Uuringu raport Peeter Värnik Merike Sisask Airi Värnik Enesetappude ja enesetapukatsete epidemioloogiline ülevaade Eestis Teaviku number: WHO/EURO:2021-2573-42329-58594 Key words: enesetapp, enesetapukatse, suitsiid, surmapõhjused, psüühikahäire, enesevigastus, vaimne tervis, Eesti © World Health Organization 2021 Mõned õigused kaitstud. Käesolev dokument on kättesaadav Creative Commonsi Attribution-NonCommercial-ShareAlike 3.0 IGO litsentsi alusel (CC BY-NC-SA 3.0 IGO; https://creativecommons.org/licenses/ by-nc-sa/3.0/igo). Selle litsentsi tingimustel võite te kopeerida, levitada ja kohandada dokumenti mitteärilistel eesmärkidel, kui dokumendile viidatakse sobivalt, nagu on näidatud allpool. Selle dokumendi kasutamisel ei tohi vihjata, nagu soovitaks WHO mingeid konkreetseid organisatsioone, tooteid või teenuseid. WHO logo kasutamine ei ole lubatud. Dokumendi kohandamisel peate litsentseerima oma töö sama või võrdväärse Creative Commonsi litsentsi alusel. Kui te tõlgite seda dokumenti, tuleb lisada järgmine lahtiütlemine koos tsitaadiga: „Seda tõlget ei ole teinud Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). WHO ei vastuta selle tõlke sisu ega täpsuse eest. Algne eestikeelne väljaanne on siduv ja autentne väljaanne: Värnik, P., Sisask, M., Värnik, A. Enesetappude ja enesetapukatsete epidemioloogiline ülevaade Eestis. Kopenhaagen: WHO Euroopa Regionaalbüroo; 2021. Litsentsi põhjal tekkivate vaidluste vahendamine viiakse läbi Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni vahendamise reeglite järgi (http://www.wipo.int/ amc/en/mediation/rules/). Soovitatav viide. Värnik, P., Sisask, M., Värnik, A. Enesetappude ja enesetapukatsete epidemioloogiline ülevaade Eestis. Uuringu raport. Kopenhaagen: WHO Euroopa Regionaalbüroo; 2021 Eelkataloogimise (CIP) andmed. CIP-i andmed on kättesaadavad aadressil http://apps.who.int/iris. Müük, õigused ja litsentseerimine. WHO publikatsioonide ostmiseks vt http://apps.who.int/bookorders. Taotluste esitamiseks äriliseks kasutamiseks ning päringute esitamiseks õiguste ja litsentseerimise kohta vt http://www.who.int/about/licensing. Kolmandate osaliste materjalid. Kui te soovite uuesti kasutada kolmandale osalisele omistatavat selle dokumendi materjali, nagu tabelid, joonised või pildid, on teie kohustus otsustada, kas selliseks kasutamiseks on vaja luba, ja hankida luba autoriõiguse omanikult. Vastutus selle dokumendi kolmandatele osalistele kuuluvate komponentide autoriõiguste rikkumisest tulenevate nõuete eest lasub täielikult kasutajal. Üldised lahtiütlused. Selles trükises kasutatud nimetused ja kasutatud materjalid ei kajasta Maailma Terviseorganisatsiooni seisukohti riikide, territooriumide, linnade ega piirkondade või nende ametiasutuste õigusliku staatuse kohta ega kujuta endast nende riigipiiride ega piirjoonte kindlaksmääramist. Punktiir- ja katkendlikud jooned kaartidel tähistavad ligikaudseid piire, mille puhul ei ole veel saavutatud kokkulepet. Konkreetsete ettevõtete või teatavate tootjate toodete mainimine ei tähenda, et Maailma Terviseorganisatsioon kiidab need heaks, soovitab neid või eelistab neid teistele samalaadsetele toodetele, mida ei ole nimetatud. Patenditud koostisega toodete eristamiseks kirjutatakse need suure algustähega (kui pole juhtunud trükiviga). Maailma Tervise- organisatsioon on rakendanud kõiki mõistlikke ettevaatusabinõusid selles trükises sisalduva teabe kontrollimiseks. Siiski levitatakse avaldatud materjali ilma igasuguse otsese või kaudse garantiita. Materjali tõlgendamise ja kasutamise eest vastutab lugeja. Maailma Tervise- organisatsioon ei vastuta mingil juhul selle kasutamisest tulenevate kahjude eest. Ainuüksi raporti autorid on vastutavad selles väljendatud vaadete eest. Kujundus ja kaanefoto: Mappemonde OÜ Tänusõnad Käesoleva raporti koostasid Peeter Värnik, Merike Sisask ja Airi Värnik Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudist (ERSI) Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) esindus Eestis tellimusel. Uurimisgrupp soovib tänada uuringu planeerimisel ja andmete saamisel osutatud abi eest: Gleb Denissov (Tervise Arengu Instituut), Kadri Haller-Kikkatalo ja Sirly Lätt (Eesti Haigekassa), Käthlin Mikiver (Sotsiaalministee- rium) ja Kristina Köhler (WHO esindus Eestis). Parandused 1. juulil viidi varasemalt avaldatud raportisse sisse jägmised muudatused: 1) tiitellelehel ja kaanele lisati raporti autorid 2) muudeti impressumit 3) raportile lisati tänusõnad Uuringu raport Peeter Värnik Merike Sisask Airi Värnik Enesetappude ja enesetapukatsete epidemioloogiline ülevaade Eestis Sisukord 5 Tabelite ja jooniste loetelu 6 1. Sissejuhatus 7 2. Metoodika kirjeldus 8 3. Enesetapud 8 3.1. Enesetappude tase ja muutus ajas, sooti ja vanusgrupiti 9 3.2. Enesetapud haridustasemeti 10 3.3. Enesetapud rahvuseti 11 3.4. Enesetapumeetodid 13 3.5. Enesetappude sesoonsus ja trend covid-19 kriisi ajal 14 3.6. Enesetappude registreerimise kvaliteet 15 3.7. Enesetapud eestis võrdluses euroopa riikidega 17 4. Enesetapukatsed 17 4.1. Enesetapukatsete tase ja muutus ajas, sooti ja vanusgrupiti 20 4.2. Enesevigastuse meetodid 22 4.3. Enesevigastused ja psüühikahäired 22 4.4. Enesevigastuste sesoonsus 23 5. Kokkuvõte 25 6. Summary in English 27 Kasutatud kirjandusallikad Enesetappude ja enesetapukatsete epidemioloogiline ülevaade Eestis 5 Tabelite ja jooniste loetelu Tabel 1. Suitsiidikordaja hariduse järgi 100 000 kohta Eestis 2020 (vähemalt 15-aastased) Tabel 2. Suitsiidikordaja rahvuseti Eestis 2018 Tabel 3. Suitsiidide osakaal diagnoositi Eestis Tabel 4. Suitsiidide osakaal diagnoositi Eestis, mehed Tabel 5. Suitsiidide osakaal diagnoositi Eestis, naised Tabel 6. Haigekassas registreeritud tahtlikud ja ebaselge tahtlusega enesevigastuse ravijuhud diagnoositi ja sooti Eestis 2004-2020 Tabel 7. Haigekassas 2004-2020 registreeritud enesevigastusega seotud isikute osakaal sooti ja vanusgrupiti, kellel on diagnoositud psüühika- või käitumishäire (F-koodiga diagnoos) Joonis 1. Eesti suitsiidikordaja 100 000 kohta 2000-2020 (vanuse järgi standardimata) ning muutuspunkti regressioonijooned Joonis 2. Eesti suitsiidikordaja 100 000 kohta sooti (vasak skaala) ja meeste-naiste suitsiidikordajate suhe (parem skaala) 2000-2019 Joonis 3. Eesti suitsiidikordaja 100 000 kohta vanusgrupiti 2000-2019 Joonis 4. Eesti suitsiidikordaja 100 000 kohta vanusgrupiti 2000-2019, mehed ja naised Joonis 5. Suitsiidide osakaal rahvuseti Eestis 2000-2020 Joonis 6. Eesti suitsiidid 2000-2020: keskmine vanus aastates diagnoositi Joonis 7. Eesti suitsiidid vanusgrupiti olulisemate diagnooside lõikes 2000-2020 Joonis 8. Suitsiidid ja ebaselge tahtlusega vigastussurmad diagnoositi Eestis 2000-2020 (absoluutarv kokku) Joonis 