse, siis tunneks pereliikmed ja teised hoolduskoormusega isikud ennast enesekindlamalt ja kogeks vähem stressi. • Nende sugulane saaks muutuda iseseisvamaks ja osaleda pereelus rohkem. Võimalikud hüved muudele asjakohastele isikutele kogukonnas: • Kogemusnõustajad saaks teisi tõhusamalt toetada. • Inimõiguste kaitsjad saaks aidata inimestel tõhusamalt nende inimõigusi kindlustada. • Juristid saaks kohtus inimõigusi efektiivsemalt kaitsta. • Ametiisikutel oleks hea meel näha, et psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimestele pakutakse tõhusamaid teenuseid ja toetust. • Politseinikud saaks töötada austavamas ja turvalisemas kogukonnas. • Õpetajad saaks anda haridust paljudest erinevate vajadustega erinevatest inimestest koosnevale grupile. • Usu- ja kogukonnaliidrid näeksid kogukonnas suuremat austust mitmekesisuse vastu. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 62 Harjutus 8.2: Tegutsemine puuetega inimeste õiguste konventsioonis kirjeldatud õiguste edendamiseks (20 min) Eelneva arutelu kokkuvõtmiseks selgitage osalejatele, et meil kõigil on ühiskonnas erinevad rollid, ent me kõik saame anda oma panuse puuetega inimeste õiguste austamisel, kaitsmisel ja tagamisel. Paluge osalejatel võtta välja oma 3. lisa (puuetega inimeste õiguste konventsiooni) koopiad. Jagage osalejad kolme gruppi. Määrake igale grupile üks artikkel (artiklid 12, 16 ja 19). Andke kolmele grupile 15 minutit aega arutamaks järgmist küsimust ja siis suurele grupile tagasiside andmiseks: • Mida saate teie teha puuetega inimeste õiguste konventsiooni selle õiguse kaitsmiseks? Kui osalejad annavad suurele grupile tagasisidet, siis kirjutage nende vastused pabertahvlile ämblikdiagrammi kujul. Iga esindatud grupi tähistamiseks joonistage ringist välja ulatuv haru. Diagramm on näide selle kohta, milliseks teil ämblikdiagramm kujuneda võib. Koolitaja võib joonistada iga artikli jaoks eraldi ämblikdiagrammi või lisada osalejate vastused samale diagrammile. Võimalikud vastusevariandid artikli 12 kohta: Võimalikud vastusevarianddd psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimestelt: Vaimse tervise valdkonna ja muud professionaalid: • … Psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimesed: • … • … Kogemusnõustajad: • … • … Perekonnad ja muud hoolduskoormusega isikud: • … • … Ametiisikud: • … • … Juristid: • … • … Politseinikud: • … • … Õpetajad: • … • … Usuliidrid: • … • … Puuetega inimeste õiguste konventsiooni õigus: artikkel…. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 63 • Jagada teistega oma teadmisi artiklist 12 ja selle mõjust meie õigustele. • Nõuda oma õigust otsustada ise kõigis meid puudutavates küsimustes, kaasa arvatud ravi, rahaliste, isiklike ja muude asjade osas (näiteks partnerlussuhtes olemine, intiimsuhe, lapsed, kuidas kulutada oma raha jne). • Taotleda meile tehtud ülekohtu heastamist ja teiste toetust, kui rikutakse meie õigust ise otsustada. Võimalikud vastusevariandid vaimse tervise valdkonna ja muudelt professionaalidelt: • Austada inimeste õigust ise otsustada, küsides neilt ja järgides nende juhiseid seoses sellega, kas nad teatud ravi ja ravimeid soovivad või mitte, millist tüüpi ravi nad soovivad saada ja ka seoses igapäevaste asjadega, nagu millised tegevused neile meeldiks või mida nad tahaksid süüa. • Anda inimestele otsustamiseks rohkem aega. • Hoolitseda, et inimestele on tagatud juurdepääs nende valitud ametlikele ja mitteametlikele tugiisikutele otsuste tegemisel. • Teatada ametiasutustele, kui näeme, et teised ei kohtle puuetega inimesi väärikusega. • Toetada inimesi juurdepääsul kaebuste esitamise võimalustele ja/või vajadusel juristidega ühnduse võtmisel. • Veenduda, et inimestel on juurdepääs infole, nagu oma haigusloole. • Aidata kaasa juurdepääsule sõltumatutele kaitse- ja toetusorganisatsioonidele ja sarnase kogemusega isikute tugirühmadele. • Veenduda, et inimestel on juurdepääs oma rahale ja varale ja austada otsuseid, mida nad sellega seoses teevad. • Seista selle eest, et teenuse osutamise kõigil tasanditel palgatakse sarnase elukogemusega inimesi (näiteks kogemusnõustajatena, juhtidena jne). • Seista selle eest, et inimesi koheldakse võrdselt, nende arvamust teenuste osutamise suhtes kuulatakse ja nad saavad osaleda teenuste kvaliteedi hindamisel. Võimalikud vastusevariandid perekonnalt, muudelt hoolduskoormusega isikutelt ja teistelt toetajatelt: • Kohelda oma sugulasi alati väärikuse ja austusega. • Hoolitseda, et me kuulame oma sugulasi ja austame kõiki nende otsuseid ja valikuid. • Toetada oma sugulasi otsustamisel (näiteks erinevaid valikuvõimalusi nendega arutades ja neile selgitades) ja aidata neil oma otsuseid teatavaks teha. • Seista selle eest, et teised austavad meie sugulaste otsuseid. • Toetada oma sugulasi juurdepääsul kaebuste esitamise võimalustele ja/või õigussüsteemile, kui nad seda vajavad. • Seista selle eest, et me kaasame oma sugulasi ja konsulteerime nendega kõigis pereelu puudutavates otsustes ja küsimustes. Võimalikud vastusevariandid teistelt esindatud gruppidelt: • Kogemusnõustajad saavad julgustada teisi austama inimeste õigust ise otsustada. • Kogemusnõustajad saavad julgustada ja toetada teisi nende eelistuste ja otsuste teatavaks tegemisel. • Inimõiguste kaitsjad saavad algatada kampaania eestkosteseaduste tühistamiseks ja asendamiseks toetatud otsustamist sätestavate seadustega. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 64 • Juristid saavad anda infot õiguse kohta õigus- ja teovõimele ja toetada inimesi kaebuste esitamisel kohtule. • Ametiisikud saavad toetada selliste seaduste tühistamist, mis lubavad inimese õigus- ja teovõime piiramist, ja toetada seaduste ja poliitikate välja töötamist ja kehtestamist, mis austavad puuetega inimeste õigust ise otsustada ning tagavad nii selle õiguse kui ka juurdepääsu toetatud otsustamise võimalusele. • Ametiisikud ja politseinikud saavad anda infot õiguste ja juriidiliste protseduuride kohta lihtsalt loetavas vormingus, pimedate punktkirjas ja audiovormingus. • Õpetajad saavad toetada inimesi juurdepääsul ressurssidele, mida nad vajavad mingitel kindlatel teemadel infot otsides. • Usu- ja kogukonnaliidrid saavad pakkuda vaimset tuge, kui inimesed pöörduvad nende poole nõu saamiseks. Võimalikud vastusevariandid seoses artikliga 16: Võimalikud vastusevariandid psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimestelt: • Võidelda selliste seaduste muutmise nimel, mis võimaldavad põlistada meie ekspluateerimist, meievastast vägivalda ja väärkohtlemist. • Teatada sellest mõnele usaldusväärsele isikule ja esitada selle kohta kaebuse, kui me tunneme, et meid väärkoheldakse. • Aidata teisi, kes võivad väärkohtlemist kogeda, toetades neid väärkohtlemisest teatamisel. • Juhtida tähelepanu meile omastele muredele ja vajadustele, kaasa arvatud soopõhistele probleemidele väärkohtlemise vältimiseks ja juba asetleidnud väärkohtlemise juhtumitega tegelemisegks. Võimalikud vastusevariandid vaimse tervise valdkonna ja muudelt professionaalidelt: • Kohelda inimesi alati austuse ja väärikusega hoolimata nende puudest, soost, vanusest ja muudest asjaoludest. • Osaleda koolitustel Vägivalla, väärkohtlemise ja sunnimeie praktikatest kõrvaldamiseks. • Veenduda, et inimesed ei karda väärkohtlemisest teatada ja neid võetakse kuulda. • Seista selle eest, et meie reaktsioon meie jaoks keerulisele käitumisele ei hõlma kunagi jõu ja sunni rakendamist ega teisele inimesele haiget tegemist. • Võimaldada sõltumatutele inimõiguste kaitsjatele ja inimõiguste eest seisvatele isikutele juurdepääsu meie asutusele, toetamaks inimesi kaebuste esitamisel. • Kehtestada lihtsalt kättesaadavad kaebuste esitamise võimalused ja veenduda, et väärkohtlemise kaebusi uuritakse põhjalikult ja ülekohus heastatakse. • Nõuda lisaressursse ja väljaõpet (näiteks konflikti või kriisi juhtimise ja probleemse käitumise juhtimise tehnikate alal kriiside vältimiseks ja ohjamiseks). • Tagada, et meie kolleegid toetavad oma töös puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtteid, koheldes kõiki inimesi võrdsena ja ilma diskrimineerimata. Võimalikud vastusevariandid perekonnalt ja muudelt hoolduskoormusega isikutelt: • Seista selle eest, et me ei väärkohtle oma sugulasi. • Olla tähelepanelik selle suhtes, kuidas meie sugulaste eest hoolitsevad ja neid toetavad inimesed neid kohtlevad. • Otsida abi kelleltki, kes saab aidata, kui oleme mures võimaliku väärkohtlemise pärast. • Paluda võimalust osaleda aktiivselt personali väljaõppel, et edendada puuetega inimeste õiguste austamist. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 65 Võimalikud vastusevariandid teistelt esindatud gruppidelt: • Kogemusnõustajad saavad toetada inimesi kaebuste esitamise võimaluste kättesaadavaks tegemisel ning pakkuda väärkohtlemist kogenud inimestele emotsionaalset ja praktilist tuge. • Inimõiguste kaitsjad saavad korraldada koolitusi väärkohtlemise vältimiseks, tuvastamiseks ja väärkohtlemisest teatamiseks ning tähelepanu pööramiseks, kuidas seejuures arvestada soo, vanuse ja muude erinevate teguritega. • Juristid saavad toetada väärkoheldud inimesi kohtumenetluses ja aidata neil saavutada neile tehtud ülekohtu heastamist. • Ametiisikud saavad tühistada seadusi ja määrusi, mis lubavad teenuste osutamisel sunniviisiliste praktikate kasutamist, kaasa arvatud kinni pidamist, ilma nõusolekuta ravimist, füüsilist eraldamist ja ohjeldamist. • Ametiisikud saavad kutsuda ellu ja rahastada meetmeid teostamaks järelevalvet psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimestele osutatavate teenuste üle, et olla kindel, et teenuste osutamisel järgitakse kõrgeid hoolitsuse ja inimõiguste standardeid. • Ametiisikud saavad tagada, et vajalikud seadused ja meetmed on kehtestatud ja paika pandud, et seista selle eest, et iga selle õiguse rikkuja võetakse vastutusele ja saab karistada. • Ametiisikud saavad tõugata tagant selgete suuniste koostamist seoses sellega, milline on nõuetekohane viis kriisiolukordade ohjamiseks ja kuidas vältida sunniviisilisi praktikaid, vägivalda ja väärkohtlemist. • Ametiisikud saavad eraldada finants- ja muid ressursse vaimse tervise valdkonna ja muude professionaalide väljaõppeks ja toetamiseks. • Politseinikud saavad seista selle eest, et puuetega inimestele on kättesaadavad võimalused väärkohtlemisest teatamiseks, ja protseduurid on arusaadavad ja nende kaebusi uuritakse nõuetekohaselt. • Õpetajad saavad selgitada oma õpilastele, kui tähtis on üksteist austada ja mitte lubada mis tahes vormis esinevat kiusamist. • Usu- ja kogukonnaliidrid saavad veenduda, et leiavad aega väärkoheldud inimestega kohtumiseks ja pakkuda neile oma tuge. Võimalikud vastusevariandid artikli 19 kohta: Võimalikud vastusevariandid psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimestelt: • Nõuda oma õigust elada sellist elu, nagu me soovime, elada seal, kus ja kellega koos elada soovime. • Seista selle eest, et meie kogukonnas oleks kõik teenused meile kättesaadavad. • Otsida abi juristidelt ja inimõiguste kaitsjatelt, kui meid eraldatakse meie kogukonnast (näiteks sunniviisiliselt vaimse tervise teenuseid osutavasse asutusse paigutamisel, valikuvõimaluste puudumise tõttu iseseisvaks elks kogukonnas jne). Võimalikud vastusevariandid vaimse tervise valdkonna ja muudelt professionaalidelt: • Veenduda, et meie teenused austavad inimeste õigust elada kogukonnas ega eralda neid kogukonnast isegi lühiajaliselt. • Veenduda, et meie tegutsemisviisid austavad ja toetavad inimeste valikuid ja eelistatud eluviisi ja harjumusi. • Seista selle eest, et meie asutus ei kehtesta reegleid, mis õõnestaks inimeste identiteeti ja valikuid (näiteks jäigad rutiinid, ebaisikupärased rühmategevused, vormiriietus jne). Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 66 Võimalikud vastusevariandid perekonnalt ja muudelt hoolduskoormusega isikutelt: • Austada oma sugulaste igapäevaseid valikuid ja eluviisi. • Toetada inimesi juurdepääsul kogukonna teenustele. • Toetada oma sugulasi, kui nad soovivad saada iseseisvamaks või taastada oma iseseisvus. • Rääkida kogukonna inimestega oma sugulaste õigusest olla kogukonda kaasatud. Võimalikud vastusevariandid teistelt esindatud gruppidelt: • Kogemusnõustajad saavad toetada inimesi juurdepääsul nende valitud eluaseme- ja muudele teenustele ja toetusele. • Inimõiguste kaitsjad saavad algatada kampaania institutsioonide sulgemiseks ja kogukonnateenuste arendamiseks. • Juristid saavad toetada inimesi neile tehtud ülekohtu heastamiseks, kui neid on kogukonnast eraldatud. • Ametiisikud saavad toetada institutsioonide sulgemise poliitikat ja mitmekesiste puuetega inimestele kättesaadavate kogukonnateenuste ja toetusvormide arendamist ja juurutamist. • Politseinikud saavad seista selle eest, et puuetega inimesi ei väärkohelda, jäeta kõrvale ega kiusata kogukonnas. Nad saavad osaleda koolitusel, et õppida, kuidas olla avatud ja salliv inimeste suhtes, kes käituvad avalikus ruumis tavatult. • Õpetajad saavad nõuda suuremat toetust, et puuetega lapsed saaksid koolis käia. • Usu- ja kogukonnaliidrid saavad veenduda, et kogukonna kõik keskkonnad ja teenused, sh kirikud jms on ligipääsetavad ja avatud kõigile erinevate puuetega inimestele. Koolituse lõpetamine (10 min) Koolituse lõpetuseks esitage osalejatele küsimus: Millised on põhiteadmised, mille te selle koolituse käigus omandasite? Kui osalejatel on olnud võimalus vastata, siis arutelu lõpetuseks tooge veelkord välja koolituse põhisõnumid. Sõnumid endaga koolituselt kaasa võtmiseks • Diskrimineerimise ja muude inimõiguste rikkumistega võitlemiseks ning puuetega inimeste õiguste austamiseks, kaitsmiseks ja tagamiseks saab palju ära teha. • Puuetega inimeste õiguste konventsioon on õiguslikult siduv riikidevaheline kokkulepe puuetega inimeste, kaasa arvatud psühhosotsiaalsete, intellekti- ja kognitiivsete puuetega inimeste õiguste kaitsmiseks. • Igaüks saab täita olulist rolli tagamaks, et psühhosotsiaalsete ja intellektipuuetega inimeste õigusi austatakse, kaitstakse ja tagatakse. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 67 Kasutatud materjalid 1. Guidelines on language in relation to functional psychiatric diagnosis. Leicester: British Psychological Society, 2015 (https://www.bps.org.uk/system/files/user- files/Division%20of%20Clinical%20Psychology/public/Guidelines%20on%20Language%20we b.pdf, pöörduse aeg: 18. november 2018) 2. Convention on the Rights of Persons with Disabilities (CRPD). Article 2 – Definitions. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee otsus A/RES/61/106. New York (NY): Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, 2007 (https://www.un.org/development/desa/disabilities/convention-on-the-rights-of-persons- with-disabilities/article-2-definitions.html, pöörduse aeg: 2. veebruar 2017) 3. Making PRST inclusive – 6.1.1: The four models. München: Handicap International, 2008 (http://www.making-prsp-inclusive.org/en/6-disability/61-what-is-disability/611-the-four- models.html, pöörduse aeg: 2. veebruar 2017) 4. Understanding psychiatric diagnosis in adult mental health. Leicester: British Psychological Society, 2016 (https://www.bps.org.uk/system/files/user- files/Division%20of%20Clinical%20Psychology/public/DCP%20Diagnosis.pdf, pöörduse aeg: 19. veebruar 2017) 5. United Nations Human Rights Council (UNHRC). Mental health and human rights. Otsus A/HRC/RES/32/18, võtnud vastu Inimõiguste Nõukogu 32. sessioonil juulis 2016. Genf: Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, 2016 (http://ap.ohchr.org/documents/alldocs.aspx?doc_id=26940, pöörduse aeg: 18. november 2018) 6. United Nations Human Rights Council (UNHRC). The right of everyone to the enjoyment of the highest attainable standard of physical and mental health in the implementation of the 2030 Agenda for Sustainable Development. Otsus A/HRC/RES/35/23, võtnud vastu Inimõiguste Nõukogu 35. sessioonil juunis 2017. Genf: Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, 2017 (https://documents-dds-ny.un.org/doc/UNDOC/GEN/G17/190/18/PDF/G1719018.pdf, pöörduse aeg: 18. november 2018) 7. United Nations Human Rights Council (UNHCR). Mental health and human rights. Report of the United Nations High Commissioner for Human Rights (document A/HRC/34/32) to the Thirty-fourth session of the Human Rights Council February–March 2017. Genf: Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, 2017 (http://ap.ohchr.org/documents/dpage_e.aspx?si=A/HRC/34/32, pöörduse aeg: 18. november 2018) 8. United Nations Human Rights Council (UNHCR). Report of the Special Rapporteur on the right of everyone to the enjoyment of the highest attainable standard of physical and mental health (document A/HRC/35/21) to the Thirty-fifth Session of the Human Rights Council, June 2017. Genf: Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, 2017 (http://ap.ohchr.org/documents/dpage_e.aspx?si=A/HRC/35/21, pöörduse aeg: 18. november 2018) 9. MacDonald-Wilson KL, Rogers ES, Massaro JM, Lyass A, Crean T. An investigation of reasonable workplace accommodations for people with psychiatric disabilities: quantitative findings from a multi-site study. Community Ment Health J. 2002;38(1):35–50. doi: 10.1023/A:1013955830779. 10. Interim report of the Special Rapporteur on torture and other cruel, inhuman or degrading treatment or punishment, 28 July 2008 (document A/63/175). New York (NY): Ühinenud Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 68 Rahvaste Organisatsioon, 2008 (http://www.ohchr.org/EN/Issues/Disability/Pages/UNStudiesAndReports.aspx, pöörduse aeg: 2. veebruar 2017) 11. United Nations Human Rights Council (UNHRC). Report of the Special Rapporteur on torture and other cruel, inhuman or degrading treatment or punishment, Juan E. Méndez, February 2013 (document A/HRC/22/53). Genf: Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, 2013 (http://www.ohchr.org/Documents/HRBodies/HRCouncil/RegularSession/Session22/A.HRC. 22.53_English.pdf, pöörduse aeg: 2. veebruar 2017) 12. Committee on the Rights of Persons with Disabilities. General Comment n°1 (2014), CRPD/C/GC/1, Article 12 (Equal recognition before the law), para 42, at the Eleventh session of the Committee on the Rights of Persons with Disabilities, 31 March–11 April 2014. Genf: Convention on the Rights of Persons with Disabilities, 2014 (https://documents-dds- ny.un.org/doc/UNDOC/GEN/G14/031/20/PDF/G1403120.pdf, pöörduse aeg: 18. november 2018) 13. Committee on the Rights of Persons with Disabilities. General Comment n°3 (2016), CRPD/C/GC/3, on women and girls with disabilities (lk 53–54). Genf: Convention on the Rights of Persons with Disabilities, 2016 (https://tbinternet.ohchr.org/_layouts/treatybodyexternal/Download.aspx?symbolno=CRPD %2fC%2fGC%2f3&Lang=en, pöörduse aeg: 18. november 2018) 14. Committee on the Rights of Persons with Disabilities. Guidelines on article 14 of the Convention on the Rights of Persons with Disabilities. The right to liberty and security of persons with disabilities (lk 12). Genf: Convention on the Rights of Persons with Disabilites, 2015 (www.ohchr.org/Documents/HRBodies/CRPD/GC/GuidelinesArticle14.doc, pöörduse aeg: 9. veebruar 2017) 15. Mental health and development: targeting people with mental health conditions as a vulnerable group. Genf: Maailma Terviseorganisatsioon, 2010 (http://apps.who.int/iris/bitstream/10665/44257/1/9789241563949_eng.pdf, pöörduse aeg: 2. veebruar 2017) 16. Convention on the Rights of Persons with Disabilities (CRPD). United Nations General Assembly Resolution A/RES/61/106: Article 12 – Equal recognition before the law. New York (NY): Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, jaanuar 2007 (https://www.un.org/development/desa/disabilities/convention-on-the-rights-of-persons- with-disabilities/article-12-equal-recognition-before-the-law.html, pöörduse aeg: 8. veebruar 2017) 17. United Nations (UN) Enable. International agreement on the rights of disabled people (easy- read version) [onlainpublikatsioon]. New York (NY): Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, 2012 (https://resourcecentre.savethechildren.net/sites/default/files/documents/6761.pdf, pöörduse aeg: 2. veebruar 2017) 18. Convention on the Rights of Persons with Disabilities (CRPD). Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee otsus A/RES/61/106, 24. jaanuar 2007. New York (NY): Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, 2007 (https://www.un.org/development/desa/disabilities/convention-on-the-rights-of-persons- with-disabilities/convention-on-the-rights-of-persons-with-disabilities-2.html, pöörduse aeg: 20 november 2018) 19. United Nations Human Rights Council (UNHRC). Thematic study on the right of persons with disabilities to live independently and be included in the community. Report of the Office of the United Nations High Commissioner for Human Rights (document A/HRC/28/37), Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 69 December 2014. Genf: Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, 2014 (http://www.ohchr.org/EN/HRBodies/HRC/RegularSessions/Session28/Pages/ListReports.as px, pöörduse aeg: 2. veebruar 2017) 20. The right to live independently and be included in the community – Addressing barriers to independent living across the globe. Brüssel: European Network on Independent Living (ENIL), 2017 (http://enil.eu/wp-content/uploads/2017/06/The-right-to-live- independently_FINAL.pdf, pöörduse aeg: 18. november 2018) 21. Committee on the Rights of Persons with Disabilities. General comment No. 5, Article 9, on living independently and being included in the community (document CRPD/C/GC/5) [onlainpublikatsioon]. Genf: Convention on the Rights of Persons with Disabilities, 2017 (https://tbinternet.ohchr.org/_layouts/treatybodyexternal/Download.aspx?symbolno=CRPD %2fC%2fGC%2f5&Lang=en, pöörduse aeg: 18. november 2018) Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 70 Lisad 1. lisa: Juhtumikirjeldused 1. teema. Esitlus: Diskrimineerimise defineerimine – Anastasia Anastasia elab suurlinna vaeseimas piirkonnas. Tal on kõht mõned nädalad valutanud. Kuna tal pole piisavalt raha eraarsti vastuvõtule minekuks, siis peab ta minema üldhaigla erakorralise meditsiini osakonda. Sealne personal teab teda, kuna kohalik politsei viis ta kord varem sinna vaimse tervise probleemi tõttu. Kui ta kaebab personalile kõhuvalu, siis ütlevad nad, et ta kujutab seda endale ette ja saadavad ta ära. Kaks päeva hiljem tuuakse ta kiirabiga tagasi ja tal diagnoositakse perforeerunud maohaavand. 4. teema. Harjutus 4.1 – Erinevad juhtumikirjeldused. 1. valikuvõimalus. Pikk näide A: Amelia lugu Amelia on Downi sündroomiga noor naine. Ta sündides ütles haiglapersonal tema vanematele, et ta on lootusetu juhtum ja nad peaksid temast loobuma ning laskma paigutada mõnda institutsiooni. Kuna kogukonna toetus puudus, otsustasidki tema vanemad seda tõrksalt teha mõeldes, et tal on nii elus rohkem võimalusi. Amelia veetis seetõttu lapsepõlve puuetega laste lastekodus. Ta sai seal ka hariduse , mis oli väga piiratud. Ta ei saanud käia koolis nagu teised lapsed. 18-aastaseks saamisel viidi ta üle täiskasvanutele mõeldud institutsiooni. Ühel päeval saabus sinna riikliku televisiooni võttegrupp tegema dokumentaalfilmi institutsioonis elavatest inimestest. Elanikelt ei küsitud filmimiseks luba ja dokumentaalfilmi linastudes selgus, et paljud elanikud ja ka Amelia olid selgelt äratuntavad. Filmis avaldati nende kohta ka meditsiinilist infot. Dokumentaalfilm kujutas elanikke väga negatiivsel ja häbimärgistaval moel. Dokumentaalfilm pälvis riigi valitsusvälise inimõiguste organisatsiooni tähelepanu ja nad otsustasid asutuse elanikke toetada. Institutsiooni külastades ja Ameliaga rääkides selgus, et ta oli temast televisioonis näidatud kaadrite tõttu endast vägagi väljas, ent ei teadnud, mida sellega ette võtta. Ta selgitas ka, et talle ei meeldi elada institutsioonis, ent pole kunagi kogenud midagi muud ja kardab omaette väljaspool elamist väga. Valitsusvälise organisatsiooni töötajad pakkusid talle, et viivad ta kokku õigusabiteenuse osutajaga, et nõuda kahjutasu ja veenduda, et seda ei näidata enam edaspidi eetris. Ta nõustus ja pöördus õigusabiteenuse osutaja toel kohtu poole. Ent kui ta sai kätte täitmist vajavad dokumendid, olid need väga väikeses kirjas ja täis sõnu, mida ta ei mõistnud. Alguses kurvastas ta seetõttu väga, ent pöördudes õigusabiteenuse poole, pakkusid talle võimalust kohtuda, et aidata dokumente mõista ja täita. Kohus otsustas asja lõpuks tema kasuks. Valitsusvälised organisatsioonid toetasid teda ka kolimisel kogukonnas asuvasse tugikodusse, kus on peale tema veel kaks elanikku. Amelia enesekindlus kasvas mõne kuuga nii palju, et ta otsustas alustada ühe tööhõiveprogrammi raames kutseõpet. . 4. teema. Harjutus 4.1 – Erinevad juhtumikirjeldused. 1. valikuvõimalus. Pikk näide B: Karli lugu Kari tundis kaks kuud tagasi, et on kaotanud kontrolli ja tulevik on tume ega suutnud päevi voodist tõusta. Ta soovis uinuda ja enam mitte ärgata, kuna tundis nii suurt lootusetusetunnet, et püüdis oma elu lõpetada. Ta viid haiglasse ifüüsiliste kehavigastuste raviks. Seejärel viidi ta ilma tema nõusolekuta Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 71 üle psühhiaatriaosakonda, kus teda hoiti voodi külge seotuna, sunniti võtma ravimeid, oli oma palatisse isoleeritud ja temaga ei peetud nõu olemasolevate valikuvõimaluste osas. Ta kuulis pealt, kuidas personal arutas tema raviga seotud üksikasjuüle, mida võisid kuulda ka kõik teised. Ta tahtis lahkuda, ent tal ei lubatud oma isale helistada. Praegu pole Kari enam valmis rääkima avameelselt lootusetusetundest, mis teda valdab, kuna kardab, et ta võidakse jälle luku taha panna. Kari kaotas hiljuti huvi ajaveetmise vastu oma pere ja sõpradega. Tal on vahel väga vähe jaksu ja ta muretseb võimaluse pärast teistega kohtuda ja seetõttu hoidub suhtluemisest täielikult. Ema käskis tal olla tugevam ja vältida oma tunnetest rääkimist kellegagi väljaspool perekonda, et oma vanemaid mitte häbistada. Karil jäi kool lõpetamata ja ta tunneb, et see on piiranud tema võimalusi tööle saada ja kärpinud eneseusku. Kui tal on õnnestunud tööd leida, siis on tal olnud seda raske pikalt hoida. Viimaselt töökohalt ühes kohvikus laskis ülemus ta vaid mõne nädala möödudes lahti ilma mingite selgitusteta. Ta jätkab uue töö otsimist, ent kardab osutuda jälle väljapraagituks. Pärast haiglast välja saamist ei lubanud isa Karil õde laste hoidmisel aidata. Isa väitis, et teeb seda, kuna kardab, et ta võib neile kahju teha. Kari loodab ikka kooli tagasi minna, töö leida ja ka suhtesse astuda. Ta unistab sellest, et elu oleks jälle normaalne ja ta saaks taas koos oma sõpradega naerda. 4. teema. Harjutus 4.1 – Erinevad tsielulised näited. 2. valikuvõimalus. Miina Miina on 27-aastane naine. 