9. Suitsiidid kuude kaupa Eestis 2000-2020 Joonis 10. Suitsiidid kuude kaupa Eestis 2000-2020, mehed ja naised Joonis 11. Suitsiidid, ebaselge tahtlusega vigastussurmad ja ebaselged muud surmapõhjused Eestis 2000-2020 Joonis 12. Ebaselge tahtlusega vigastussurmad Eestis 2000-2020 Joonis 13. Standarditud suitsiidikordaja 100 000 kohta valitud riikides Euroopa maksimumi taustal Joonis 14. Suitsiidikordaja 100 000 kohta WHO Euroopa regiooni riikides 2019 (vanuse järgi standarditud) Joonis 15. Enesetapukatsete (X60-84) ravijuhud Eestis sooti 2009-2020 Joonis 16. Erinevate enesetapukatsetega (X60-84) seotud isikud Eestis sooti 2009-2020 Joonis 17. Enesetapukatsete (X60-84) ravijuhud isiku kohta Eestis sooti 2009-2020 Joonis 18. Enesetapukatse (X60-84) teinud isikute kordaja 100 000 kohta Eestis sooti 2009-2020 Joonis 19. Enesetapukatsed (X60-84) vanusgrupiti 100 000 kohta Eestis 2009 ja 2019 Joonis 20. Ebaselge tahtlusega vigastused (Y10-34) vanusgrupiti 100 000 kohta Eestis 2009 ja 2019 Joonis 21. Enesetapukatsed (X60-84) alaealiste (0-17-aastased) hulgas Eestis 2009-2020 Joonis 22. Olulisemad diagnoosid grupeerituna vigastuse olemuse põhjal isikuti ja aastati 100 000 kohta Eestis 2009-2020, kokku Joonis 23. Olulisemad diagnoosid grupeerituna vigastuse olemuse põhjal isikuti ja aastati 100 000 kohta Eestis 2009-2020, mehed ja naised Joonis 24. Enesevigastused Eestis kuude kaupa (2016-2020 põhjal), vanusgrupiti Enesetappude ja enesetapukatsete epidemioloogiline ülevaade Eestis 6 1. Sissejuhatus WHO on suitsiidikäitumise (enesetappude ja enesetapukatsete) registreerimise kvaliteeti, ajakohase epidemioloogilise ülevaate omamist globaalselt ning enesetappude ennetamist kõigis maailma maades pidanud väga oluliseks teemaks pika aja vältel. Suitsiidikäitumisega seonduv oli üheks oluliseks teemaks WHO vaimse tervise tegevuskavas (WHO, 2013), kus aastaks 2020 seati kaks globaalset eesmärki: (1) 80%-il maadest on olemas toimiv üleriigiline ja sektorite ülene vaimse tervise edendamise ja ennetamise programm; (2) suitsiidikordaja on riigiti vähenenud 10% võrra. Eestis pole me kahjuks nende eesmärkide täitmiseni jõudnud. Siiski ei saa kuidagi väita, et Eestis midagi enesetappude ennetamise heaks tehtud pole. Eesti- Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut (ERSI) asutati aastal 1993 ning alates sellest ajast on ERSI andnud märkimisväärse panuse suitsiiditeema maaletoomisega ja probleemi teadvustamisega, suitsiidikäitumise ja ennetuse massiivsete koolitustega arstidest väravahoidja- teni, rahvusvahelise teadustööga (nt Värnik & Wasserman, 2009; Värnik 2012a), kohalike ja rahvusvaheliste konverentside korraldamisega, praktilise abi (nt telefoniabi Eluliin asutamine) ja võrgustike loomisega (nt Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon – VATEK). ERSI tegevuste seas on käesoleva raporti kontekstis tähelepanuväärne meenutus, et ERSI asutaja Prof Airi Värnik on juba aastal 2000 Ravikindlustuse projektina kokku pannud ning Sotsiaalministeeriumile edasta- nud „Suitsidaalse käitumise preventsiooni tegevuskava“ (Värnik, 2000), millest kahjuks elavat ja rahastusega kaetud dokumenti kunagi ei saanudki. Lisaks ERSI poolt läbiviidud uuringutele ja projektidele tuleb Eesti kontekstis esile tuua veel mõned viimaste aastate teetähised, tänu millele oleme suitsiidikäitumise ennetustöö kavanda- misega Eestis edenenud. Enesetappude ennetust peavad prioriteediks nii rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 (Sotsiaalministeerium, 2020a) kui vaimse tervise roheline raamat (Sot- siaalministeerium, 2020b). Jätkuvalt ajakohane on WHO raport (2014) pealkirjaga „Enesetappude ennetamine – globaalse tähtsusega ülesanne“, mis on aastal 2021 ERSI poolt Eesti keelde tõlgi- tud ja avaldatud. Aastatel 2020-2021 on ERSI partnerluses Peaasjadega enesetappude enneta- mise valdkonnas Sotsiaalministeeriumi strateegiline partner. Eelmine põhjalikum eestikeelne enesetapu sooritanute epidemioloogiline ülevaade tehti Tartu Ülikooli teadlaste poolt aastate 2006–2016 kohta (Rooväli et al., 2018). Praegusel COVID-19 globaal- se kriisi ajal, mil lisaks füüsilisele tervisele on inimeste vaimne tervis ja vastupanuvõime tugevalt proovile pandud, tundub õige aeg vaadata, millised arengud on toimunud aastatel pärast seda. Käesoleva raporti eesmärk on anda epidemioloogiline ülevaade suitsiidikäitumisest (eneseta- pud ja enesetapukatsed) Eestis 21. sajandil rõhuasetusega viimastele aastatele, kasutades selleks Tervise Arengu Instituudi surmapõhjuste registri ja Eesti Haigekassa andmebaasi agre- geeritud andmestikke. Seejuures on eraldi tähelepanu pööratud sotsiaal-demograafilistest teguritest tulenevale ebavõrdsusele ning suitsiidikäitumise registreerimise kvaliteedile. Raport on sisendiks Sotsiaalministeeriumi poolt koostatavale enesetappude ennetamise tegevuskavale. Enesetappude ja enesetapukatsete epidemioloogiline ülevaade Eestis 7 2. Metoodika kirjeldus Käesoleva epidemioloogilise ülevaate andmeallikateks olid Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste register ja Eesti Haigekassa andmebaas (ravi andmed). Rahvastiku kohta on andmed võetud Statistikaameti andmebaasist. Analüüs põhineb agregeeritud ehk isikustamata andme- tel, mis seadis piirangud nii teostatud andmepäringutele (kõik algselt soovitud päringud ei olnud võimalikud, sh andmed maakonniti) kui andmeanalüüsi detailsusele. Enesetappude kohta analüüsi tegemiseks kasutati järgmiseid andmeid: • Periood 2000-2020 • Surma kuu ja aasta • Surma välispõhjus vastavalt RHK-101 koodidele: • Tahtlik enesekahjustus (X60-84) • Ebaselge tahtlusega sündmus (Y10-34) • Tahtliku enesekahjustuse ja ebaselge tahtlusega sündmuste hilisnähud (Y87.0, 87.2) • Ebaselged ja täpsustamata muud surmapõhjused (R99) • Sotsiaal-demograafilised tunnused • Sugu • Vanus aastates (moodustati vanusgrupid) • Haridus – kasutati ainult 2020 andmeid, sest see on ainsana uue registreerimissüsteemi järgi, nii et klassifikatsioon on sama rahvastikuandmetes ja surmapõhjuste registris • Rahvus – kasutati ainult 2018 andmeid, sest selle kohta on rahvuseti olemas aastakeskmine rahvastik ja surmapõhjuste registri andmed Enesetapukatsete kohta analüüsi tegemiseks kasutati järgmiseid andmeid: • Periood 2004-2020. Varasemate aastate puudulikkuse tõttu sai enesevigastuse trendianalüüsi teha alates aastast 2009 kuni 2020 • Kuude lõikes • Vigastuste diagnoosid, haigestumise välispõhjus: • Tahtlik enesekahjustus (X60-84) • Ebaselge tahtlusega sündmus (Y10-34) • Tahtliku enesekahjustuse ja ebaselge tahtlusega sündmuste hilisnähud (Y87.0, 87.2) • Nii ravijuhud kui isikud • Sugu • Vanusgrupid 5-aastaste vahemikena ning vanusgrupid 0-17 ja 18+ eraldi (alaealised, täiskasvanud) • Psüühika- ja käitumishäired (F-diagnoos) enne enesetapukatset Kordaja arvutamiseks 100 000 kohta kasutati Eesti Statistikaameti rahvastiku aastakeskmiseid andmeid. Rahvastiku andmed olid kättesaadavad perioodi kohta 2000–2020. Kordajad ei ole vanusele standardiseeritud (välja arvatud rahvusvaheline võrdlus, mille jaoks võeti andmed WHO suremuse andmebaasist2). 1 Rahvusvaheline Haiguste Klassifikaator (RHK-10), https://rhk.sm.ee/ 2 WHO/Europe, European Health Information Gateway, European Mortality Database (MDB), https://gateway.euro. who.int/en/datasets/#hfamdb Enesetappude ja enesetapukatsete epidemioloogiline ülevaade Eestis 8 3. Enesetapud 3.1. Enesetappude tase ja muutus ajas, sooti ja vanusgrupiti Enesetappude ehk tahtlike enesekahjustuste (X60-84) tase 21. sajandi Eestis näitab langevat trendi, ehkki mõnedel aastatel on esinenud väiksemaid üles-alla kõikumisi ( Joonis 1). Enese- tappude tase pole sel perioodil kordagi mitu aastat järjest tõusnud. Kõige suurem enesetap- pude arv uuritaval perioodil oli aastal 2001 (n=400; kordaja 28,8) ning kõige vähem suri enese- tapu tõttu inimesi aastal 2016 (n=186; kordaja 14,1). Aastal 2020 oli 212 enesetappu (kordaja 15,9), mis on enam-vähem võrdne viimase kümnendi keskmisega. Enesetapu tagajärjel on kokku perioodil 2000-2020 surnud Eestis 5461 inimest (4345 meest ja 1116 naist). Suitsiidikor- daja trendi analüüs muutuspunkti regressiooni abil kinnitas, et parim sobivus on ühe muutus- punkti puhul, mis langeb aastale 2006. Ajavahemikul 2000-2006 oli aastane trendi muutus -1,68 ning 2006-2020 oli see -0,32. Enesetappude tasemes esineb Eestis märgatav sooline ebavõrdsus ( Joonis 2). Meeste hulgas esineb enesetappe 4-5 korda sagedamini kui naiste hulgas. Enesetappude tase on vaadeldaval perioodil olnud langustrendis nii meestel kui naistel. Aastal 2019 oli suitsiidikordaja meeste hulgas 24,1 ja naiste hulgas 6,1. Vanusgrupiti oli suitsiidikordaja aastal 2019 teiste vanusgruppidega võrreldes kõrgem 20-29-aas- taste (vanusgrupis 24-29 kordaja 20,0) hulgas ning alates 55. eluaastast (vanusgrupis 55-59 kordaja 24,9) ( Joonis 3). See vanusjaotus sarnaneb Euroopa keskmisele. Varasemate perioodide puhul oli märgata tendentsi, et suitsiidikõver oli bimodaalne – enesetappude tase oli kõrgem keskealiste ja vanemaealiste hulgas. 2000 30 25 20 15 10 5 0 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Suitsiidikordaja Ko rd aj a 10 0 00 0 ko ht a Muutus 2000–2006 = -1.68 Muutus 2006–2020 = -0.32 2000 60 50 40 30 20 10 0 60 50 40 30 20 10 0 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Ko rd aj a 10 0 00 0 ko ht a M ee st e/ na is te k or da ja te s uh e Lineaar (Meeste/naiste suhe) Meeste/naiste suhe Naised Mehed Joonis 1. Eesti suitsiidikordaja 100 000 kohta 2000-2020 (vanuse järgi standardimata) ning muutuspunkti regressioonijooned Joonis 2. Eesti suitsiidikordaja 100 000 kohta sooti (vasak skaala) ja meeste-naiste suitsiidikordajate suhe (parem skaala) 2000-2019 Enesetappude ja enesetapukatsete epidemioloogiline ülevaade Eestis 9 Sugude lõikes on suitsiidide tase vanusgrupiti mõnevõrra erinev ( Joonis 4). Meeste suitsiidi- kordaja vanusgrupiti on sarnase mustriga nagu koguvalimis tulenevalt meeste suitsiidide suuremast osakaalust. Naiste puhul on aastal 2019 märgata kõrgemat suitsiidikordajat vanus- grupis 15-19 ning vanuses alates 60. eluaastast. Vanusega tõusev suitsiidide taseme muster on naiste puhul püsinud suhteliselt stabiilne läbi aastate. 3.2. Enesetapud haridustasemeti Enesetappusid esineb absoluutarvudes enam-vähem võrdselt kõigis haridustaseme gruppides – põhi-, kesk- ja kõrgharidusega inimeste hulgas (Tabel 1). Suitsiidikordaja on kõige kõrgem põhihariduse või madalama haridustasemega inimeste grupis (kordaja 29,1) ning kõige madalam keskharidusega või keskhariduse baasil omandatud kutseharidusega inimeste grupis (kordaja 11,6). Kõrgharidusega või keskhariduse baasil omandatud keskeriharidusega inimeste grupis on suitsiidikordaja sarnane Eesti keskmisega (kordaja 16,0). Märkimisväärsed erinevused on suitsii- dikordajates kõigi kolme grupi siseselt – mida madalam või vähem spetsialiseeritud on haridus- tase, seda kõrgem on suitsiidikordaja. 70 60 50 40 30 20 10 0 10-145-90-4 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 75-79 80-84 85+ Ko rd aj a 10 0 00 0 ko ht a 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 140 120 100 80 60 40 20 0 Ko rd aj a 10 0 00 0 ko ht a 70 60 50 40 30 20 10 0 Ko rd aj a 10 0 00 0 ko ht a 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Mehed 2019 Naised mehed naised 10-145-90-4 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 75-79 80-84 85+ 10-145-90-4 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 75-79 80-84 85+ Joonis 3. Eesti suitsiidikordaja 100 000 kohta vanus- grupiti 2000-2019 Joonis 4. Eesti suitsiidikordaja 100 000 kohta vanusgrupiti 2000-2019, mehed ja naised Enesetappude ja enesetapukatsete epidemioloogiline ülevaade Eestis 10 3.3. Enesetapud rahvuseti Rahvuseti võrdluses eestlased, venelased ja muud rahvused on kõige kõrgem enesetappude tase muudel rahvustel (kordaja 24,1) ja kõige madalam venelastel (kordaja 13,4). Eestlaste suitsiidikordaja on 15,0 (Tabel 2). Joonisel 5 on näha, et eri rahvuste osakaal enesetapu toime pannud inimeste hulgas on püsinud vaadeldaval perioodil suhteliselt stabiilne ning selget trendi muutust ei tundu olevat. Eestlaste osakaalu väike tõus ja venelaste osakaalu väike langus võib olla seotud vastava rahvuse arvu muutusega. Tabel 1. Suitsiidikordaja hariduse järgi 100 000 kohta Eestis 2020 (vähemalt 15-aastased) Rahvastik* Suitsiidid Suitsiidi-kordaja Kokku 1 110 274 212 Põhiharidus või madalam 206 417 60 29,1 Hariduseta, alusharidus 2 659 2 75,2 Algharidus, praegune põhikooli 6 klassi 37 385 15 40,1 Põhiharidus 138 236 40 28,9 Kutseharidus koos põhihariduse omandamisega ja põhihariduse baasil 28 137 3 10,7 Keskharidus või kutseharidus keskhariduse baasil 499 578 58 11,6 Üldkeskharidus 235 839 37 15,7 Kutsekeskharidus 173 496 13 7,5 Kutseharidus keskhariduse baasil 90 243 8 8,9 Kõrgharidus või keskeriharidus keskhariduse baasil 393 796 63 16,0 Keskeriharidus keskhariduse baasil 84 437 32 37,9 Bakalaureus, rakenduskõrgharidus 101 753 10 9,8 Magister 198 429 20 10,1 Doktor 9 177 1 10,9 Haridus teadmata 10 483 28 Alla 15-aastased 218 702 3 * Aasta alguse rahvastik Tabel 2. Suitsiidikordaja rahvuseti Eestis 2018 Kokku Eestlased Venelased Muud Aasta keskmine rahvastik 1 321 977 906 653 328 582 70 581 Suitsiidikordaja 100 000 kohta 14,9 15,0 13,4 24,1 2000 0.8 0.6 0.4 0.2 0 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020Lineaar (muu) O sa ka al Lineaar (venelased) Lineaar (eestlased) Muu Venelased Eestlased Joonis 5. Suitsiidide osakaal rahvuseti