20-aastaselt hakkas ta esmakordselt hääli kuulma ja mõtlema, et inimesed püüavad talle teleri kaudu sõnumeid saata. Siis lakkasid hääled mitmeks aastaks ja selle aja jooksul ta abiellus. Teda vaevanud probleemidega tegelemisel sai ta tuge psühholoogilt ja tegevusterapeudilt. Hiljuti hakkas Miina uuesti hääli kuulma ja langes üha suuremasse ahastusse, mistõttu otsustas tema abikaasa pöörduda erakorralise abi arsti poole. Arst laskis Miina naise tahtevastaselt psühhiaatriahaiglasse viia. Haigla asub Miina kodulinnast ja lähedastest väga kaugel. Haiglas öeldi Miinale, et ta peab võtma neuroleptilist ravimit, mida ta ei tahtnud teha. Oma esimesel haiglapäeval nägi Miina, kuidas personal ühe mehe kinni sidus ja seejärel süstis. Talle öeldi, et nii tehti, kuna mees keeldus ravimit võtmast. Ta kohkus ja nõustus võtma ravimit, hoolimata sellest, et see tekitab tal halba enesetunnet ja muudab ta võimetuks tundeid väljendada. Ta selgitab seda arstile, ent arsti ainus ettepanek on annust suurendada. Miina ei tea, mida teha. Ta soovib haiglast välja pääseda ja ravimi võtmise lõpetada, ent kontakti puudumine pere ja sõpradega on ta jäänud oma olukorras üksi ja tunneb end üksildaselt, masendunult ja jõuetult. 4. teema. Harjutus 4.1 – Erinevad juhtumikirjeldused. 2. valikuvõimalus. Klaara Klaara on 35-aastane intellektipuudega naine. Ta elab koos oma perega ja tema peamine hooldaja on ta ema. Tal on naabruses palju sõpru ja ta saab neid külastada siis, kui ise tahab. Klaara töötab kohalikus restoranis, talle meeldib kohtuda uute klientidega ja näha, kuidas need peale head söömaaega rahulolevalt lahkuvad. Vabal ajal mängib Klaara kohalikus spordiklubis sulgpalli. Ta kuulub ka intellektipuuetega inimeste tugigruppi. Järgmiseks suveks loodab ta säästa piisavalt raha, et minna koos sõpradega lühikesele väljasõidule. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 72 4. teema. Harjutus 4.1 – Erinevad juhtumikirjeldused. 2. valikuvõimalus. Peep Peep on 75-aastane dementne mees. Ta on elanud nüüd juba mõnda aega oma kogukonnas väikeses mugavas hooldekodus ja olnud väga rahul oma sealse eluga. Mehe peamine hooldaja hooldekodus on Saima, kes teab, et Peep võib käituda vahel teisi häirivalt. Ta teab ka, kuidas sel juhul aidata mehel rahulikult enda uuesti valitsema hakata. Ent Saima ei saanud mitu nädalat tööl käia ja teda asendas Viktor, kes Peepu nii hästi ei tundunud ega mõistnud, kuidas ta ärrituse korral tegutseda ja käitub. Ühel päeval oli Peep eriti suures ahastuses ja ärritunud. Viktor püüdis teda veenda rahustit võtma, ent Peep keeldus. Seejärel aheldas Viktor Peebu rihmadega voodi külge ja manustas talle ravimit sunniviisiliselt. Kui Peebu sugulased meest külastama tulid, märkasid nad tal muljumishaavu üle kogu keha. Peep ütles neile, et tema uus hooldaja oli tema kallal vägivalda kasutanud. Sugulased olid väga nördinud selle üle, kuidas Peepu on koheldud, ja palusid hooldekodu personalilt selgitusi. Nad nõudsid juhtkonnalt tungivalt vajalike sammude astumist, et hoida ära sellise olukorra kordumine. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 73 2. lisa: ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon 1948 (Originaalversioon koos Amnesty International UK koostatud lihtsustatud versiooniga) 5,6 Preambul Pidades silmas, et inimkonna kõigi liikmete sünnipärase väärikuse ning nende võrdsete ja võõrandamatute õiguste tunnustamine on vabaduse, õigluse ja rahu alus maailmas; pidades silmas, et inimõiguste mittetunnustamine ja eiramine on viinud julmusteni, mis vaevavad inimkonna südametunnistust, ja et inimeste üllaimaks püüdluseks on kuulutatud sellise maailma loomine, kus inimestel on sõna- ja veendumustevabadus ning kus nad ei tarvitse tunda hirmu ega puudust; pidades silmas vajadust kaitsta inimõigusi seaduse võimuga, et inimesed ei oleks sunnitud viimase abinõuna üles tõusma türannia ja rõhumise vastu; pidades silmas, et on vaja kaasa aidata sõbralike suhete arendamisele rahvaste vahel; pidades silmas, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kuuluvad rahvad on põhikirjas kinnitanud oma usku inimese põhiõigustesse, isiksuse väärikusse ja väärtusse ning meeste ja naiste võrdõiguslikkusesse ning on otsustanud kaasa aidata sotsiaalsele arengule ja elutingimuste parandamisele suurema vabaduse juures; pidades silmas, et liikmesriigid on võtnud kohustuse koostöös Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga kaasa aidata inimõiguste ja põhivabaduste üldisele austamisele ja nendest kinnipidamisele; pidades silmas, et ühtsel arusaamisel nende õiguste ja vabaduste sisust on suur tähtsus selle kohustuse täielikuks täitmiseks, kuulutab PEAASSAMBLEE välja SELLE INIMÕIGUSTE ÜLDDEKLARATSIOONI kui ühise suunise kõigile inimestele ja rahvastele, et iga inimene ja iga ühiskondlik organ, pidades seda deklaratsiooni alati silmas, aitab selgitus- ja haridustööd tehes kaasa nende õiguste ja vabaduste austamisele ning tagab riiklike ja rahvusvaheliste edumeelsete abinõudega, et neid õigusi ja vabadusi üldiselt ja tõhusalt tunnustaksid ja järgiksid nii liikmesriikide rahvad kui ka nende jurisdiktsiooni all olevate territooriumide rahvad. 5 The Universal Declaration of Human Rights (UDHR). 10. detsember 1948, 217 A (III). New York (NY): Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, 1948 (http://www.un.org/en/universal-declaration-human-rights/, pöörduse aeg: 2. veebruar 2017) 6 The Universal Declaration of Human Rights 1948 (simplified version by Amnesty International UK) [onlainpublikatsioon]. London: Amnesty International UK, 2013 (http://www.amnesty.org.uk/sites/default/files/udhr_simplified.pdf, pöörduse aeg: 2. veebruar 2017) Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 74 Artikkel 1 Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neil on mõistus ja südametunnistus ning nende suhtumist üksteisesse peaks kandma vendluse vaim. Me sünnime kõik vabadena. Meil kõigil on oma mõtted ja ideed. Meid kõiki peaks kohtlema võrdselt. Artikkel 2 Igaühel peavad olema kõik selle deklaratsiooniga välja kuulutatud õigused ja vabadused, olenemata rassist, nahavärvusest, soost, keelest, usulistest, poliitilistest või muudest veendumustest, rahvuslikust või sotsiaalsest päritolust, varanduslikust, sünnipärasest või muust asjaolust. Samuti ei tohi inimeste vahel vahet teha riigi või territooriumi poliitilise, jurisdiktsioonilise või rahvusvahelise seisundi põhjal, olenemata sellest, kas territoorium, mille elanik ollakse, on sõltumatu, hooldusalune või muul viisil oma suveräänsuses piiratud. Need õigused on igaühel olenemata sellest, kas ta on rikas või vaene, mis riigis ta elab, mis soost või nahavärvusega ta on, mis keelt ta räägib ja mida iganes ta mõtleb või usub. Artikkel 3 Igaühel on õigus elada, olla vaba ja tunda end turvaliselt. Meil kõigil on õigus elule ja õigus elada vabalt ja turvaliselt. Artikkel 4 Kedagi ei või pidada orjuses ega sunduses; orjus ja orjakaubandus ükskõik millisel kujul on keelatud. Kellelgi pole õigust muuta meid orjaks. Me ei või kedagi teist orjastada. Artikkel 5 Kedagi ei tohi piinata ega julmalt, ebainimlikult või alandavalt kohelda või karistada. Kellelgi pole õigust meile haiget teha ega meid piinata. Artikkel 6 Igaühel, kus ta ka ei viibiks, on õigus tema õigussubjektsuse tunnustamisele. Meil kõigil on võrdne õigus seadust kasutada. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 75 Artikkel 7 Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ja neil on igasuguse vahetegemiseta õigus saada seaduselt võrdset kaitset. Kõigil inimestel on õigus olla võrdselt kaitstud ükskõik missuguse diskrimineerimise eest, mis on vastuolus käesoleva deklaratsiooniga, ja sellisele diskrimineerimisele õhutamise eest. Seadus on kõigile üks. See peab kohtlema meid kõiki õiglaselt. Artikkel 8 Igaühel on temale põhiseaduse või muu seadusega tagatud põhiõiguste rikkumise korral õigus nõuda tõhusat menetlust pädevates riigisisestes kohtutes. Me võime kõik pöörduda abi saamiseks seaduse poole, kui meid ei kohelda õiglaselt. Artikkel 9 Kedagi ei või meelevaldselt vahistada, kinni pidada või välja saata. Kellelgi pole õigust panna meid ilma seadusliku põhjuseta vanglasse, meid seal hoida ega meid koduriigist välja saata. Artikkel 10 Igaühel on tema õiguste ja kohustuste ja temale esitatud kriminaalsüüdistuste üle otsustamise korral õigus nõuda täieliku võrdsuse alusel ausat ja avalikku asja arutamist sõltumatus ja erapooletus kohtus. Kui kedagi süüdistatakse seaduse rikkumises, siis on tal õigus õiglasele ja avalikule kohtuprotsessile. Artikkel 11 1. Igal süüteos süüdistataval inimesel on õigus sellele, et teda peetakse süütuks seni, kuni tema süü ei ole seaduse kohaselt tõendatud avalikul kohtulikul arutamisel, kus talle on tagatud kõik võimalused kaitseks. 2. Kedagi ei või süüdi mõista teo või tegevusetuse eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud riigisisese või rahvusvahelise õiguse järgi ei olnud süütegu. Samuti ei või kohaldada raskemat karistust kui süüteo toimepanemise ajal ettenähtu. Kedagi ei tohiks pidada millegi tegemise eest süüdi olevaks enne, kui on tõendatud, et ta tegi seda. Kui inimesed ütlevad, et me tegime midagi halba, siis on meil õigus tõestada, et see pole tõsi. Keegi ei tohiks karistada meid millegi sellise eest, mida me pole teinud, ega millegi sellise eest, mis ei olnud seadusevastane siis, kui me seda tegime. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 76 Artikkel 12 Kellegi era- ja perekonnaellu, kodupuutumatusse või kirjavahetusse ei tohi meelevaldselt sekkuda ega teotada kellegi au ja head nime. Igaühel on õigus saada seaduselt kaitset sellise sekkumise või teotamise korral. Keegi ei tohiks püüda kahjustada meie head nime. Kellelgi ei ole õigust tulla meie koju, avada meie kirju ega tülitada meid ega meie perekonda ilma seadusliku põhjuseta. Artikkel 13 1. Igaühel on õigus riigi piires vabalt liikuda ja oma elukohta valida. 2. Igaühel on õigus lahkuda ükskõik millisest riigist, kaasa arvatud kodumaa, ja kodumaale tagasi pöörduda. Meil kõigil on oma kodumaal õigus minna sinna, kuhu soovime, ja reisida välismaal nagu soovime. Artikkel 14 1. Igaühel on tagakiusamise korral õigus taotleda ja kasutada varjupaika teistes riikides. 2. Seda õigust ei ole mittepoliitilisest kuriteost või teost, mis on vastuolus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eesmärkide ja põhimõtetega, tuleneva süüdistuse puhul. Kui me kardame kodumaal halvasti kohtlemist, siis on meil õigus minna mõnda teise riiki ja paluda kaitset. Artikkel 15 1. Igaühel on õigus kodakondsusele. 2. Kelleltki ei tohi meelevaldselt ära võtta kodakondsust või õigust kodakondsust vahetada. Meil kõigil on õigus kuuluda mõnda riiki. Artikkel 16 1. Täisealistel meestel ja naistel on igasuguste kitsendusteta rassi, rahvuse või usu põhjal õigus abielluda ja luua perekond. Neil on võrdsed õigused abielu sõlmimisel, abielus olles ja abielu lahutamisel. 2. Abielu võib sõlmida vaid tulevaste abielupoolte vabatahtlikul ja täielikul nõusolekul. 3. Perekond on ühiskonna loomulik ja põhiline üksus ning tal on õigus saada ühiskonnalt ja riigilt kaitset. Igal täiskasvanul on õigus soovi korral abielluda ja luua perekond. Meestel ja naistel on samad õigused abielu sõlmimisel, abielus olles ja abielu lahutamisel. Artikkel 17 1. Igaühel on õigus nii üksinda kui ka koos teistega omada vara. 2. Kelleltki ei tohi tema vara meelevaldselt ära võtta. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 77 Igaühel on õigus asju üksi või ühiselt omada. Keegi ei tohiks meilt meie asju ära võtta ilma seadusliku põhjuseta. Artikkel 18 Igaühel on mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadus; see õigus kätkeb vabadust muuta oma usku või veendumusi, samuti vabadust kuulutada oma usku või veendumusi nii üksi kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt õpetamise, tava, kultuse ja kombetalituste kaudu. Meil kõigil on õigus uskuda sellesse, millesse me soovime uskuda, omada usku ja muuta oma usku, kui me seda tahame. Artikkel 19 Igaühel on arvamuse- ja sõnavabadus; see õigus kätkeb vabadust sekkumiseta oma veendumustest kinni pidada ja vabadust informatsiooni ja ideid otsida, saada ja levitada igasuguste abinõudega ja riigipiiridest sõltumata. Meil kõigil on õigus ise otsustada, mõelda, mida soovime, öelda, mida mõtleme ja jagada oma ideid teiste inimestega ükskõik kus nad elavad raamatute, raadio ja televisiooni kaudu ja muudel viisidel. Artikkel 20 1. Igaühel on õigus rahumeelselt koguneda ja vabalt ühineda. 2. Kedagi ei või sundida kuuluma ühingusse. Meil kõigil on õigus kohtuda oma sõpradega ja teha rahumeelselt koostööd oma õiguste kaitsmiseks. Keegi ei saa sundida meid mõne rühmaga ühinema, kui me ei taha seda teha. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 78 Artikkel 21 1. Igaühel on õigus kas vahetult või vabalt valitud esindajate kaudu võtta osa oma riigi valitsemisest. 2. Igaühel on õigus võrdsetel alustel pääseda oma riigi avalikku teenistusse. 3. Avaliku valitsusvõimu aluseks peab olema rahva tahe; see tahe peab avalduma perioodilistes ja tõelistes valimistes, mis tuleb läbi viia üldise ja võrdse valimisõiguse alusel salajase hääletamise teel või muul vaba valimisõigust tagaval hääletusviisil. Meil kõigil on õigus võtta osa oma riigi valitsemisest. Igal täiskasvanul tuleks võimaldada valida perioodiliselt oma liidrid ja seda peaks saama teha salajase hääletamise teel. Artikkel 22 Igaühel on ühiskonna liikmena õigus sotsiaalsetele tagatistele, samuti on tal õigus riiklike jõupingutuste ja rahvusvahelise koostöö kaudu, arvestades iga riigi elukorraldust ja ressursse, kasutada tema inimväärikuse ja isiksuse vabaks arenguks vajalikke majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi. Meil kõigil on õigus kodule, elamiseks piisavale rahale ja arstiabile, kui oleme haiged. Meile kõigile tuleks võimaldada nautida muusikat, kunsti, käsitööd ja sporti ning kasutada oma oskusi. Artikkel 23 1. Igaühel on õigus töötada ja vabalt valida elukutset, õigus õiglastele ja rahuldavatele töötingimustele ning kaitsele tööpuuduse vastu. 