Eestis 2000-2020 Enesetappude ja enesetapukatsete epidemioloogiline ülevaade Eestis 11 3.4. Enesetapumeetodid Ülekaalukalt kõige levinum enesetapumeetod on Eestis poomine (Tabel 3) ning seda nii meeste (Tabel 4) kui naiste hulgas (Tabel 5). Viimasel perioodil (2016-2020) on poomise osakaal siiski langenud, eriti märgatav on olnud langus naiste hulgas. Sageduselt järgmine meetod koguvali- mis on mürgistused, mille kasv viimastel aastatel on olnud kõige tähelepanuväärsem muutus enesetapumeetodite struktuuris. Meestel on teine kõige levinum meetod tulirelvade kasutami- ne ja mürgistus on kolmandal kohal. Naistel on teine kõige levinum meetod mürgistused ning kolmandal kohal on kõrgelt hüppamine. Globaalselt väga levinud pestitsiididega mürgistuste (X68) levimus suitsiidimeetodina on Eestis olematu, vaadeldaval perioodil vaid 1 juhtum. Enesetapumeetodite puhul on vanusest sõltuv variatiivsus suhteliselt väike. Joonisel 6 on näha enesetapu teinud inimeste keskmine vanus diagnoositi (meetodite kaupa). Keskmine vanus on madalam (≤45) järgmiste meetodite puhul: X60 (analgeetikumid), X61 (psühhotroopsed ravimid), Tabel 4.Suitsiidide osakaal diagnoositi Eestis, mehed 2001-05 2006-10 2011-15 2016-20 Mürgistused X60-69 3,9% 3,3% 3,8% 6,2% Poomine X70 79,2% 81,6% 79,7% 75,4% Uputamine X71 0,3% 0,8% 0,7% 1,3% Tulirelvad X72-75 8,5% 9,4% 10,8% 9,6% Tuli, leegid X76-77 0,5% 0,6% 0,1% 0,1% Terav või tömp ese X78-79 2,8% 1,9% 2,9% 3,3% Kõrgelt hüppamine X80 3,4% 1,1% 0,9% 3,4% Liikuv objekt või sõiduk X81-82 0,5% 0,7% 0,7% 0,5% Muud X83-84 0,9% 0,5% 0,6% 0,1% Tabel 3. Suitsiidide osakaal diagnoositi Eestis 2001-05 2006-10 2011-15 2016-20 Mürgistused X60-69 5,4% 5,6% 6,4% 10,5% Poomine X70 77,6% 79,9% 78,0% 71,3% Uputamine X71 0,6% 1,0% 0,9% 1,5% Tulirelvad X72-75 7,1% 7,7% 8,9% 7,6% Tuli, leegid X76-77 0,5% 0,6% 0,1% 0,1% Terav või tömp ese X78-79 2,7% 2,0% 3,0% 3,4% Kõrgelt hüppamine X80 4,8% 2,0% 1,6% 4,5% Liikuv objekt või sõiduk X81-82 0,4% 0,6% 0,5% 0,6% Muud X83-84 0,8% 0,6% 0,4% 0,4% Tabel 5. Suitsiidide osakaal diagnoositi Eestis, naised 2001-05 2006-10 2011-15 2016-20 Mürgistused X60-69 11,9% 14,6% 17,4% 25,6% Poomine X70 71,1% 72,9% 71,1% 57,3% Uputamine X71 1,8% 1,6% 1,8% 2,2% Tulirelvad X72-75 1,5% 0,8% 1,4% 0,4% Tuli, leegid X76-77 0,3% 0,8% 0,0% 0,0% Terav või tömp ese X78-79 2,7% 2,4% 3,7% 4,0% Kõrgelt hüppamine X80 10,4% 5,7% 4,6% 8,4% Liikuv objekt või sõiduk X81-82 0,0% 0,0% 0,0% 0,9% Muud X83-84 0,3% 1,2% 0,0% 1,3% Enesetappude ja enesetapukatsete epidemioloogiline ülevaade Eestis 12 X62 (narkootikumid), X75 (lõhkeaine), X81 (liikuva objekti ette hüppamine) ja X82 (mootorsõiduki purustamine). Keskmine vanus on kõrgem (55+) järgmiste meetodite puhul: X69 (muud kemikaa- lid), X71 (uputamine), X83 (muu täpsustatud viis) ja X84 (täpsustamata viis). Siiski tuleb tähele panna, et kõigi nimetatud meetodite osakaal enesetappude koguhulgas on lõplike järelduste tegemiseks liiga väike. Joonisel 7 on esitatud suitsiidimeetodid olulisemate diagnooside lõikes vanusgrupiti. Meetodite gruppide protsentuaalsest jaotusest on samuti näha, et variatiivsus vanusgrupiti on üsnagi väike. Mõnevõrra sagedamini esineb kõrgelt hüppamist kõige nooremas (0-24) ja kõige vanemas (65+) vanusgrupis. Tähelepanu väärib tahtlike enesevigastuste (X60-84) ja ebaselge tahtlusega enesevigastuste (Y10-34) meetodite vaatlemine võrdlevalt ( Joonis 8). Nimelt on märgata, et teatud meetodite puhul on ebaselge tahtlusega juhtumite osakaal oluliselt suurem. Näiteks kui meetod kodeeri- takse täpsustatud viisil vigastusena, kuid see ei kvalifitseeru ühegi konkreetse diagnoosi alla (X83, Y33) või kui see kodeeritakse täpsustamata viisil vigastusena (X84, Y34), jääb tahtlus valdavalt välja selgitamata. Ligi pooltel või üle poole juhtumistest jääb tahtlus ebaselgeks, kui meetodiks on mürgistus narkootikumidega (X62, Y12), uputamine (X71, Y21), tuli ja leegid (X76, Y26), terav või tömp ese (X78-79, Y28-29), kõrgelt hüppamine (X80, Y30). Isegi poomise korral (X70, Y20) esineb ebaselge tahtlusega juhtumeid. X60 X61 X62 X63 X64 X65 X66 X67 X68 X69 X70 X71 X72 X73 X74 X75 X76 X77 X78 X79 X80 X81 X82 X83 X84 Va nu s 30 45 44 48 50 52 51 48 38 59 50 56 50 51 52 41 49 51 53 34 35 56 57 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 0–24 X80 (kõrgelt hüppamine) X78 (terav ese) X72-74 (tulirelvad) X70 (poomine) X60-69 (mürgistused) 25–44 45–64 65+ 78 1037 98 30 68 124 1504 166 63 51 123 1209 117 42 43 39 451 38 9 26 Joonis 6. Eesti suitsiidid 2000-2020: keskmine vanus aastates diagnoositi (ringi suurus illustreerib juhtude arvu) Joonis 7. Eesti suitsiidid vanusgrupi- ti olulisemate diagnooside lõikes 2000-2020 (tulbal on vastav juhtude absoluutarv) Enesetappude ja enesetapukatsete epidemioloogiline ülevaade Eestis 13 3.5. Enesetappude sesoonsus ja trend COVID-19 kriisi ajal Eesti suitsiidistatistikas mingeid tähelepanu väärivaid aasta sisese sesoonsuse mustreid välja tuua ei saa ning kõikumised tunduvad olevat pigem juhuslikku laadi, nii meestel kui naistel ( Joonis 9 ja Joonis 10). Aastal 2020 kuulutas WHO COVID-19 haiguspuhangu globaalseks pandee- miaks ning Eesti inimeste elu mõjutasid kevadise eriolukorra ajal valitsuse poolt kehtestatud piirangud. Suitsiidikõver kalendrikuude lõikes aastal 2020 näitab pisut kõrgemat taset mais ja augustis, kuid raske on seda otseselt seostada COVID-19 kriisiga. 0 500 1000 1500 2000 2500 3000 3500 4000 4500 Absoluutarv kokku (2000-2020) X60|Y10 (analgeetikumid) X61|Y11 (psühhotroopsed ravimid) X62|Y12 (narkootikumid) X63|Y13 (muud närvisüsteemi ravimid) X64|Y14 (muud ravimid) X65|Y15 (alkohol) X66|Y16 (lahustid) X67|Y17 (gaasid ja aurud) X68|Y18 (pestitsiidid) X69|Y19 (muud kemikaalid) X70|Y20 (poomine) X71|Y21 (uputamine) X72|Y22 (käsitulirelv) X73|Y23 (suurem tulirelv) X74|Y24 (täpsustamata tulirelv) X75|Y25 (lõhkeaine) X76|Y26 (tuli ja leek) X77|Y27 (tuline aur )X78|Y28 (terav ese) X79|Y29 (tömp ese) X80|Y30 (kõrgelt hüppamine) X81|Y31 (liikuva objekti ette hüppamine) X82|Y32 (mootorsõiduki purustamine) X83|Y33 (muu täpsustatud viis) X84|Y34 (täpsustamata viis) X60-84 (enesetapud) Y10-34 (ebaselge tahtlusega vigastussurmad) Joonis 8. Suitsiidid ja ebaselge tahtlusega vigastussurmad diagnoositi Eestis 2000-2020 (absoluutarv kokku) 45 40 35 30 25 20 15 10 5 0 Jaan Veerbr Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Ab so lu ut ar v 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Joonis 9. Suitsiidid kuude kaupa Eestis 2000-2020 Enesetappude ja enesetapukatsete epidemioloogiline ülevaade Eestis 14 3.6. Enesetappude registreerimise kvaliteet Enesetappude registreerimise kvaliteet võib mõjutada enesetappude taset (Värnik et al. 2010a; Värnik et al. 2010b). Väärklassifitseerimise põhjusi võib olla erinevaid – lahkamiste vähene osakaal surma põhjuse täpsustamiseks, uurimise käigus tahtluse puudulik väljaselgitamine, suitsiidiga kaasnev häbimärgistamine jne. Enesetapud võivad olla kõige sagedamini väärklassi- fitseeritud ebaselge tahtlusega vigastussurmadega (Y10-34) või ebaselgete ja täpsustamata muude surmapõhjustega (R99). Joonisel 11 on näha, et ebaselge surmapõhjuse ja ebaselge tahtlusega vigastussurmade hulk on väga suur, ligemale sama suur kui täpsustatud suitsiidide hulk. Kui ebaselge tahtlusega vigastussurmade osakaal vaadeldaval perioodil on pisut vähene- nud, siis ebaselge surmapõhjuse hulk on püsinud jätkuvalt kõrgel tasemel. Üks võimalik ja kõnekas mõõdik enesetappude registreerimise kvaliteedi iseloomustamiseks on 2-20 võrdlusalus (Värnik et al., 2012). See võrdlusalus on kvaliteedinormiks, milles esmaseks 35 30 25 20 15 10 5 0 35 30 25 20 15 10 5 0 Jaan Veerbr Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Jaan Veerbr Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Ab so lu ut ar v Ab so lu ut ar v 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Mehed 2020 Naised mehed naised Joonis 10. Suitsiidid kuude kaupa Eestis 2000-2020, mehed ja naised 2000 700 600 500 400 300 200 100 0 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 R99 (ebaselged muud surmapõhjused) Ab so lu ut ar v Y10-34 (ebaselge tahtlusega vigastussurmad) X60-84 (enesetapud) Joonis 11. Suitsiidid, ebaselge tahtlusega vigastussurmad ja ebaselged muud surma- põhjused Eestis 2000-2020 Enesetappude ja enesetapukatsete epidemioloogiline ülevaade Eestis 15 indikaatoriks on ebaselge tahtlusega vigastussurmade kordaja 100 000 kohta (see ei tohiks olla suurem kui 2,0) ning teiseseks indikaatoriks ebaselge tahtlusega vigastussurmade ja suitsiidide kordajate suhe 100 000 kohta (see ei tohiks olla suurem kui 0,2 ehk 20%). Kui nimetatud mõõdik jääb kvaliteedinormi piiridesse, paigutub see korrelatsiooniväljal vasakusse alla nurka ehk x ja y telje ristumiskoha lähedale. Joonisel 12 on näha, et Eesti lähenes viimastel aastatel (2014-2019) defineeritud kvaliteedinormi poole (st registreerimine on läinud kõvasti paremaks), aga aastal 20203 oleme sellest tublisti eemaldunud. 3.7. Enesetapud Eestis võrdluses Euroopa riikidega Joonisele 13 on Eesti suitsiiditrend paigutatud võrdlusesse kahe Euroopa riigiga, kus suitsiidide tase on läbi aja olnud väga kõrge – Leedu ja Ungari – ning Euroopa Liidu keskmisega. Pärast turbulentseid aastaid Eesti ja Leedu suitsiiditrendis enne ja pärast Nõukogude Liidu lagunemist on trend olnud ühtlaselt langev möödunud sajandi üheksakümnendate aastate keskelt nii Eestis kui Leedus, jäädes Leedus siiski oluliselt kõrgemale tasemele. Ungari suitsiiditrend on olnud languses juba pea neli aastakümmet ning jõudnud Eestiga väga sarnasele tasemele. Euroopa Liidu keskmisest on kõigis kolmes riigis suitsiidikordajad veel kõrgemad, kuid lähenevad sellele (suitsiidikordaja 100 000 kohta oli 2016. aastal Euroopa Liidus 9,1 ning Eestis 12,2). 3 Surma põhjuste registri andmed 2020. aasta kohta on esialgsed 0.8 0.7 0.6 0.5 0.4 0.3 0.2 0,1 0 Eb as el ge ta ht lu se ga v ig as tu ss ur m ad e ja su its iid id e ko rd aj at e su he 1 00 0 00 k oh ta Ebaselge tahtlusega vigastussurmade kordaja 100 000 kohta 0 2 2006 2007 2005 2000 2001 2003 2004 2008 200920102020 2011 20122013 20142017 2018 2016 2019 2002 4 6 8 10 12 14 2015 Joonis 12. Ebaselge tahtlusega vigastussurmad Eestis 2000-2020 1970 50 40 30 20 10 0 1972 1974 1976 1978 1980 1982 1984 1986 1988 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018 St an da rd itu d ko rd aj a 10 0 00 0 ko ht a Euroopa maksimum Eesti Ungari Leedu EL liikmed Joonis 13. Standarditud* suitsiidikordaja 100 000 kohta valitud riikides Euroopa maksimumi taustal * Maailma rahvastiku järgi standarditud, WHO andmetel [ https://apps.who.int/gho/data/node.main.MHSUICIDEASDR?lang=en 30.03.2021 ] Enesetappude ja enesetapukatsete epidemioloogiline ülevaade Eestis 16 Joonisel 14 on näha Eesti suitsiidide tase võrdluses WHO Euroopa regiooni riikidega aastal 2019. Eesti paikneb Euroopa riikide seas suitsiidide taseme järgi järjestatuna 13. kohal. Allikas: Global Health Estimates 2019 (WHO) 25 20 15 10 5 0 St an da rd itu d ko rd aj a 10 0 00 0 ko ht a Ve ne m aa Le ed u Ka sa hs ta n U kr ai na Va lg ev en e M on te ne gr o Lä ti Sl ov ee ni a Be lg ia So om e Ro ot si M ol do va Ee st i U ng ar i Is la nd H or va at ia Au st ri a N or ra Šv ei ts Pr an ts us m aa Tš eh hi Sl ov ak ki a Po ol a H ol la nd Iir im aa Lu ks em bu rg U sb ek is ta n Kõ rg õz st an Sa ks am aa Bo sn ia ja H er ts eg ov iin a Se rb ia G ru us ia Ta an i Ru m ee ni a Po rt ug al Põ hj a- M ak ed oo ni a Ü he nd ku ni ng ri ik Bu lg aa ri a Tü rk m en is ta n M al ta Ta dž ik is ta n H is pa an ia Iis ra el Ita al ia As er ba id ža an Al ba an ia Kr ee ka Kü pr os Ar m ee ni a Tü rg i Joonis 14. Suitsiidikordaja 100 000 kohta WHO Euroopa regiooni riikides 2019 (vanuse järgi standarditud) Enesetappude ja enesetapukatsete epidemioloogiline ülevaade Eestis 17 4. Enesetapukatsed Enesetapukatseteks on käesolevas peatükis nimetatud tahtlikke enesevigastusi (X60-84). See- juures tuleb tähele panna, et mitte kõik tahtlikud enesevigastused ei ole ilmtingimata toime pandud enesetapu kavatsusega, kuid selle eristamiseks rutiinselt kogutavates andmetes info puudub. Enamgi veel, Eesti Haigekassa agregeeritud andmed võivad olla liialt ebatäpsed isegi tahtlike enesevigastuste (X60-84), ebaselge tahtlusega vigastuste (Y10-34) ja tahtliku enesekah- justuse, ründe ja ebaselge tahtlusega sündmuste hilisnähtude (Y87) kindlaks omavaheliseks eristamiseks ning väärklassifitseerimine on vägagi võimalik nagu ka suitsiidide puhul. Seetõttu on mitmes analüüsis esitatud tulemused mõlema vigastuse liigi kohta kas eraldi või kokku liidetuna (viimasel juhul nimetatakse neid lihtsalt enesevigastusteks, tahtlust täpsustamata). 4.1. Enesetapukatsete tase ja muutus ajas, sooti ja vanusgrupiti Enesetapukatsete ehk tahtlike enesevigastuste registreerimise puhul on vajalik eristada ravijuh- tusid ja isikuid. Ravijuhtude arv aastas on suurem kui isikute arv, sest üks isik võib aasta jooksul mitmel korral tahtliku enesevigastusega meditsiini vaatevälja sattuda (korduvad suitsiidikatsed) (Bertolote et al., 2010; Brunner et al., 2014). Aastal 2020 registreeriti 2762 ravijuhtu (Joonis 15) ning 1915 erinevate enesetapukatsetega seotud isikut ( Joonis 16). Ravijuhtude arv on vaatlusalusel perioodil kasvanud keskmiselt 85 võrra aas- tas (trendisirge muutus 84,77 juhtu). Meeste ja naiste osakaal ravijuhtudes 2020. aastal oli vasta- valt 54% ja 46%. Meeste osakaal on vähehaaval kasvanud (uuritava perioodi keskmine 51%). 