2. Igaühel on õigus igasuguse diskrimineerimiseta saada võrdset tasu võrdse töö eest. 3. Igal inimesel, kes töötab, on õigus saada õiglast ja rahuldavat tasu, mis tagab inimväärilise elatuse temale endale ja ta perekonnale ning mida vajaduse korral täiendatakse muude sotsiaalsete tagatistega. 4. Igaühel on õigus oma huvide kaitseks luua ametiühinguid ja ametiühingutesse astuda. Igal täiskasvanul on õigus tööle, õigus saada õiglast tasu oma töö eest ja õigus liituda ametiühinguga. Artikkel 24 Igaühel on õigus puhkusele ja vaba aja veetmisele, sealhulgas tööaja mõistlikule piirangule ja perioodilisele tasustatavale puhkusele. Meil kõigil on õigus tööst puhata ja lõõgastuda. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 79 Artikkel 25 1. Igaühel on õigus elatustasemele, mis tagab tema ja ta perekonna tervise ja heaolu toidu, riietuse, eluaseme, arstiabi ja elementaarsete sotsiaalteenuste osas; samuti on igal inimesel õigus kindlustatusele tööpuuduse, haiguse, invaliidsuse, lesestumise ja vanaduse või muul elatusvahenditest ilmajäämise puhul, mis ei olene temast endast. 2. Emadel ja lastel on õigus saada erilist hoolitsust ja abi. Kõigile lastele, olgu nad sündinud abielust või väljaspool abielu, peab osaks saama ühesugune sotsiaalne kaitse. Meil kõigil on õigus heale elule piisava toidu, riietuse, eluaseme ja arstiabiga. Emadel ja lastel, töötutel, vanadel ja puuetega inimestel on kõigil õigus abile. Artikkel 26 1. Igaühel on õigus saada haridust. Haridus peab vähemalt alg- ja üldhariduse ulatuses olema tasuta. Algharidus peab olema kohustuslik. Tehniline ja kutseharidus peavad olema üldkättesaadavad, kõrgharidus peab olema ühtviisi kättesaadav kõigile igaühe võimete kohaselt. 2. Haridus peab olema suunatud isiksuse täielikule arendamisele ning inimõigustest ja põhivabadustest lugupidamise suurendamisele. Haridus peab kaasa aitama vastastikusele mõistmisele, sallivusele ja sõprusele kõigi rahvaste, rasside ja usurühmade vahel ning edendama Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni tegevust rahu säilitamisel. 3. Laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel. Meil kõigil on õigus saada haridust ja lõpetada algkool, mis peaks olema tasuta. Me peaks saama omandada elukutse ja kasutada kõiki oma oskusi. Me peaksime õppima Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja selle kohta, kuidas saada teiste inimestega läbi ja austada nende õigusi. Meie vanematel on õigus valida, kuidas ja mida me õpime. Artikkel 27 1. Igaühel on õigus vabalt osa võtta ühiskonna kultuurielust, nautida kunsti ja saada osa teaduse edusammudega kaasnevatest hüvedest. 2. Igal inimesel on õigus teaduslikest töödest, kunsti- ja kirjandusteostest, mille autoriks ta on, tulenevate mittevaraliste ja varaliste huvide kaitsele. Meil kõigil on õigus oma eluviisile ja õigus nautida häid asju, mida teadus ja õppimine võimaldavad. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 80 Artikkel 28 Igal inimesel on õigus nõuda sellist sotsiaalse ja rahvusvahelise elu korraldust, mis võimaldab selles deklaratsioonis sätestatud õigusi ja vabadusi täies ulatuses kasutada. Meil on õigus rahule ja korrale, et saaksime kõik nautida oma kodumaal ja kõikjal kogu maailmas õigusi ja vabadusi. Artikkel 29 1. Igaühel on kohustused ühiskonna ees, kuna ainult ühiskonnas on võimalik tema isiksuse vaba ja täielik arenemine. 2. Oma õiguste ja vabaduste kasutamisel peab iga inimene alluma vaid sellistele seadusega sätestatud piirangutele, mille eesmärk on tagada teiste inimeste õiguste ja vabaduste tunnustamine ja austamine ning moraalist, avalikust korrast ja üldise heaolu õigustatud nõuetest kinnipidamine demokraatlikus ühiskonnas. 3. Nende õiguste ja vabaduste teostamine ei või mingil juhul olla vastuolus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eesmärkide ja põhimõtetega. Meil on kohustus teiste inimeste ees ning me peaks kaitsma nende õigusi ja vabadusi. Artikkel 30 Selles deklaratsioonis ei tohi midagi tõlgendada kui õiguse andmist mingile riigile, isikurühmale või üksikisikule tegevuseks või teoks, mis on suunatud selles deklaratsioonis välja kuulutatud õiguste ja vabaduste kaotamisele. Mitte keegi ei või meilt neid õigusi ja vabadusi ära võtta. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 81 3. lisa: Puuetega inimeste õiguste konventsioon7 (Originaal koos lihtsustatud versiooniga) 8,9,10 Artikkel 1 – konventsiooni eesmärk Käesoleva konventsiooni eesmärk on edendada, kaitsta ja tagada kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielikku ja võrdset teostamist kõigi puuetega inimeste poolt ning edendada austust nende loomupärase väärikuse vastu. Puuetega inimeste mõiste hõlmab isikuid, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis võib koostoimel erinevate takistustega tõkestada nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetelt alustel. Konventsiooni eesmärk on tagada, et puuetega inimestel oleks samad õigused, mis kõigil teistel inimestel, ning et teised austaks puuetega inimesi. Artikkel 2 – mõisted Käesolevas konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid: suhtlus – hõlmab keeli, visuaalset teksti, reljeefset punktkirja, kompimise teel tajutavaid suhtlusvahendeid, suurt kirja, juurdepääsetavat multimeediat, samuti kirjalikke, helilisi, lihtsas keeles, hääl-ettelugeja vahendatud, augmentatiivseid ja alternatiivseid suhtlusviise, -vahendeid ja - vorminguid, kaasa arvatud juurdepääsetavat info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat; keel – hõlmab kõneldavaid ja viipekeeli, samuti muid mittekõneldavate keelte vorme; diskrimineerimine puude alusel – puude alusel mis tahes vahetegemine, välistamine või piiramine, mille eesmärk või tagajärg on kõigi inimõiguste ja põhivabaduste teistega võrdsetel alustel tunnustamise, teostamise või kasutamise tõkestamine või tühistamine poliitika-, majandus-, sotsiaal-, 7Vt ka https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006 (Tõlkija märkus) 8 Committee on the Rights of Persons with Disabilities. General comment No. 5, Article 9, on living independently and being included in the community (document CRPD/C/GC/5) [onlainpublikatsioon]. Genf: Convention on the Rights of Persons with Disabilities, 2017 (https://tbinternet.ohchr.org/_layouts/treatybodyexternal/Download.aspx?symbolno=CRPD%2fC%2fGC%2f5&Lang=en, pöörduse aeg: 18. november 2018) 9 Convention on the Rights of Persons with Disabilities (CRPD). Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee otsus A/RES/61/106, 24. jaanuar 2007. New York (NY): Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, 2007 (https://www.un.org/development/desa/disabilities/convention-on-the-rights-of-persons-with-disabilities/convention-on- the-rights-of-persons-with-disabilities-2.html, pöörduse aeg: 20. november 2018) 10 United Nations (UN) Enable. International agreement on the rights of disabled people (easy-read version) [onlainpublikatsioon]. New York (NY): Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, 2012 (https://resourcecentre.savethechildren.net/sites/default/files/documents/6761.pdf, pöörduse aeg: 2. veebruar 2017) Erinevates keeltes (kaasa arvatud viipekeelne) versioonid on saadaval järgmiselt aadressilt: https://www.un.org/development/desa/disabilities/convention-on-the-rights-of- persons-with-disabilities.html (pöörduse aeg: 5. märts 2018) Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 82 kultuuri-, kodanikuühiskonna või mis tahes muus valdkonnas. See hõlmab kõiki diskrimineerimise vorme, kaasa arvatud mõistlike abinõude võtmisest keeldumine; mõistlikud abinõud – vajalikud ja asjakohased teisendused ja kohandused, mis ei ole ebaproportsionaalselt ega alusetult koormavad ning on konkreetsel juhul vajalikud, et tagada puuetega inimestele kõigi inimõiguste ja põhivabaduste teostamine või kasutamine teistega võrdsetel alustel; universaaldisain – toodete, keskkonna, programmide ja teenuste disainimine sellisel viisil, mis muudab nad suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta teha kohandusi või kasutada eridisaini. Universaaldisain ei välista vajaduse korral abiseadmeid kindlatele puuetega inimeste rühmad. Suhtlus tähendab kõiki viise, mida puuetega inimesed rääkimiseks ja teabe mõistmiseks kasutavad, näiteks arvutid, lihtsamini loetavad tekstid või reljeefne punktkiri. Diskrimineerimine tähendab ebaõiglaset kohtlemist puude tõttu. See hõlmab endas ka vajalike ja mõistlike abinõude mitte kasutusele võtmist. Keel tähendab kõiki viise, mida inimesed üksteisega rääkimiseks kasutavad, sealhulgas viipekeelt. Mõistlikud abinõud tähendavad keskkonnamuudatusi, mis võimaldavad puuetega inimestel oma õigusi kasutada (näiteks kuulub selle hulka hariduse, tööhõive ja muudes valdkondades kohanduste tegemine, ja abinõude kasutuselevõttu, et tagada puuetega inimestele samad võimalused, mis on kõigil teistel). Mitmeotstarbeline e universaalne disain tähendab tooteid ja esemeid, mis on loodud kasutamiseks kõigile, sealhulgas puuetega inimestele. Artikkel 3 – üldpõhimõtted Konventsiooni põhimõtted on järgmised: a. austus inimeste loomupärase väärikuse, individuaalse autonoomia, sealhulgas vabaduse ise oma valikuid langetada, ja iseseisvuse vastu; b. mittediskrimineerimine; c. täielik ja tõhus osalemine ning kaasatus ühiskonnas; d. austus erinevuste vastu ning puuetega inimeste tunnustamine inimeste mitmekesisuse ja inimkonna osana; e. võrdsed võimalused; f. juurdepääsetavus; g. meeste ja naiste võrdsus; h. austus puuetega laste arenevate võimete vastu ning austus puuetega laste õiguse vastu säilitada oma identiteet. Konventsiooni üldpõhimõtted on: a. inimesed on oma otsustes vabad ja neid tuleb austada sellistena, nagu nad on; b. kedagi ei tohi diskrimineerida (s.o ebaõiglaselt kohelda tema puude vm eripära tõttu); Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 83 c. puuetega inimestel on õigus olla osa ja võtta osa kogukonna- ja ühiskonnaelust; d. kõik inimesed, sealhulgas puuetega inimesed, on erinevad ning see on hea. Puuetega inimesi tuleb austada ja aktsepteerida nagu kõiki teisi; e. elus peaksid kõigil olema ühesugused võimalused; f. puuetega inimestele peavad olema kättesaadavad samad teenused ja tegevused, mis teistelgi; g. mehed ja naised on võrdsed; h. puuetega laste suutlikkus ise otsuseid vastu võtta ja tegevusi teha areneb kasvades ning seda tuleb austada. Artikkel 4 – üldkohustused 1. Osalisriigid kohustuvad tagama ja edendama kõigi puuetega inimeste kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielikku teostamist ilma mis tahes diskrimineerimiseta puude alusel. Selle eesmärgi saavutamiseks kohustuvad osalisriigid: a. võtma kõiki asjakohaseid seadusandlikke, halduslikke ja muid meetmeid, et tagada käesolevas konventsioonis tunnustatud õiguste teostamine; b. võtma kõiki asjakohaseid meetmeid, kaasa arvatud seadusandluses, et muuta või tühistada olemasolevad seadused, määrused, tavad ja praktikad, mis on puuetega inimeste suhtes diskrimineerivad; c. arvestama puuetega inimeste inimõiguste kaitse ja edendamisega kõikides poliitikates ja programmides; d. hoiduma mis tahes tegevusest või praktikast, mis ei ole kooskõlas käesoleva konventsiooniga, ning tagama, et avaliku võimu esindajad ja institutsioonid tegutseksid vastavalt käesolevale konventsioonile; e. võtma kõiki asjakohaseid meetmeid, et kõrvaldada diskrimineerimine puude alusel kõigi isikute, organisatsioonide ja eraettevõtete poolt; f. algatama või edendama teadus- ja arendustööd, et välja töötada käesoleva konventsiooni artiklis 2 määratletud universaaldisainiga kaupu, teenuseid, seadmeid ja ehitisi, mis vajaksid puuetega inimeste vajaduste rahuldamiseks võimalikult vähe kohandamist ja kulutusi, edendama nende kättesaadavust ja kasutamist, edendama standardite ja juhendite arendamisel universaaldisaini; Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 84 g. algatama või edendama teadus- ja arendustööd uute tehnoloogiate valdkonnas ning edendama uute tehnoloogiate, sealhulgas puuetega inimestele sobivate info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate, liikumise abivahendite, seadmete ja abistavate tehnoloogiate kättesaadavust ja kasutamist, eelistades kättesaadava hinnaga tehnoloogiaid; h. andma puuetega inimestele juurdepääsetavat teavet liikumise abivahendite, seadmete ja abistavate tehnoloogiate, sealhulgas uute tehnoloogiate, samuti muude abivormide, tugiteenuste ja -rajatiste kohta; i. edendama puuetega inimestega töötavate spetsialistide ja töötajate väljaõpet konventsioonis tunnustatud õiguste valdkonnas, et parandada nende õigustega tagatud abi ja teenuste osutamist. 2. Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste osas kohustub iga osalisriik võtma kõigi enda käsutuses olevate ressursside piires ja vajaduse korral rahvusvahelise koostöö raames meetmeid eesmärgiga saavutada järk-järgult nende õiguste täielik teostamine, kahjustamata sealjuures nende käesolevas konventsioonis sisalduvate kohustuste täitmist, mis on rahvusvahelise õiguse järgi viivitamatult kohaldatavad. 3. Konventsiooni täitmiseks vajalike õigusaktide ja poliitikate väljatöötamisel ja rakendamisel, samuti muudes puuetega inimestega seotud otsustusprotsessides kohustuvad osalisriigid pidama puuetega inimestega tihedaid konsultatsioone ning kaasama puuetega inimesi, sealhulgas ka puuetega lapsi, aktiivselt nendesse protsessidesse asjaomaste esindusorganisatsioonide kaudu. 