3000 2500 2000 1500 1000 500 0 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020Lineaar (kokku) Ab so lu ut ar v Kokku Naised Mehed y = 84.769x + 1670 Joonis 15. Enesetapukatsete (X60-84) ravijuhud Eestis sooti 2009-2020 2000 1500 1000 500 0 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Ab so lu ut ar v Kokku Naised Mehed Joonis 16. Erinevate enesetapu- katsetega (X60-84) seotud isikud Eestis sooti 2009-2020 Enesetappude ja enesetapukatsete epidemioloogiline ülevaade Eestis 18 Aastal 2020 oli ühe isiku kohta 1,44 enesetapukatse ravijuhtu, sh meestel 1,38 ja naistel 1,53 ( Joonis 17). Ravijuhtude arv isiku kohta on uuritava perioodi jooksul kasvanud keskmiselt 0,01 võrra aastas (trendisirge muutus 0,0095 juhtu isiku kohta). Enesetapukatse teinud isikute kordaja 100 000 elaniku kohta oli 2020. aastal 144, mis on vaat- lusaluse perioodi kõrgeim (Joonis 18). Kasv võrreldes 2019. aastaga toimus meeste osas (vt Joonis 16). Meditsiinisüsteemis registreeritud enesetapukatsetega seotud isikuid oli aastal 2020 Eestis umbes 10 korda rohkem kui registreeritud enesetappe. Nii nagu enesetappude puhul, jääb ka enesetapukatsete puhul sageli tahtlus välja selgitamata ning sellisel juhul klassifitseeritakse enesevigastused ebaselge tahtlusega vigastusena (Y10-34). Aastal 2020 oli kõigist enesevigastuse ravijuhtudest (n=3734) 74% tahtlikud enesevigastused ning 26% ebaselge tahtlusega vigastused. Perioodil 2009-2020 on tahtlike enesevigastuste osakaal kõikunud ilma selge trendita vahemikus 64% kuni 75%. Enesevigastusega seotud isiku- test (n=2665) oli 83% vigastanud end tahtlikult ning 17% puhul oli vigastuse tahtlus ebaselge. Enesevigastuste (tahtlikud ja ebaselge tahtlusega enesevigastused kokku) trendid ajas ja erine- vus sooti on mustrilt väga sarnased eelnevalt välja toodud enesetapukatsete mustritega, mistõt- tu nende kohta eraldi jooniseid raportis esitatud ei ole. Vanusgrupiti esineb enesetapukatseid kõige rohkem 15–19- aastaste hulgas ( Joonis 19), 2009. aastal oli kordaja 236 ning 2019. aastal 441. Seejuures on nooremates vanusgruppides kuni 24. eluaastani naistel enesetapukatse kordaja oluliselt kõrgem kui meestel (aastal 2009 keskmiselt 1,5 korda kõrgem ja aastal 2019 keskmiselt 2,4 korda kõrgem). Täisealiste vanusgruppides (alates 25. eluaastast) on enesetapukatse kordaja kõrgem meestel (aastal 2009 keskmiselt 1,5 korda kõrgem ja aastal 2019 keskmiselt 2,0 korda kõrgem). Kahe aasta (2009 ja 2019) võrdluses on näha, et kordaja on oluliselt kõrgem aastal 2019, eriti tugevalt on see märgatav nooremates vanusgruppides. Trend ajas on olnud stabiilselt tõusev. 1.7 1.6 1.5 1.4 1.3 1.2 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020Lineaar (kokku) Su ht ar v Kokku Naised Mehed y = 0.0095x + 1.3502 200 150 100 50 0 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Ko rd aj a 10 0 00 0 ko ht a Kokku Naised Mehed Joonis 17. Enesetapukatsete (X60-84) ravijuhud isiku kohta Eestis sooti 2009-2020 Joonis 18. Enesetapukatse (X60-84) teinud isikute kordaja 100 000 elaniku kohta Eestis sooti 2009-2020 Enesetappude ja enesetapukatsete epidemioloogiline ülevaade Eestis 19 Ebaselge tahtlusega vigastused vanusgrupiti jaotuvad mõneti sarnaselt enesetapukatsetega, kuid mõnede erisustega (Joonis 20). Kõige nooremates vanusgruppides (0-4 ja 5-9) on ebaselge tahtlusega vigastuste kordaja kõrgeim. Ebaselge tahtlusega vigastuste kordaja on meestel kõrgem kõigis vanusgruppides, v.a. 0-4-aastased 2009. aastal ja 15-19-aastased 2019. aastal. Alaealiste (0-17-aastased) poolt toime pandud enesetapukatsete arv aastas on alates aastast 2015 järsult kasvanud peaaegu kahekordseks ( Joonis 21). Alaealiste hulgas on naiste suitsiidikat- sete tase meeste omast üle kahe korra kõrgem. 70 60 50 40 30 20 10 0 10-14 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 75-79 Ko rd aj a 10 0 00 0 ko ht a 2009 70 60 50 40 30 20 10 0 10-14 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 75-79 Ko rd aj a 10 0 00 0 ko ht a 2019 Kokku Naised Mehed Joonis 19. Enesetapukatsed (X60-84) vanusgrupiti 100 000 sama vana elaniku kohta Eestis 2009 ja 2019 180 160 140 120 100 80 60 40 20 0 10-145-90-4 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 75-79 Ko rd aj a 10 0 00 0 ko ht a 2009 Kokku Naised Mehed 180 160 140 120 100 80 60 40 20 0 10-145-90-4 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 75-79 Ko rd aj a 10 0 00 0 ko ht a 2019 Joonis 20. Ebaselge tahtlusega vigastused (Y10-34) vanusgrupiti 100 000 sama vana elaniku kohta Eestis 2009 ja 2019 Kui vanusegrupi kohta oli juhte vähem kui 5, ei ole andmekaitse kaalutlustel neid joonisel kajastatud. Enesetappude ja enesetapukatsete epidemioloogiline ülevaade Eestis 20 4.2. Enesevigastuse meetodid Tabelis 6 on toodud tahtlike ja ebaselge tahtlusega enesevigastuste ravijuhtude absoluutarvud ning osakaalud sooti. Ebaselge tahtlusega vigastuste osakaal on uuritava perioodi jooksul 29% enesevigastuste ravijuhtudest, kuid viimastel aastatel on see olnud väiksem (2020. aastal 26%). Meeste hulgas on ebaselge tahtlusega enesevigastuste osakaal oluliselt suurem kui naiste hulgas, vastavalt 33% ja 24%. Kuna paljud enesevigastuse meetodite koodid on suhteliselt harva kasutuses, siis on mõistlik keskenduda olulisematele, millega on määratud ligi 90% (2020. aastal 89% isikutest ja 88% ravijuhtudest). Tabelis 6 on eraldi välja toodud olulisemad diagnoosid grupeerituna vigastuse olemuse põhjal. Enesevigastuste kõige levinum meetod on mürgistus ravimitega (34%), millele järgneb mürgistus alkoholiga (25%) ning vigastus terava esemega (16%). Meetodite puhul ilmne- vad soolised erinevused. Meeste puhul on kõige levinum enesevigastuse meetod mürgistus alkoholiga (33%), teisel kohal mürgistus ravimitega (22%) ning kolmandal vigastus terava eseme- ga (16%). Naiste puhul domineerib selgelt mürgistus ravimitega (48%), millele järgneb mürgistus alkoholiga (16%) ning vigastus terava esemega (15%). 200 150 100 50 0 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Ab so lu ut ar v Naised Mehed Joonis 21. Enesetapukatsed (X60-84) alaealiste (0-17-aastased) hulgas Eestis 2009-2020 Tabel 6. Haigekassas registreeritud tahtlikud ja ebaselge tahtlusega enesevigastuse ravijuhuddiagnoositi ja sooti Eestis 2004-2020 Ravijuhte Osakaal Diagnoos Kokku Mehed Naised Kokku Mehed Naised Tahtlikud (X60-84) ja ebaselge tahtlusega (Y10-34; 87) juhtumid Tahtlikud X60-84 31 486 16 039 15 447 71,1% 66,9% 75,9% Ebaselge tahtlusega Y10-34;87 12 821 7 918 4 903 28,9% 33,1% 24,1% Olulisemad diagnoosid grupeerituna vigastuse olemuse põhjal Mürgistused ravimitega, tahtlik X60-64 13 892 4 723 9 169 31,4% 19,7% 45,1% Mürgistused ravimitega, ebaselge tahtlus Y10-14 1 031 510 521 2,3% 2,1% 2,6% Mürgistused alkoholiga, tahtlik X65 9 929 7 058 2 871 22,4% 29,5% 14,1% Mürgistused alkoholiga, ebaselge tahtlus Y15 1 188 802 386 2,7% 3,3% 1,9% Terav ese, tahtlik X78 4 905 2 521 2 384 11,1% 10,5% 11,7% Terav ese, ebaselge tahtlus Y28 1 957 1 262 695 4,4% 5,3% 3,4% Täpsustamata sündmus, ebaselge tahtlus Y34 5 752 3 577 2 175 13,0% 14,9% 10,7% Enesetappude ja enesetapukatsete epidemioloogiline ülevaade Eestis 21 Olulisemate diagnooside osatähtsus on uuritava perioodi jooksul ajas muutunud erinevalt (Joonis 22 ja Joonis 23). Mürgistused ravimitega (nii tahtlik X60-64 kui ebaselge tahtlusega Y10-14) on olnud ajas stabiilsed. Mürgistused alkoholiga kokku on kasvanud kaks korda, kusjuures ebaselge tahtlusega alkoholimürgistuste (Y15) osakaal on aastatel 2012-2017 olnud märksa kõrgem kui varem ja hiljem. Eriti dramaatiline on tahtlike alkoholimürgistuste (X65) tõus meeste hulgas. Tahtlikud enesevigastused terava esemega (X78) on olnud ajas suhteliselt stabiilsed, kuid meeste puhul langevas ning naiste puhul tõusvas trendis. Sama meetod ebaselge tahtlusega (Y28) on uuritava perioodi jooksul mitmekordistunud mõlema soo osas. Ebaselge tahtlusega täpsustamata sündmus (Y34) on tuntavalt vähenenud alates 2017. aastast, mida võib tõlgenda- da kui diagnostika kvaliteedi mõningast paranemist. 4 Diagnooside sõnalised kirjeldused vt Tabel 6 5 Diagnooside sõnalised kirjeldused vt Tabel 6 120 100 80 60 40 20 0 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Ko rd aj a 10 0 00 0 ko ht a X60-64 X65 X78 Y15 Y10-14 Y28 Y34 120 100 80 60 40 20 0 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Ko rd aj a 10 0 00 0 ko ht a mehed 120 100 80 60 40 20 0 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Ko rd aj a 10 0 00 0 ko ht a X60-64 X65 X78 Y15 Y10-14 Y28 Y34 naised Joonis 22. Olulisemad diagnoosid4 grupeerituna vigastuse olemuse põhjal isikuti ja aastati 100 000 elaniku kohta Eestis 2009-2020, kokku Joonis 23. Olulisemad diagnoosid5 grupeerituna vigastuse olemuse põhjalisikuti ja aastati 100 000 elaniku kohta Eestis 2009-2020, mehed ja naised Enesetappude ja enesetapukatsete epidemioloogiline ülevaade Eestis 22 4.3. Enesevigastused ja psüühikahäired Agregeeritud isikustamata andmed võimaldasid analüüsida enesevigastuste ning psüühika- ja käitumishäirete seost vaid kogumina, mitte üksikute diagnooside kaupa. Tabelis 7 on sooti ja vanusgrupiti esitatud kõigi enesevigastusega seotud isikute osakaal, kellel on enne enesevigas- tust diagnoositud psüühika- või käitumishäire. Enesetapukatsega seotud isikute hulgas on psüühikahäirega inimeste osakaal suur – 60% vanusgrupis 0-17 ning 74% vanusgrupis 18+. Enesetapukatsete puhul on psüühikahäirete osa- kaal suurem kui ebaselge tahtlusega enesevigastuste puhul. Kõigi enesevigastuste puhul on psüühikahäiretega inimeste osakaal täiskasvanute (18+) hulgas suurem kui alaealiste hulgas, seda nii meestel kui naistel. Soolise erinevusena võib välja tuua, et enesevigastusega seotud naiste hulgas esineb psüühika- häireid sagedamini kui meeste hulgas, kõige suurem on erinevus enesetapukatse teinud alaea- liste vanusgrupis (meestel 46%, naistel 67%). 4.4. Enesevigastuste sesoonsus Kuude lõikes enesevigastuse sessoonsust täiskasvanutel ei ole, noortel (vanusgrupp 0-17) eristub kõrgema enesevigastuste tasemega maikuu (Joonis 24). Naistel on maikuus võrreldes ühe madalaima kuu juuliga 1,5 korda rohkem enesevigastusi, meestel 1,7 korda. Sugudevahelist erinevust enesevigastuste sessoonsuse osas ei ole. Tabel 7. Haigekassas 2004-2020 registreeritud enesevigastusega seotud isikute osakaalsooti ja vanusgrupiti, kellel on diagnoositud psüühika- või käitumishäire (F-koodiga diagnoos) Kokku Mees Naine Diagnoos 0-17 18+ 0-17 18+ 0-17 18+ Tahtlikud X60-X84 60% 74% 46% 68% 67% 81% Ebaselge tahtlusega Y10-Y34 17% 48% 15% 44% 20% 55% 40 35 30 25 20 15 10 5 0 Jaan Veerbr Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Ab so lu ut ar v 160 140 120 100 80 60 40 20 0 Jaan Veerbr Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Ab so lu ut ar v vanusgrupp 0-17 vanusgrupp 18+ Linear (naised) Linear (mehed) Naised Mehed y = 0.0853x + 27.012 y = 0.0497x + 17.461 y = 0.2706x + 120.12 y = 0.3734x + 83.973 Joonis 24. Enesevigastused Eestis kuude kaupa (2016-2020 põhjal), vanusgrupiti Enesetappude ja enesetapukatsete epidemioloogiline ülevaade Eestis 23 5. Kokkuvõte Enesetappude tase 21. sajandi Eestis näitab langevat trendi, olles kõrgeim aastal 2001 (kordaja 28,8) ning madalaim aastal 2016 (kordaja 14,1). Aastal 2020 oli kordaja 15,9. Võrdluses Euroopa Liidu keskmisega on Eesti suitsiidikordaja kõrgem, kuid trend on sellele lähenemise suunas. Vanuse järgi maailma rahvastikule standarditud suitsiidikordaja 100 000 inimese kohta oli 2016. aastal Euroopa Liidus 9,1 ning Eestis 12,2. Eesti paikneb Euroopa riikide seas suitsiidide taseme järgi järjestatuna 13. kohal. On tõenäoline, et COVID-19 kriis, nagu enamik sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgedega kriise, avaldub suitsiidistatistikas. Aastal 2020 siiski arvestatavat muutust võrreldes möödunud aasta- tega ei täheldatud. Samas võib kriisi mõju uuringute põhjal avalduda ühe kuni pooleteiseaastase nihkega. Eestis esineb meeste hulgas enesetappe 4-5 korda sagedamini kui naiste hulgas. Vanusgrupiti on suitsiidikordaja kõrgeim 20-29-aastaste hulgas (vanusgrupis 24-29 kordaja 20,0) ning alates 55. eluaastast (vanusgrupis 55-59 kordaja 24,9), sugudevahelised erinevused vanusgrupiti on pigem väikesed. Haridustaseme poolest on suitsiidikordaja kõrgeim põhi- või madalama haridusega inimeste hulgas (kordaja 29,1), sellele järgneb kõrgharidusega inimeste grupp (kordaja 16,0) ja kõige madalam on suitsiidikordaja keskharidusega inimeste hulgas (kordaja 11,6). Kõigi kolme haridus- taseme grupi siseselt on märgata tendentsi, mida madalam või vähem spetsialiseeritud on haridustase, seda kõrgem on suitsiidikordaja. Rahvuseti on kõige kõrgem enesetappude tase muudel rahvustel (kordaja 24,1), sellele järgne- vad eestlased (kordaja 15,0) ja kõige madalam suitsiidikordaja on venelastel (kordaja 13,4). Ajas on eri rahvuste osakaal suitsiidide hulgast püsinud stabiilne. Ülekaalukalt kõige levinum enesetapumeetod viimase 5 aasta andmetel on Eestis poomine (71%), meestel on see sagedasem (75%) kui naistel (57%). Meestel on sageduselt järgmine meetod tulirelvade kasutamine (10%) ja kolmandal kohal mürgistused (6%). Naistel on teine kõige levinum meetod mürgistused (26%) ning kolmandal kohal on kõrgelt hüppamine (9%). Enesetapumeetodite puhul on vanusest sõltuv variatiivsus suhteliselt väike. Enesetappude registreerimise kvaliteeti iseloomustab ebaselge tahtlusega enesevigastuste juhtumite (Y10-34) ning ebaselgete ja täpsustamata muude surmapõhjuste (R99) hulk, mis Eestis