4. Käesolev konventsioon ei mõjuta selliseid osalisriigi õiguses või osalisriigi suhtes kehtivas rahvusvahelises õiguses sisalduvaid sätteid, mis soodustavad puuetega inimeste õiguste teostamist rohkem kui käesolev konventsioon. Keelatud on piirata või kõrvale kalduda mis tahes inimõigustest või põhivabadustest, mida käesoleva konventsiooni osalisriik on tunnustanud või mis selles õiguse, konventsiooni, eeskirja või tava alusel kehtivad, tuues ettekäändeks, et käesolev konventsioon selliseid õigusi või vabadusi ei tunnusta või tunnustab neid vähemal määral. 5. Käesoleva konventsiooni sätted laienevad liitriikide kõigile osadele mis tahes kitsenduste või eranditeta. Mida on riikidel vaja teha? 1. Kõik riigid peaksid tagama, et puuetega inimeste õigusi austatakse ning et neid koheldakse võrdselt. Riigid saavutavad neid eesmärke: a. Luues ja muutes seadusi ja reegleid; b. muutes seadusi, reegleid või praktikat, mis põhjustavad puuetega inimeste ebaõiglast kohtlemist; c. arvestades puuetega inimeste inimõigusi iga kord, kui nad viivad ellu mõne poliitilise otsuse või programmi; d. mitte tehes konventsiooniga vastuolus olevaid tegevusi ning tagades, et valitsus ja võimuasutused austavad konventsiooni; Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 85 e. astudes samme, mis tagavad, et inimesed, organisatsioonid ja ettevõtted kohtlevad puuetega inimesi võrdselt ja õiglaselt; f. arendades vahendeid ja teenuseid, mida kõigil on võimalik kasutada; g. arendades ja kasutades tehnoloogiaid, mis aitab puuetega inimesi, ning tagades inimestele nende tehnoloogiliste lahenduste kättesaadavuse ilma suuri rahasummasid kulutamata; h. tehes inimestele kättesaadavaks teabe vahendite või teenuste kohta, mis võivad olla kasulikud või abistavad; i. koolitades inimesi, et nad suudaks konventsiooniga kaitstud õigusi järgida. 2. Kõik riigid peaksid tegema nii palju kui võimalik, tagamaks, et puuetega inimesi ei diskrimineerita. 3. Kõik riigid peaksid kaasama puuetega inimesi uute seaduste loomisesse ja poliitika kujundamisesse. 4. Kui riikides kehtivad reeglid või seadused, mis on konventsioonist veelgi paremad, ei peaks nad neid muutma. 5. Konventsioon kehtib riikides kõikjal. Artikkel 5 – võrdsus ja mittediskrimineerimine 1. Osalisriigid tunnistavad, et kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ning neil on ilma mingi diskrimineerimiseta õigus seaduse võrdsele kaitsele ja võrdsetele hüvedele. 2. Osalisriigid keelustavad mis tahes diskrimineerimise puude alusel ning tagavad puuetega inimestele võrdse ja tõhusa õigusliku kaitse mis tahes alustel toimuva diskrimineerimise eest. 3. Võrdsuse edendamiseks ja diskrimineerimise kõrvaldamiseks võtavad osalisriigid kõiki asjakohaseid meetmeid, et tagada mõistlike abinõude võtmine. 4. Konventsiooni mõistes ei loeta diskrimineerimiseks erimeetmeid, mis on vajalikud, et kiirendada puuetega inimeste faktilise võrdsuse saavutamist või see tegelikult saavutada. 1. Riigid nõustuvad, et kõik inimesed on võrdsed. 2. Puuetega inimeste diskrimineerimine ei ole lubatud ja seadus kaitseb inimesi diskrimineerimise eest. 3. Riigid tagavad, et inimeste jaoks on tarvitusele võetud mõistlikud abinõud selleks, et nad saaksid, mida vajavad (see tähendab, et ühiskonnas viiakse sisse muudatused ja kohandused, et inimestele oleks info, teenused, tegevused ja võimalused samamoodi kättesaadavad nagu kõigil teistel). Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 86 4. Diskrimineerimine ei ole see, kui riigid loovad eriseadusi või -reegleid, et tagada puuetega inimeste tegelik võrdsus. Artikkel 6 – puuetega naised 1. Osalisriigid tunnistavad, et puuetega naised ja tüdrukud on mitmese diskrimineerimise objektiks, ning võtavad selles osas meetmeid, et tagada neile kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielik ja võrdne teostamine. 2. Osalisriigid võtavad kõiki asjakohaseid meetmeid, et tagada naiste täielik areng, edendamine ja võimestamine, et tagada neile konventsioonis sätestatud inimõiguste ja põhivabaduste kasutamine ja teostamine. 1. Puuetega naisi ja tüdrukuid koheldakse tihti veelgi ebaõiglasemalt. Ka nemad peaksid saama teostada kõiki oma inimõigusi. 2. Riigid peaksid tagama, et naistel ja tüdrukutel on elus piisavalt võimalusi ning võim ja kontroll oma elu üle, et teostada kõiki konventsiooni õiguseid. Artikkel 7 – puuetega lapsed 1. Osalisriigid võtavad kõiki vajalikke meetmeid, et tagada puuetega lastele kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielik teostamine teiste lastega võrdsetel alustel. 2. Kõigis puuetega lastega seotud tegevustes tuleb esikohale seada lapse parimad huvid. 3. Osalisriigid tagavad, et puuetega lastel on õigus vabalt väljendada oma seisukohti kõigis neid puudutavates küsimustes ja nende seisukohtadele omistatakse vajalikul määral kaalu, arvestades nende vanust ja küpsust teiste lastega võrdsetel alustel ning et nad saavad selle õiguse teostamiseks oma puudele ja vanusele vastavat abi. 1. Puuetega lastel peavad olema inimõigused nagu teistel lastel. 2. Kui laste heaks midagi ette võetakse, tuleb eelkõige mõelda sellele, mis on laste jaoks parim. 3. Riigid peaksid tagama, et puuetega lastel on õigus oma arvamust avaldada. Nende vaatepunkti tuleb austada üles kasvades ja küpsemaks saades arvestada üha enam. Vajaduse korral tuleb lapsi nende arvamuse avaldamisel toetada. Artikkel 8 – teadlikkuse suurendamine 1. Osalisriigid kohustuvad võtma koheseid, tõhusaid ja asjakohased meetmeid, et: a. suurendada kogu ühiskonnas, kaasa arvatud perekonna tasandil, teadlikkust puuetega inimeste küsimustes ning soodustada austust puuetega inimeste õiguste ja väärikuse vastu; b. võidelda kõigil elualadel puuetega inimesi käsitlevate, sealhulgas sool ja vanusel põhinevate stereotüüpide, eelarvamuste ja kahjulike praktikate vastu; c. edendada teadlikkust puuetega inimeste võimetest ja panusest. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 87 2. Selle eesmärgi saavutamiseks ette nähtud meetmete hulka kuulub: a. tõhusate teadlikkuse suurendamise kampaaniate algatamine ja jätkamine, nii et need: i. kasvataksid mõistmist puuetega inimeste õigustest; ii. edendaksid puuetega inimestest positiivsema taju ja suurema ühiskondliku teadlikkuse kujunemist; iii. edendaksid puuetega inimeste oskuste, väärtuste ja võimete ning töökohal ja tööturul antava panuse tunnustamist; b. puuetega inimeste õiguste suhtes lugupidava suhtumise soodustamine haridussüsteemi kõigil tasanditel, kaasa arvatud juba varases eas kõigis lastes; c. kõigi meediaorganite julgustamine, et nad kujutaksid puuetega inimesi viisil, mis vastab käesoleva konventsiooni eesmärgile; d. puuetega inimesi ja nende õigusi käsitlevate teadlikkust suurendavate koolitusprogrammide edendamine. 1. Riigid peaksid viivitamata: a. aitama kõigil mõista, et puuetega inimestel on võrdsed õigused; b. võitlema puuetega inimeste kohta kehtivate valede ettekujutuste ning neid kahjustavate tavade vastu; c. näitama, et puuetega inimesed on suutelised ühiskonda panustama ja ka teevad seda. 2. Mainitud eesmärkide saavutamiseks peaksid riigid: a. korraldama kampaaniaid, mis paneks inimesi puude suhtes positiivselt mõtlema; b. õpetama lastele ja täiskasvanutele puuetega inimeste õiguste austamise olulisust; c. julgustama meediat rääkima puuetega inimestest positiivsel toonil ja lugupidavalt; d. toetama teisi teadlikkuse tõstmise programme. Artikkel 9 – juurdepääsetavus 1. Selleks, et anda puuetega inimestele võimalus iseseisvaks eluks ja täielikuks osalemiseks kõigis eluvaldkondades, võtavad osalisriigid asjakohaseid meetmeid, et tagada puuetega inimestele teistega võrdsetel alustel juurdepääs füüsilisele keskkonnale, transpordile, teabele ja suhtlusele, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele ja -süsteemidele, ning muudele avalikele ehitistele ja teenustele nii linna- kui ka maapiirkondades. Neid meetmeid, mille raames tehakse kindlaks ja kõrvaldatakse juurdepääsu takistused ja piirangud, kohaldatakse muu hulgas järgmiste valdkondade suhtes: Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 88 a. hooned, teed, transport ja muud sise- ja välisrajatised, sealhulgas koolid, eluasemed, meditsiiniasutused ja töökohad; b. teabe-, suhtlus- ja muud teenused, kaasa arvatud elektroonilised ja hädaabiteenused. 2. Samuti võtavad osalisriigid asjakohaseid meetmeid selleks, et: a. välja töötada ja kehtestada avalikele ehitistele ja teenustele juurdepääsu miinimumnõuded ja juhendid ning kontrollida nende täitmist; b. tagada, et avalikke ehitisi ja teenuseid pakkuvad eraõiguslikud isikud arvestaksid puuetega inimeste juurdepääsetavuse kõigi aspektidega; c. pakkuda sidusrühmadele puuetega inimeste juurdepääsuprobleeme käsitlevat koolitust; d. panna ühiskondlikes hoonetes ja muudes rajatistes välja tähistused reljeefses punktkirjas ja kergesti loetavates ja arusaadavates vormides; e. võimaldada abipersonali ja vahendajate, kaasa arvatud saatjate, ettelugejate ja kutseliste viipekeele tõlkide kasutamist, et soodustada juurdepääsu avalikele hoonetele ja muudele rajatistele; f. edendada muid asjakohaseid puuetega inimestele osutatava abi ja toe vorme, et tagada neile juurdepääs teabele; g. edendada puuetega inimeste juurdepääsu uutele info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele ja -süsteemidele, kaasa arvatud Internetile; h. edendada juurdepääsetavate info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate ja -süsteemide varajast disaini, väljatöötamist, tootmist ja levitamist, et need muutuksid juurdepääsetavaks võimalikult väikeste kulutustega. 1. Selleks, et võimaldada puuetega inimestel ühiskonnas koos teistega toimida ja samu tegevusi teha, peaksid riigid andma neile juurdepääsu transpordile, teabele, hoonetele, teenustele ja mis seda võimaldavatele teenustele või vahenditele. Riigid peaksid eemaldama kõik takistused, mis teevad inimestel ühiskonnas teistega koosviibimise raskeks. 2. Mainitud eesmärkide saavutamiseks peaksid riigid: a. Töötama välja juhendid, et tagada puuetega inimestele juurdepääs avalikele hooneteleja teenustele; b. veenduma, et puuetega inimestel on juurdepääs eraettevõtete (või teiste erasektori) hoonetele ja teenustele; c. pakkuma koolitusi puuetega inimeste juurdepääsuprobleemide lahendamiseks; Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 89 d. kirjutama avalikes hoonetes silte pimekirjas ja lihtsustatud keeles või vormis, et kõik neid mõistaksid; e. tegema puuetega inimesi avalikes hoonetes juhendavate inimeste, näiteks giidide, ettelugejade ja viipekeeletõlkide, teenused kättesaadavaks puuetega inimestele; f. edendama abi teisi vorme; g. veenduma, et puuetega inimestel on juurdepääs uuetele tehnoloogiatele, näiteks internetile; h. Toetama juba kõigile kättesaadavate tehnoloogiate ja vahendite kättesaadavust, et inimesed saaks neid osta madala hinnaga. Artikkel 10 – õigus elule Osalisriigid kinnitavad, et igal inimesel on loomupärane õigus elule, ning võtavad kõiki vajalikke meetmeid, et tagada selle õiguse tõhus teostamine puuetega inimeste poolt teistega võrdsetel alustel. Igaühel on õigus elule. Riigid peavad tagama, et puudega inimesed saavad seda õigust teostada nagu kõik teised. Artikkel 11 – ohuolukorrad ja humanitaarsed eriolukorrad Osalisriigid võtavad kooskõlas oma rahvusvahelisest õigusest, kaasa arvatud rahvusvahelisest humanitaarõigusest ja inimõigustest tulenevate kohustustega kõiki vajalikke meetmeid, et tagada puuetega inimeste kaitse ja ohutus ohuolukordades, kaasa arvatud relvakonfliktid, humanitaarsed eriolukorrad ja loodusõnnetused. Riigid peaksid tagama, et puuetega inimesi kaitstakse piisavalt ohtlikes olukordades nagu sõjad ja looduskatastroofid (näiteks orkaanid, maavärinad, üleujutused jms). Artikkel 12 – võrdne tunnustamine seaduse ees 1. Osalisriigid kinnitavad, et puuetega inimestel on õigus olla kõikjal seaduse ees isikutena tunnustatud. 2. Osalisriigid tunnistavad, et puuetega inimestel on õigus- ja teovõime kõigis eluvaldkondades teistega võrdsetel alustel. 3. Osalisriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, võimaldamaks puuetega inimestele juurdepääsu oma õigus- ja teovõime teostamiseks vajalikule abile. 4. Osalisriigid tagavad, et kõik õigus- ja teovõime teostamisega seotud meetmed pakuvad asjakohast ja tõhusat kaitset kuritarvituste eest vastavalt rahvusvahelistele inimõigustele. Selline kaitse peab tagama, et õigus- ja teovõime teostamisega seotud meetmed austavad isiku õigusi, tahet ja eelistusi, ei sisalda huvide konflikte ega alusetut mõjutamist, on proportsionaalsed ja vastavad isiku olukorrale, neid kohaldatakse ainult lühima võimaliku aja vältel ning need vaatab regulaarselt läbi pädev, sõltumatu ja erapooletu asutus või kohtuorgan. Kaitse peab olema proportsionaalne sellega, mil määral sellised meetmed mõjutavad isiku õigusi ja huve. 5. Kui käesoleva artikli sätetest ei tulene teisiti, võtavad osalisriigid kõiki asjakohaseid ja tõhusaid meetmeid, et tagada puuetega inimestele võrdne õigus omada või pärida vara, korraldada ise oma Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 90 rahaasju ning omada võrdset juurdepääsu pangalaenudele, hüpoteekidele ja muudele rahakrediidi vormidele, ning tagavad, et puuetega inimestelt ei võetaks meelevaldselt nende vara. 1. Seadus peab tunnistama, et puuetega inimesed on õiguste ja kohustustega inimesed nagu kõik teisedki. 2. Puuetega inimestel on samad õigused, mis kõigil teistel, ning nad peavad saama neid kasutada. Puudega inimesed peavad saama seaduse alusel tegutseda, mis tähendab, et nad saavad osaleda tehingutes ja luua, muuta ning lõpetada õiguslikke suhteid. Nad saavad ise otsuseid teha ning teised peavad nende otsuseid austama. 3. Puuetega inimestel on õigus saada tuge otsuste langetamisel, kui neil on raske ise otsustada. 4. Kui inimesed saavad abi otsuste tegemisel, tuleb neid kaitsta võimaliku ärakasutamise eest. Lisaks: - otsuste tegemisel saadav tugi peaks austama isiku õigusi ja soove; - abi ei peaks olema teiste huvides ega teistele kasulik; - tuge pakkuvad inimesed ei peaks püüdma mõjutada abi saavat inimest võtma vastu otsust, mida ta ei soovi vastu võtta; - pakutava abi peaks olema piisav vastavalt sellele, kuidas inimene vajab; - abi peaks olema võimalikult lühiajaline; - abi peaks regulaarselt kontrollima institutsioon, mida saab usaldada. 5. Riigid peavad kaitsma järgnevaid puuetega inimeste õigusi: - vara omamise või saamise õigus; - õigus oma raha valitseda; - õigus raha laenata; ja - õigus sellele, et nende kodu ega raha neilt ära ei võeta. Artikkel 13 – juurdepääs õigusemõistmisele 1. Osalisriigid tagavad puuetega inimestele teistega võrdsetel alustel juurdepääsu õigusemõistmisele, võimaldades ka menetluslikke või vanusele vastavaid abinõusid, et hõlbustada nende otsest ja kaudset osalemist muu hulgas ka tunnistajatena kõigis kohtumenetlustes, kaasa arvatud juurdluses ja teistes ettevalmistavates etappides. 2. Selleks, et aidata tagada puuetega inimestele tõhusat juurdepääsu õigusemõistmisele, edendavad osalisriigid sellekohast väljaõpet, mida antakse õigusemõistmise alal töötavatele isikutele, kaasa arvatud politsei- ja vanglatöötajatele. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 91 1. Puuetega inimestel on samasugune õigus kohtusse pöördumisele, teiste inimeste kohtusse kaebamisele või kohtumenetluses osalemisele nagu kõigil teistel. Puudega inimesed peaksid saama tuge, et tagada neile õiguskaitse kättesaadavus. 2. Riigid peaksid koolitama kohtutes ja tribunalides ning ka politseis ja vanglates töötavaid inimesi, et nad saaksid aidata teha puuetega inimestel õiguskaitse kättesaadavaks. Artikkel 14 – vabadus ja isikupuutumatus 1. Osalisriigid tagavad puuetega inimestele teistega võrdsetel alustel: a. võimaluse teostada oma õigust vabadusele ja isikupuutumatusele; b. et neilt ei võeta vabadust ebaseaduslikult või meelevaldselt, et mis tahes kujul vabaduse võtmine on kooskõlas seadusega ning puude olemasolu ei ole ühelgi juhul vabaduse võtmise aluseks. 2. Osalisriigid tagavad, et kui puuetega inimestelt võetakse vabadus mis tahes menetluse käigus, on neil teistega võrdsetel alustel õigus rahvusvaheliste inimõigustega kooskõlas olevatele tagatistele ning neid koheldakse kooskõlas käesoleva konventsiooni eesmärkide ja põhimõtetega, võttes muu hulgas ka mõistlikke abinõusid. 1. Puuetega inimestel on õigus: a. olla vaba nagu teised inimesed. Seadus peab kaitsma nende vabadust; b. mitte olla puude tõttu kinni peetud või vangistatud. 2. Kui puuetega inimesi vangistatakse, peavad nad olema rahvusvahelise inimõigustealase õiguse kaitse all ning neid peab kohtlema viisil, mis austab selle konventsiooni eesmärke ja põhimõtteid. Artikkel 15 – kaitse piinamise ja julma, ebainimliku või väärikust alandava kohtlemise ja karistamise eest 1. Kedagi ei tohi piinata ega julmalt, ebainimlikult või alandavalt kohelda või karistada. Eriti ei tohi kellegi peal ilma tema vabatahtliku nõusolekuta teha meditsiinilisi või teaduslikke katseid. 2. Osalisriigid võtavad kõiki tõhusaid seadusandlikke, halduslikke, kohtulikke ja muid meetmeid, et teiste inimestega võrdsetel alustel vältida puuetega inimeste suhtes piinamise või julma, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise rakendamist. 1. Puuetega inimesi ei tohi piinata ega julmalt kohelda. Arstid ega teadlased ei tohi nende peal katseid teha, kui nad pole sellega vabatahtlikult nõustunud. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 92 2. Riigid peaksid tegema kõik võimaliku, tagamaks, et puuetega inimesi ei piinata ega kohelda julmalt. Artikkel 16 – kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise eest 1. Osalisriigid võtavad kõiki asjakohaseid seadusandlikke, halduslikke, sotsiaalseid, hariduslikke ja muid meetmeid, et kaitsta puuetega inimesi nii kodus kui ka väljaspool kodu kõigi ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise vormide eest, kaasa arvatud nende soopõhised aspektid. 2. Samuti võtavad osalisriigid kõiki asjakohaseid meetmeid, et ennetada kõiki ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise vorme, tagades muu hulgas puuetega inimestele, nende perekondadele ja hooldajatele asjakohast soo- ja vanusetundlikku abi, levitades sealhulgas ka teavet ja teadmisi selle kohta, kuidas ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise juhtumeid vältida, ära tunda ja nendest teatada. Osalisriigid tagavad, et kaitseteenused arvestavad isiku vanuse, soo ja puude eripäradega. 3. Selleks, et vältida ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise mis tahes vormide esinemist, tagavad osalisriigid, et kõigi puuetega inimeste teenindamiseks loodud asutuste ja programmide üle teevad sõltumatud organid tõhusat järelevalvet. 4. Osalisriigid võtavad kõiki asjakohaseid meetmeid, et edendada mis tahes vormis ekspluateerimise, vägivalla või väärkohtlemise ohvriks langenud puuetega inimeste füüsilist, tunnetuslikku ja psühholoogilist tervenemist, taastumist ja sotsiaalset taasintegratsiooni, osutades muu hulgas ka kaitseteenuseid. Selline tervenemine ja taasintegreerumine peab toimuma keskkonnas, mis toetab isiku tervist, heaolu, eneseaustust, väärikust ja autonoomiat ning arvestab soost ja vanusest tingitud vajadustega. 5. Osalisriigid kehtestavad tõhusa seadusandluse ja poliitikad, kaasa arvatud naisi ja lapsi käsitleva seadusandluse ja poliitikad, mis tagavad puuetega inimeste suhtes toimunud ekspluateerimise, vägivalla või väärkohtlemise juhtumite kindlakstegemise, uurimise ja vajaduse korral kohtu alla andmise. 1. Riigid peavad looma seaduseid ja reegleid, tagamaks, et puuetega inimesed on oma kodus ja sellest väljaspool kaitstud vägivalla, ärakasutamise ja väärkohtlemise eest. 2. Riigid peavad ennetama kuritarvitamist, pakkudes puuetega inimestele, nende perekondadele ja hooldajatele abi, teavet ja koolitusi. Kõik peaksid õppima ennetama ja ära tundma vägivalda ja väärkohtlemist ning nendest teatamist. Naistele ja lastele tuleks pakkuda täiendavat tuge. 3. Riigid peavad tagama, et sõltumatu asutus kontrollib põhjalikult puuetega inimestele pakutavaid toetavaid teenuseid. 4. Riigid peavad tagama, et väärkoheldud puuetega inimesed saavad abi ja tuge, mida nad vajavad, et neid kaitsta ja aidata neil väärkohtlemisest taastuda. 5. Riigid peaksid veenduma, et nad loovad häid seadusi ja eeskirju (sealhulgas neid, mis keskenduvad naistele ja lastele) tõhusaks väärkohtlemisjuhtumite väljaselgitamiseks, uurimiseks ja väärkohtlejate vastu kohtusse pöördumiseks. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 93 Artikkel 17 – isikupuutumatuse kaitse Puuetega inimestel on teistega võrdsetel alustel õigus kehalisele ja vaimsele puutumatusele. Puuetega inimeste keha ja meelt tuleb austada. Keegi ei tohi nende kehale ega meelele haiget teha. Artikkel 18 – liikumisvabadus ja kodakondsus 1. Osalisriigid tunnistavad puuetega inimeste õigust liikumisvabadusele, vabadusele valida elukohta ning omada kodakondsust teistega võrdsetel alustel, sealhulgas tagades puuetega inimestele: a. õiguse kodakondsust omandada ja muuta ning et neid ei jäeta kodakondsusest meelevaldselt või puude alusel ilma; b. et neilt ei võeta puude alusel võimalust omandada, omada ja kasutada oma kodakondsust või isikut tõendavaid dokumente või kasutada seonduvaid menetlusi, näiteks immigratsioonimenetlust, mis võivad olla vajalikud liikumisvabaduse õiguse teostamise võimaldamiseks; c. vabaduse lahkuda mis tahes riigist, kaasa arvatud nende enda riigist; d. et neilt ei võeta meelevaldselt või puude alusel õigust siseneda oma riiki. 2. Puudega lapsed registreeritakse vahetult pärast sündi ning neil on sünnihetkest alates õigus nimele ja kodakondsuse omandamisele, samuti õigus suurimal võimalikul määral tunda oma vanemaid ja saada neilt vanemlikku hoolitsust. 1. Puuetega inimestel on õigus ringi liikuda, elukohta valida ja koduriiki omada. Riigid peaksid tagama, et: a. puuetega inimestel on õigus kodakondsusele ning nad saavad oma kodakondsust soovi korral valida. Neile ei tohi kodakondsust ebaõiglastel põhjustel ega puude tõttu keelata; b. puuetega inimestel on õigus omada ja kasutada isikut tõendavaid dokumente nagu pass. Neil peab olema juurdepääs rändetoimingutele; c. neil peab olema vabadus lahkuda mis tahes riigist, kaasa arvatud nende enda riigist; d. neil ei tohi ebaõiglaselt takistada oma riiki tagasi tulemist. 2. Puuetega lastel on õigus olla sündimisel registreeritud ning õigus nimele, kodakondsusele ning õigus võimalusel tunda oma vanemaid ja olla nende poolt hoolitsetud. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 94 Artikkel 19 – iseseisev elu ja kogukonda kaasamine Konventsiooni osalisriigid tunnistavad kõigi puuetega inimeste võrdset õigust elada kogukonnas ning omada teistega võrdseid valikuid ning võtavad tõhusaid ja asjakohaseid meetmeid, et võimaldada puuetega inimestel seda õigust täielikult teostada ning soodustada nende täielikku kogukonda kaasamist ja selles osalemist, tagades muu hulgas, et: d. puuetega inimestel on teistega võrdsetel alustel võimalus valida oma elukohta ning seda, kus ja kellega nad elavad, ning neil ei ole kohustust järgida mõnda kindlat elukorraldust; e. puuetega inimestel on juurdepääs mitmetele kodu-, elukohajärgsetele ja muudele kogukondlikele tugiteenustele, kaasa arvatud elamise toetuseks, kogukonda kaasamiseks, isolatsiooni ja kogukonnast eraldamise vältimiseks vajalik isiklik abistaja; f. kõik üldsusele mõeldud avalikud teenused ja ehitised on võrdsetel alustel juurdepääsetavad ka puuetega inimestele ja arvestavad nende vajadustega. Puuetega inimestel on õigus elada nagu teistelgi ning omada elus samu valikuid. Riigid peavad veenduma, et puuetega inimestel on: a. valikuvõimalus, kus ja kellega koos elada. Neid ei tohi sundida elama kusagil, kus nad ei soovi elada; b. juurdepääs erinevatele kogukonnateenustele, et nad saaksid koos teistega kogukonnas elada. Nad ei tohiks elada kohtades, mis neid eraldavad või kogukonnast eemal hoiavad; c. juurdepääs samadele kogukonnateenustele nagu kõigil teistel inimestel. Artikkel 20 – isiklik liikumisvõime Osalisriigid võtavad tõhusaid meetmeid, et tagada puuetega inimestele võimalikult iseseisev isiklik liikumisvõime, sealhulgas: a. soodustades puuetega inimeste isiklikku liikumisvõimet nende endi poolt valitud viisil ja ajal ning taskukohase hinnaga; b. soodustades kvaliteetsete liikumise abivahendite, seadmete, abitehnoloogiate, abipersonali ja vahendajate juurdepääsetavust puuetega inimestele, tehes nad muu hulgas kättesaadavaks taskukohase hinnaga; c. pakkudes puuetega inimestele ja nendega töötavatele spetsialistidele liikumisoskustega seotud väljaõpet; d. julgustades liikumise abivahendeid, -seadmeid ja abistavaid tehnoloogiaid tootvaid üksusi arvestama puuetega inimeste liikumisvõime kõigi aspektidega. Riigid peavad veenduma, et puuetega inimesed saavad endale võimalikult paljut lubada. Nad teevad seda: Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 95 a. aidates inimestel ringi liikuda, millal ja kuidas nad soovivad ning madala hinna eest; b. aidates inimestel leida häid ja odavaid abivahendeid, seadmeid ja abi liikumiseks; c. pakkudes koolitust liikuvuse toetamiseks (nt kuidas liikuda lihtsasti, kiiresti, ohutult ja tõhusalt ühest kohast teise); d. julgustades liikumiseks abivahendeid tootvaid ettevõtteid mõtlema kõigi puuetega inimeste erinevate vajaduste peale. Artikkel 21 – sõna- ja arvamusvabadus ning juurdepääs teabele Osalisriigid võtavad kõiki asjakohaseid meetmeid, et tagada puuetega inimestele võimalus teostada oma õigust sõna- ja arvamusvabadusele, sealhulgas vabadusele otsida, saada ja edastada teavet ja ideid teistega võrdsetel alustel ning kõigi nende poolt valitud suhtlusviiside kaudu, nagu on määratletud käesoleva konventsiooni artiklis 2, sealhulgas: a. avalikkusele mõeldud teabe edastamine puuetega inimestele juurdepääsetavas vormingus ning erinevate puuetega arvestavate tehnoloogiate abil õigeaegselt ja ilma lisakuludeta; b. viipekeele, reljeefse punktkirja, augmentatiivse ja alternatiivse suhtluse ning kõigi muude puuetega inimeste poolt valitud suhtlusvahendite, -viiside ja -vormingute kasutamise lubamine ja võimaldamine ametlikus suhtluses; c. avalikkusele teenuseid, kaasa arvatud Interneti vahendusel osutatavaid teenuseid pakkuvate eraõiguslike isikute julgustamine, et nad edastaksid teavet ja osutaksid teenuseid puuetega inimestele juurdepääsetavas ja kasutatavas vormingus; d. massimeedia, kaasa arvatud Interneti kaudu teavet pakkuvate väljaannete julgustamine, et nad muudaksid oma teenused puuetega inimestele juurdepääsetavaks; e. viipekeelte kasutamise tunnustamine ja edendamine. Puuetega inimestel on õigus öelda ja mõelda, mida nad soovivad. Samuti on neil õigus saada ja jagada teavet. Selle tegemiseks saavad nad kasutada mitmeid suhtlusvorme. Riigid peavad seda austama: a. veendudes, et teavet jagatakse viisil, mida puudega inimesed mõistavad; b. veendudes, et inimesed saavad ametnikega suhelda näiteks viipekeeltes, pimekirjas ja muudel viisidel; c. paludes erasektoris töötavatel inimestel oma teave puuetega inimestele kättesaadavaks teha; d. julgustades meediat, kaasa arvatud internetiväljaandeid, muutma oma teenuseid puuetega inimestele kättesaadavaks; e. tunnustades ja edendades viipekeelte kasutamist. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 96 Artikkel 22 – eraelu puutumatus 1. Puuetega inimese elukohast või elukorraldusest sõltumata on keelatud meelevaldselt või ebaseaduslikult sekkuda tema eraellu, perekonnaellu, kodusse, kirjavahetusse või muusse suhtlusesse ning ebaseaduslikult rünnata tema au ja head nime. Puuetega inimestel on õigus seaduse kaitsele selliste sekkumiste ja rünnete eest. 2. Osalisriigid kaitsevad puuetega inimeste isiklike, tervise ja rehabilitatsiooniga seotud andmete konfidentsiaalsust teiste inimestega võrdsetel alustel. 1. Puuetega inimestel on õigus eraelule, perekonnale ja kodule. Samuti on neil õigus erasuhtlusele nagu telefonikõned, kirjad ja e-kirjad. Keegi ei tohi rünnata nende au ega mainet. Seda tuleb austada, ükskõik kus nad elavad. Seadus peab seda õigust kaitsma. 2. Riigid peaksid tagama, et puuetega inimeste isiklikku teavet hoitakse salajas nagu teiste inimeste teavetki. Artikkel 23 – kodu ja perekonna austamine 1. Osalisriigid võtavad tõhusaid ja asjakohaseid meetmeid, et kõrvaldada puuetega inimeste diskrimineerimine kõigis abielu, perekonna, lapsevanemaks olemise ja suhetega seotud küsimustes teistega võrdsetel alustel, et tagada: a. see, et tunnustatakse kõigi abiellumisealiste puuetega inimeste õigust mõlema abielluva poole vabal ja täielikul nõusolekul abielluda ja perekonda luua; b. see, et tunnustatakse puuetega inimeste õigust vabalt ja vastutustundlikult otsustada oma laste arvu ja sündimise ajastamise üle, nende õigust oma vanusele sobivale teabele juurdepääsule, nende õigust saada reproduktiivsuse ja pereplaneerimisega seotud koolitust ning et nende õiguste teostamiseks vajalikud vahendid oleksid neile võimaldatud; c. puuetega inimestele, kaasa arvatud lastele, nende viljastumisvõime säilimine teistega võrdsetel alustel. 2. Osalisriigid tagavad puuetega inimestele õigused ja kohustused seoses eestkoste, hoolduse, usaldusfunktsioonide, lapsendamise ja sarnaste institutsioonidega, kui need on riigi seadustes ette nähtud, kusjuures kõigil juhtudel arvestatakse esmajärjekorras lapse parimate huvidega. Osalisriigid osutavad puuetega inimestele asjakohast abi nende lastekasvatamiskohustuste täitmisel. 3. Osalisriigid tagavad, et puuetega lastel on teistega võrdsed perekonnaeluga seotud õigused. Selleks, et tagada nende õiguste teostamine ning vältida puuetega laste varjamist, hülgamist, hooletussejätmist ja eraldamist, kohustuvad osalisriigid pakkuma puuetega lastele ja nende perekondadele varakult igakülgset teavet, teenuseid ja tuge. 4. Osalisriigid tagavad, et last ei lahutata oma vanematest nende tahte vastaselt, välja arvatud juhul, kui kohtulikule kontrollile alluv pädev asutus kooskõlas kehtiva õiguse ja menetlusega otsustab, et lahutamine on lapse parimates huvides. Ühelgi juhul ei tohi last tema vanematest lahutada lapse enda või ühe või mõlema vanema puude tõttu. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 97 5. Kui tuumikperekond ei ole suuteline puuetega lapse eest hoolitsema, kohustuvad osalisriigid tegema kõik jõupingutused, et tagada lapsele alternatiivne hoolitsus laiendatud perekonnas, ning kui see ei õnnestu, siis kogukonna poolt loodud perekondlikus keskkonnas. 1. Puuetega inimestel on teiste inimestega samaväärne õigus abielluda, luua perekond, olla vanem ja olla suhtes. a. Puuetega inimestel on võrdne õigus abielluda ja perekond luua, kui paari mõlemad pooled seda soovivad. b. Puuetega inimestel on õigus otsustada, mitut last ja millal nad neid soovivad. Neile peaks antama teavet laste saamise kohta. c. Puuetega inimestel ei tohi takistada laste saamist näiteks steriliseerimise abil. 2. Puuetega inimestel on adopteerimise kohta samad õigused ja kohustused. Riigid peavad toetama puuetega inimesi laste kasvatamisel, kui nad tuge vajavad. 3. Riigid peaksid kaitsma puuetega lapsi varjamise, hülgamise, hooletusse jätmise või ühiskonnast eemal hoidmise eest, pakkudes nende perekondadele tuge ja teavet. 4. Riigid peaksid veenduma, et lapsi ei võeta nende vanematelt ära põhjusel, etlapsel või vanemal on puue. Kui laps võetakse vanematelt ära, peab seadusega olema kindlaks tehtud, et see on õiglane ning lapse huvides. 5. Kui vanemad ei suuda puudega lapse eest hoolitseda, peaks laps jääma teiste pereliikmete hoole alla. Kui see ei ole võimalik, peaks laps elama kogukonnas perekeskkonnas. Artikkel 24 – haridus 1. Osalisriigid tunnistavad puuetega inimeste õigust haridusele. Soovides võimaldada selle õiguse teostamist ilma diskrimineerimiseta ja võrdsete võimaluste alusel, tagavad osalisriigid kaasava haridussüsteemi selle kõigil astmetel ja elukestva õppe, mille eesmärgiks on: a. inimese potentsiaali, väärikuse ja eneseväärtuse täielik väljaarendamine ning inimõiguste, põhivabaduste ja inimeste mitmekesisuse vastu austuse tugevdamine; b. puuetega inimeste nende isiksuse, annete ja loovuse, samuti nende vaimsete ja füüsiliste võimete väljaarendamine kogu nende potentsiaali ulatuses; c. puuetega inimestele võimaluse andmine vabas ühiskonnas tõhusalt osaleda. 2. Selle õiguse teostamisel tagavad osalisriigid, et: a. puuetega inimesi ei jäeta puude alusel üldharidussüsteemist välja ning puuetega lapsi ei jäeta puude tõttu ilma tasuta kohustuslikust algharidusest või keskharidusest; Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 98 b. puuetega inimestel on juurdepääs kaasavale, kvaliteetsele ja tasuta alg- ning keskharidusele võrdsetel alustel oma kogukonna teiste liikmetega; c. võetakse mõistlikke abinõusid vastavalt konkreetse isiku vajadustele; d. puuetega inimesed saavad üldharidussüsteemis vajalikku tuge, mis võimaldab neil haridust tõhusalt omandada; e. kooskõlas täieliku kaasamise eesmärgiga on tagatud toimivad individuaalsed tugimeetmed keskkondades, mis akadeemilist ja sotsiaalset arengut maksimeerivad. 3. Osalisriigid võimaldavad puuetega inimestel õppida eluks ja sotsiaalseks arenguks vajalikke oskusi, et soodustada nende täielikku ja võrdset osalemist hariduses ja kogukonna liikmetena. Selle eesmärgi saavutamiseks võtavad osalisriigid asjakohaseid meetmeid, kaasa arvatud: a. reljeefse punktkirja, alternatiivkirja, augmentatiivsete ja alternatiivsete suhtlusviiside, - vahendite ja -vormingute ning orienteerumis- ja liikumisoskuste õppimise soodustamine ning kaaslaste vastastikuse toetuse ja mentorluse soodustamine; b. viipekeele õppimise soodustamine ning kurtide kogukonna keelelise identiteedi edendamine; c. tagamine, et pimedaid, kurte või pimedaid ja kurte isikuid ning eriti lapsi õpetatakse isikule kõige sobivamas keeles ning suhtlusviiside ja -vahendite abil, samuti keskkonnas, mis võimalikult suurel määral soodustab akadeemilist ja sotsiaalset arengut. 4. Selle õiguse teostamisele kaasa aitamiseks võtavad osalisriigid asjakohaseid meetmeid viipekeelt ja/või reljeefset punktkirja valdavate õpetajate, sealhulgas puudega õpetajate töölevõtmiseks ning kõigil haridussüsteemi astmetel töötavate spetsialistide ja töötajate koolitamiseks. Selline koolitus peab hõlmama teadlikkust puuetest ning puuetega inimeste toetamiseks sobivate augmentatiivsete ja alternatiivsete suhtlusviiside, -vahendite ja -vormingute ning õppemeetodite ja -materjalide kasutamist. 5. Osalisriigid tagavad puuetega inimestele ilma diskrimineerimiseta ja teistega võrdsetel alustel juurdepääsu üldisele kolmanda taseme haridusele, kutseharidusele, täiskasvanuharidusele ja elukestvale õppele. Selle eesmärgi saavutamiseks tagavad osalisriigid mõistlike abinõude võtmise puuetega inimeste jaoks. 1. Puuetega inimestel on õigus haridusele nagu kõigil teistel. Riigid peaksid tagama, et haridussüsteem võtab nad vastu ning et neil on võimalus terve elu õppida, et: a. nad saaksid arendada oma oskusi ning olla maailmas aktsepteeritud ja väärtustatud; b. nad saaksid arendada oma isiksust, loovust, andekust ja muid võimeid; c. nad saaksid teha tegevusi koos teistega ja teistele. 2. Riigid peaksid tagama, et: Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 99 a. nad ei ole üldharidusest välja jäetud (eemal hoitud). Puuetega lastel peab olema lubatud käia üldhariduslikus alg- ja põhikoolis; b. nad peavad saama käia kaasavates, heades ja tasuta koolides kodu lähedal nagu teised inimesed; c. koolid ja ülikoolid peavad oma keskkonnas tegema muutusi, et puuetega lastel ja täiskasvanutel oleks neile juurdepääs; d. puuetega inimesed peavad saama õppimiseks vajalikku tuge; e. tugi peab olema iga inimese jaoks kohandatud. 3. Riigid peavad kindlustama, et puuetega inimestel on võimalus õppida eluks ja sotsiaalseks arenguks vajalikke oskusi, tagamaks, et nad saavad ühiskonnas ja oma kogukonnas elada ja osaleda samadel alustel nagu kõik teised inimesed. Selle saavutamiseks peavad riigid julgustama inimesi õppima tundma erinevaid suhtlusviise, mida puuetega inimesed suhtlemiseks kasutavad. 4. Riigid peavad palkama õpetajaid, sealhulgas puudega õpetajaid, kellel on viipekeele ja/või pimekirja kvalifikatsioon. Samuti peavad nad koolitama haridusvaldkonnas töötavaid inimesi, et nad õpiks oskusi ja tehnikaid, mis aitavad neil puuetega inimeste hariduse omandamist toetada. 5. Riigid peavad tagama, et puuetega inimestel on pärast alg- ja põhikooli lõpetamist juurdepääs haridusvõimalustele, sealhulgas töö leidmiseks vajalikele koolitustele, et aidata neil oma elu paremaks muuta ning oma teadmisi ja oskusi tugevdada. Artikkel 25 – tervishoid Osalisriigid tunnistavad, et puuetega inimestel on õigus võimalikult heale tervisele ilma diskrimineerimiseta puude alusel. Osalisriigid võtavad kõiki asjakohaseid meetmeid, et tagada puuetega inimestele juurdepääs sootundlikele tervishoiuteenustele, kaasa arvatud tervisega seotud taastusravile. Eriti kohustuvad osalisriigid: a. tagama puuetega inimestele teiste isikutega võrdses ulatuses, võrdse kvaliteediga ja võrdsel tasemel tasuta või taskukohaseid tervishoiuteenuseid ja -programme, kaasa arvatud seksuaal- ja reproduktiivtervise ning rahvastikupõhiste rahvaterviseprogrammide valdkonnas; b. tagama puuetega inimestele spetsiaalselt nende puuete tõttu vajalikud tervishoiuteenused, kaasa arvatud asjakohane varajane määratlemine ja sekkumine, samuti teenused, mille Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 100 eesmärk on minimeerida ja ennetada puuete lisandumist, sealhulgas ka laste ja vanemate isikute hulgas; c. tagama need tervishoiuteenused võimalikult lähedal inimeste elukohale, kaasa arvatud maapiirkondades; d. nõudma, et tervishoiutöötajad osutaksid puuetega inimestele samasuguse kvaliteediga abi nagu teistele isikutele, kaasa arvatud vaba ja teadliku nõusoleku alusel, korraldades muu hulgas koolitusi, et suurendada teadlikkust puuetega inimeste inimõigustest, väärikusest, autonoomiast ja vajadustest, ning kehtestades avaliku ja erasektori tervishoiule eetikanormid; e. keelustama puuetega inimeste diskrimineerimise tervisekindlustuse ja elukindlustuse andmisel, kui selline kindlustus on riigisiseses õiguses lubatud, nii et sellist kindlustust antaks õiglasel ja mõistlikul viisil; f. ennetama puude alusel diskrimineerivat keeldumist tervishoiust või tervishoiuteenuste osutamisest või toidu ja vedelike andmisest. Puuetega inimestel peab olema sama võimalus heale tervisele nagu kõigil teistel. Riigid peaksid tagama, et puuetega inimestel on juurdepääs tervishoiuteenustele. Täpsemalt peaksid riigid: a. andma puuetega inimestele kõigi teistega samadel alustel juurdepääsu igat liiki tervishoiuteenustele, mis on hea kvaliteediga ja taskukohased; b. tagama, et puuetega inimesed saavad puude tõttu vajalikke tervishoiuteenuseid; c. tagama, et teenuseid osutatakse inimeste kodude lähedal, isegi kui nad elavad maapiirkonnas; d. tagama, et tervishoiutöötajad pakuvad puuetega inimestele sama kvaliteediga teenust nagu kõigile teistele. Tervishoiutöötajad peavad andma inimestele piisavalt teavet ning peavad puuetega inimestelt enne ravi alustamist nõusoleku saama. Riigid peaksid koolitama arste, õdesid ja teisi, tagamaks, et puuetega inimesi koheldakse väärikalt; e. tagama, et puuetega inimesi ei diskrimineerita tervise- ja elukindlustuses ning et kindlustus on neile teiste inimestega samadel alustel kättesaadav; f. veenduma, et ei keelduta nende hooldamisest, ravimisest või neile toidu või vedelike andmisest. Artikkel 26 – habilitatsioon ja rehabilitatsioon 1. Osalisriigid võtavad tõhusaid ja asjakohaseid meetmeid, kaasa arvatud vastastikune toetus, et võimaldada puuetega inimestel saavutada ja säilitada maksimaalset iseseisvust, täielikku füüsilist, Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 101 vaimset, sotsiaalset ja kutsealast võimekust ning täielikku kaasatust ja osalemist kõigis eluvaldkondades. Selle eesmärgi saavutamiseks korraldavad, tugevdavad ja laiendavad osalisriigid igakülgseid habilitatsiooni ja rehabilitatsiooni teenuseid ja programme, eriti tervishoiu, tööhõive, hariduse ja sotsiaalteenuste valdkondades, nii et need teenused ja programmid: a. algavad võimalikult varases etapis ning põhinevad isiku vajaduste ja tugevuste multidistsiplinaarsel hinnangul; b. toetavad kogukonnas ja kõigis ühiskonnaelu valdkondades osalemist ja nendesse kaasatust, on vabatahtlikud ning on puuetega inimestele kättesaadavad võimalikult lähedal nende elukohale, kaasa arvatud maapiirkondades. 2. Osalisriigid edendavad habilitatsiooni- ja rehabilitatsiooniteenuste alal töötavate spetsialistide ja töötajate esmase ja täiendkoolituse arendamist. 3. Osalisriigid edendavad puuetega inimestele mõeldud abiseadmete ja -tehnoloogia kättesaadavust, teadmisi nende kohta ja nende kasutamist habilitatsioonis ja rehabilitatsioonis. 1. Riigid peaksid tagama, et puuetega inimestel on võimalus elada iseseisvat ja head elu. Selleks peavad nad pakkuma puuetega inimestele tervise-, töö-, haridus- ja sotsiaalteenuste valdkonnas habilitatsiooni ja rehabilitatsiooni. a. Riigid peavad tagama, et puuetega inimeste vajadusi ja tugevusi märgatakse võimalikult vara, et puuetega inimestel oleks võimalik saada neile vajalikku tuge ja teenuseid. b. Need teenused peavad aitama puuetega inimesi ühiskonda kaasata, neil teistega koos elada ning teistega samu tegevusi teha. Need teenused peavad olema vabatahtlikud ning peavad olema inimeste elukohale lähedal, isegi kui nad elavad maapiirkonnas. 2. Riigid peavad koolitama habilitatsiooni- ja rehabilitatsioonispetsialiste, kes neid teenuseid puuetega inimestele pakuvad. 3. Riigid peavad tagama, et puuetega inimesed saavad erinevaid abivahendeid ja seadmeid kogukonnas elamiseks. Artikkel 27 – töö ja tööhõive 1. Osalisriigid tunnistavad puuetega inimeste õigust tööle teistega võrdsetel alustel; see hõlmab õigust teenida elatist vabalt valitud või tööturul vastu võetud töökohal ning õigust puuetega inimestele avatud, kaasavale ja juurdepääsetavale töökeskkonnale. Osalisriigid kaitsevad ja soodustavad õiguse tööle teostamist, kaasa arvatud nende isikute puhul, kellel on tekkinud puue töötamise käigus, võttes asjakohaseid meetmeid, sealhulgas ka seadusandluses, et muu hulgas: a. keelustada puude alusel diskrimineerimine kõikide töövormidega seotud kõigis küsimustes, kaasa arvatud värbamise, tööle võtmise ja töö tingimused, töösuhte jätkamine, karjääri edendamine ning ohutud ja tervislikud töötingimused; Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 102 b. kaitsta puuetega inimeste õigust teistega võrdsetel alustel õiglastele ja soodsatele töötingimustele, kaasa arvatud võrdsed võimalused ja võrdväärse töö eest võrdne tasu, ning ohututele ja tervislikele töötingimustele, kaasa arvatud kaitse ahistamise eest ja kaebuste lahendamine; c. tagada puuetega inimestele võimalus teostada oma töö- ja ametiühinguõigusi teistega võrdsetel alustel; d. tagada puuetega inimestele tõhus juurdepääs üldistele tehnilistele ja kutsealastele nõustamisprogrammidele, värbamisteenustele ning kutsealasele ja täienduskoolitusele; e. edendada puuetega inimeste tööhõivevõimalusi ja karjääri arengut tööturul, samuti abi osutamist töökoha leidmisel, saamisel, säilitamisel ja sellele tagasipöördumisel; f. edendada füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise võimalusi, ettevõtlust, ühistute loomist ja oma ettevõtte asutamist; g. võtta puudega inimesi tööle avalikus sektoris; h. edendada puuetega inimeste tööhõivet erasektoris asjakohaste poliitikate ja meetmetega, mille hulka võivad kuuluda positiivsed meetmed, soodustused ja muud meetmed võrdsete võimaluste loomiseks; i. tagada puuetega inimeste jaoks mõistlike abinõude võtmine töökohal; j. edendada avatud tööturul töökogemuse omandamist puuetega inimeste poolt; k. edendada puuetega inimeste kutse- ja ametialase rehabilitatsiooni, töökoha säilitamise ja tööle tagasipöördumise programme. 2. Osalisriigid tagavad, et puuetega inimesi ei peeta orjuses ega sundtööl ning nad on teistega võrdsetel alustel kaitstud sunniviisilise või kohustusliku töö eest. 1. Puuetega inimestel on õigus tööle nagu kõigil teistel. Neil on õigus teenida raha ja valida töökohta. Riigid peavad tagama, et puuetega inimeste õigust tööle austataks. See hõlmab endas: a. diskrimineerimise mittelubamist (see tähendab veendumist, et puuetega inimestel on võrdsed tööõigused, reeglid, palk ja võimalused); b. tagamist, et puuetega inimestel on head ja turvalised töötingimused, võrdne võimalus tööd leida ning võrdne töötasu ja neid ei kuritarvitata töökohas; c. tagamist, et puuetega inimestel on õigus liituda ametiühinguga nagu teistelgi; Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 103 d. tagamist, et puudega inimesed saavad käia tööüritustel ja töökoolitustel; e. puuetega inimestel töökoha leidmise ja hoidmise ning parema töö saamise aitamist; f. puuetega inimestel oma ettevõtte asutamise aitamist; g. puuetega inimestele avalikus sektoris töö andmist (avaliku sektori töökohad on näiteks riiklikud töökohad riigikoolides ja ülikoolides, politseiteenistuses, avalikes tervishoiuteenustes, jne); h. ettevõtetel puuetega inimestele töö andmise aitamist; i. veendumist, et puuetega inimestele on töökohal tagatud mõistlikud abinõud; j. puuetega inimestel töökogemuse saamise aitamist selle kaudu, et inimene veedab lühikese aja töökohal, saamaks teada, kuidas seda laadi töö tegemine tundub; k. puuetega inimestel töö leidmise, tööle naasmise ja töökoha säilitamise aitamine läbi erinevate programmide, tugi- ja muude teenuste. 2. Riigid peavad tagama, et puuetega inimesi ei sunnita tasuta tööd tegema. Artikkel 28 – küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse 1. Osalisriigid tunnistavad puuetega inimeste õigust küllaldasele elatustasemele nende endile ja nende peredele, sealhulgas piisavale toidule, riietusele ja eluasemele, samuti õigust elutingimuste pidevale paranemisele, ning võtavad asjakohaseid meetmeid, et kaitsta ja soodustada selle õiguse teostamist ilma diskrimineerimiseta puude alusel. 2. Osalisriigid tunnistavad puuetega inimeste õigust sotsiaalsele kaitsele ja selle õiguse teostamisele ilma diskrimineerimiseta puude alusel ning võtavad asjakohaseid meetmeid, et kaitsta ja edendada selle õiguse teostamist, kaasa arvatud meetmeid, et: a. tagada puuetega inimestele võrdne juurdepääs puhta veega varustamise teenustele ning tagada juurdepääs puudega seotud vajaduste rahuldamiseks ette nähtud sobivatele ja taskukohase hinnaga teenustele, seadmetele ja muule abile; b. tagada puuetega inimestele, eriti puuetega naistele, tüdrukutele ja eakatele inimestele, juurdepääs sotsiaalse kaitse programmidele ja vaesuse vähendamise programmidele; c. tagada vaesuses elavatele puuetega inimestele ja nende perekondadele juurdepääs riiklikule abile puudega seotud kulude katmiseks, kaasa arvatud piisav koolitus, nõustamine, rahaline abi ja intervallhooldus; d. tagada puuetega inimestele juurdepääs riiklikele eluasemeprogrammidele; e. tagada puuetega inimestele võrdne juurdepääs pensionihüvitistele ja -programmidele. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 104 1. Puuetega inimestel ja nende perekondadel on võrdne õigus rahuldavale ja vastuvõetavale elustandardile/elutingimustele. Sinna hulka kuulub toit, riietus, eluase ja puhas vesi. 2. Puuetega inimestel on õigus riigi kaitsele vaesuse ja halbade elamistingimuste eest. Riigid peaksid: a. tegema puudega inimestele taskukohase hinnaga kättesaadavaks puhta vee ning puude tõttu vajalikud teenused ja abivahend; b. tagama, et puudega inimesed, eriti tüdrukud, naised ja vanemad inimesed, saavad abi elutingimuste parandamiseks; c. tagama, et vaesed puudega inimesed saavad riigilt abi asjade ostmiseks, mida nad puude tõttu vajavad; d. tagama, et puuetega inimestel oleks juurdepääs riiklikele eluasemeprogrammidele; e. tagama, et puuetega inimesed saavad vanaduspensioni nagu teised inimesed. Artikkel 29 – osalemine poliitilises ja avalikus elus Osalisriigid tagavad puuetega inimestele poliitilised õigused ja võimaluse neid õigusi teistega võrdsetel alustel teostada ning kohustuvad: a. tagama, et puuetega inimesed saavad teistega võrdsetel alustel tõhusalt ja täielikult, otse või vabalt valitud esindajate kaudu osaleda poliitilises ja avalikus elus, sealhulgas et neil on õigus ja võimalus valida ja olla valitud, ning selle saavutamiseks muu hulgas: i. tagavad, et hääletusprotseduurid, -vahendid ja -materjalid on sobilikud, juurdepääsetavad, lihtsalt mõistetavad ja kasutatavad; ii. kaitsevad puuetega inimeste õigust salajasele hääletusele valimistel ja rahvahääletustel ilma ähvardusteta ning õigust valimistel kandideerida, kõigil valitsustasanditel tõhusalt ametit pidada ja kõiki avalikke ülesandeid täita, soodustades vajaduse korral abistavate ja uute tehnoloogiate kasutamist; iii. tagavad puuetega inimestele kui valijatele vaba tahteavalduse ning lubavad selleks vajaduse korral ja nende palvel nende poolt valitud isikul neid hääletamisel abistada; b. edendama aktiivselt keskkonda, kus puuetega inimesed saavad tõhusalt ja täielikult, ilma diskrimineerimiseta ja teistega võrdsetel alustel osa võtta riigi valitsemisest ning soodustama nende osalemist riigi valitsemises, kaasa arvatud: Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 105 i. osalemist valitsusvälistes organisatsioonides ja ühendustes, mis tegelevad riigi avaliku ja poliitilise eluga, ning poliitiliste parteide tegevuses ja juhtimises; ii. puuetega inimeste organisatsioonide loomist ja nende liikmeks astumist, et esindada puuetega inimesi rahvusvahelisel, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Riigid peavad tagama, et puuetega inimestel on võimalus osaleda poliitikas samadel alustel nagu kõigil teistel. Selle kindlustamiseks peavad riigid: a. astuma samme, tagamaks, et puuetega inimesed saavad osaleda poliitilises elus, sh valida ja olla valitud. Selleks: i. tagatakse, et hääletamine on puudega inimeste jaoks lihtne ja mõistetav; ii. tagatakse, et hääletamine on salajane ja vaba. Samuti peavad nad tagama, et puudega inimesed saavad kandideerida valimistel ning osutuda valituks riigiametisse; iii. lubatakse puudega inimestel valida endale soovi korral abiline, kes neid hääletamisel abistab; b. julgustama puuetega inimeste osalemist ühiskonna asjades. See tähendab, et: i. puuetega inimestel on õigus liituda mittetulundusorganisatsioonide ja ühendustega; ii. neil on õigus luua puuetega inimeste organisatsioone ja nendega liituda. Artikkel 30 – osalemine kultuurielus, virgestus-, puhke- ja sporditegevuses 1. Osalisriigid tunnistavad puuetega inimeste õigust osaleda teistega võrdsetel alustel kultuurielus ning võtavad kõiki asjakohaseid meetmeid, et tagada puuetega inimestele: a. juurdepääsetavates vormingutes kultuurimaterjalide kättesaadavus; b. juurdepääsetavates vormingutes telesaadete, filmide, teatrietenduste ja muude kultuuriliste tegevuste kättesaadavus; c. juurdepääs kultuurietenduste või -teenuste toimumispaikadele, nagu teatrid, muuseumid, kinod, raamatukogud ja turismiteenused, ning suurim võimalik juurdepääs riikliku kultuurilise tähtsusega mälestusmärkidele ja kultuurimälestistele. 2. Osalisriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et anda puuetega inimestele võimalus arendada ja rakendada oma loomingulist, kunstilist ja vaimset potentsiaali mitte ainult enda heaks, vaid ka ühiskonna rikastamiseks. 3. Osalisriigid võtavad kooskõlas rahvusvahelise õigusega kõiki asjakohaseid meetmeid, tagamaks, et intellektuaalomandi õigusi kaitsvad seadused ei takista ebamõistlikult või diskrimineerivalt puuetega inimeste juurdepääsu kultuurimaterjalidele. Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 106 4. Puuetega inimestel on teistega võrdsetel alustel õigus oma kultuurilise või keelelise identiteedi, kaasa arvatud viipekeele ja kurtide kultuuri tunnustamisele ja toetamisele. 5. Eesmärgiga võimaldada puuetega inimestele teistega võrdsetel alustel osalemist virgestus-, puhke- ja sporditegevuses, võtavad osalisriigid asjakohaseid meetmeid, et: a. soodustada ja edendada maksimaalsel võimalikul määral puuetega inimeste osalemist kõigi tasemete üldises sporditegevuses; b. tagada puuetega inimestele võimalus korraldada ja arendada puudega seotud spordi- ja virgestustegevust ja selles osaleda ning julgustada sel eesmärgil sobiva juhendamise, väljaõppe ja ressursside pakkumist teistega võrdsetel alustel; c. tagada puuetega inimestele juurdepääs spordi-, virgestus- ja turismiobjektidele; d. tagada puuetega lastele teiste lastega võrdne juurdepääs osalemisele mängudes, virgestus-, puhke- ja sporditegevuses, sealhulgas koolisüsteemis korraldatavad tegevused; e. tagada puuetega inimestele juurdepääs teenustele, mida pakuvad virgestus-, turismi-, puhke- ja sporditegevuste korraldajad. 1. Puuetega inimestel on õigus kultuurielus osaleda nagu teistel inimestel. See tähendab, et: a. kultuurimaterjalid, näiteks raamatud, on kättesaadavad; b. televisioon, filmid ja teater ning muud tegevused tehakse kättesaadavaks puuetega inimestele sobival kujul; c. puuetega inimestel on juurdepääs kohtadesse nagu teater, muuseumid, kinod, raamatukogud ja turismiobjektid. 2. Puuetega inimesi peaks toetama nende loominguliste, kunstiliste ja vaimsete oskuste väljendamisel. 3. Riigid peaksid tagama, et teoste autoriõigused ei takista materjalidele kättesaadavust puuetega inimestele. 4. Puuetega inimeste keelt ja kultuuri tuleb austada, sinna hulka kuuluvad viipekeel ja kurtide kultuur. 5. Puuetega inimestel on õigus lõbutseda ning osaleda spordi- ja vabaajategevustes. Riigid peavad: a. julgustama puudega inimesi rahvasporditegevustes osalema; b. tagama, et puudega inimesed saavad luua oma puudele sobivaid spordi- ja vabaajategevusi ning neis osaleda; Vaimne tervis, puue ja inimõigused L k | WHO QualityRightsi põhikoolitus: vaimse tervise ja sotsiaalteenused 107 c. tagama puuetega inimestele juurdepääsu spordi-, vaba aja- ja turismiobjektidele ja - sündmustele; d. tagama, et puuetega lastel on võrdne juurdepääs kõigile neile tegevustele, sealhulgas koolis; e. tagama, et vaba aja-, turismi-, puhke- ja spordivaldkonnas töötavad inimesed oskaksid puuetega inimesi aidata.