on murettekitavalt kõrge – ligemale sama suur kui täpsustatud suitsiidide hulk. Ebaselge tahtlu- sega juhtumite osakaal on enesevigastuste hulgas teatud meetodite (ebatäpsed või täpsustama- ta viisid) puhul enam silmatorkav. Surma põhjuste väljaselgitamise ja kodeerimise parandami- seks oleks vajalik rakendada meetmeid (näiteks läbi viia koolitusi). Meditsiinisüsteemis registreeritud enesetapukatsetega seotud isikuid esines Eestis 2020. aastal umbes 10 korda sagedamini kui enesetappe, enesetapukatse teinud isikute kordaja oli 144. Ühe isiku kohta oli 1,44 enesetapukatse ravijuhtu – indikaator, mis näitab korduvate suitsiidikatsete osakaalu. Enesetapukatsete trend on olnud ajas tõusev (absoluutarv on 2020. aastal 1,4 korda kõrgem kui 2009. aastal). Enesetapukatsete tase on üldiselt meeste hulgas kõrgem kui naiste hulgas, kuid alaealiste hulgas on see vastupidi – naistel ligemale kaks korda kõrgem tase. Naistel esineb rohkem korduskatseid. Vanusgrupiti esineb enesetapukatseid kõige rohkem Enesetappude ja enesetapukatsete epidemioloogiline ülevaade Eestis 24 15-19-aastaste hulgas (2019. aastal kordaja 441) ning nooremates vanusgruppides on naistel kordaja kõrgem kui meestel. Enesevigastuste kõige levinum meetod on mürgistus ravimitega (34%), millele järgneb mürgistus alkoholiga (25%) ning vigastus terava esemega (16%). Mürgistused ravimitega on olnud ajas stabiilsed. Mürgistused alkoholiga on vaadeldava perioodi jooksul kasvanud kaks korda. Enesetapukatsega seotud isikute hulgas on psüühika- ja käitumishäirega inimeste osakaal suur – 60% vanusgrupis 0-17 ning 74% vanusgrupis 18+. Ebaselge tahtlusega enesevigastustega seotud inimestel on need näitajad vastavalt 17% ja 48%. Siit võib järeldada, et kuigi inimene on olnud vaimse tervise probleemiga meditsiini vaateväljas, ei ole sellest enesevigastuse ennetami- seks piisanud, mis võib viidata probleemidele teenuse kvaliteedis ja mahus. Nii nagu enesetappude puhul, jääb ka enesetapukatsete puhul sageli tahtlus välja selgitamata. Aastal 2020 oli kõigist enesevigastuse ravijuhtudest 74% tahtlikud enesevigastused ehk eneseta- pukatsed ning 26% ebaselge tahtlusega vigastused (meestel 33% ja naistel 24%), mis on uuritava perioodi keskmisega võrreldes pisut madalam. Enesetappudest ja enesetapukatsetest ning nende mõjuteguritest detailsema ülevaate saami- seks on vajalik Eestis läbi viia uuring isikustatud andmetega ning erinevate andmestike ja regist- rite linkimisega. Suitsiidikatsetest usaldusväärsema ja detailsema ülevaate saamiseks oleks esmalt Eestis vajalik spetsiifiline register. Maailma kõige kvaliteetsem enesevigastuse juhtumite arvestus on Iirimaal6 – The National Self-Harm Registry Ireland (NSHRI) – kus vastavat registrit on peetud juba alates 2002 aastast ning millest Eestil tasuks eeskuju võtta. 6 The National Self-Harm Registry Ireland (NSHRI), https://www.nsrf.ie/statistics/self-harm/ Enesetappude ja enesetapukatsete epidemioloogiline ülevaade Eestis 25 6. Summary in English Epidemiological overview of suicides and attempted suicides in Estonia The level of suicide in Estonia of the 21st century shows a declining trend, being the highest in 2001 (rate 28,8) and the lowest in 2016 (rate 14,1). In 2020 the rate was 15,9 per 100 000. Compared to the European Union average, suicide rate in Estonia is higher, but the trend is towards this target. In 2016 standardized suicide rate per 100 000 was 9,1 in the European Union and 12,2 in Estonia. Estonia is in 13th place among the European countries by level of suicide. It is likely that the COVID-19 crisis, such as most social and economic crises, will manifest itself in suicide statistics. In 2020, however, no significant change was observed compared to previous years. Nevertheless, according to previous studies the impact of the crisis can be revealed in one to one and a half years. In Estonia, suicide occurs 4-5 times more often among men than among women. By age group the highest rate of suicide is among persons aged 20-29 (rate 20,0) and from the age of 55 (in age group 55-59 rate 24,9). Gender differences by age groups are rather small. By educational level the suicide rate is the highest among people with basic or lower education (rate 29,1), followed by a group of people with higher education (rate 16,0) and the lowest among those with secondary education (rate 11,6). The lower or less specialized is the level of education, the higher the suicide rate. The highest suicide rate is among other nations (rate 24,1), followed by Estonians (rate 15,0) and the lowest suicide rate is in Russians (rate 13,4). The share of the suicide among different nations has remained stable in the time. The most common suicide method in Estonia according to the data of the last 5 years is hanging (71%), which is more common in men (75%) than in women (57%). For men the next most common suicide methods are use of firearms (10%) and poisonings (6%). For women the second most common method is poisoning (26%) and on the third place is jumping from high places (9%). Age-specific variability in suicide methods is relatively small. The quality of the registration of suicide is characterised by the number of events of undetermined intent (Y10-34) and other ill-defined and unspecified causes of mortality (R99), which is alarmingly high in Estonia – approximately as high as the number of suicides. The proportion of events with undetermined intent is more prominent among certain methods (less specified or unspecified events). Measures (e.g., training) should be taken to improve the identification and classification of the causes of death. In 2020 persons involved in suicide attempts registered in the medical system were reported in Estonia about 10 times more often than suicides, and the rate of persons attempting suicide was 144 per 100 000. There were 1,44 suicide attempt cases per person – an indicator showing the proportion of repeated suicide attempts. The trend of suicide attempts has been rising in time (absolute number was 1,4 times higher in 2020 than in 2009). The level of suicide attempts is generally higher among men than among women, but among younger age groups it is the opposite – among women the level is nearly twice as high. More repeated suicide attempts can be observed among women. By age groups suicide attempts occur most often among Enesetappude ja enesetapukatsete epidemioloogiline ülevaade Eestis 26 15–19-year-olds (in 2019 rate 441), and in the younger age groups the rate among women is higher than among men. The most common method of self-injuries is poisoning with drugs (34%), followed by alcohol poisoning (25%) and injuries with sharp objects (16%). Poisoning with medicines has been stable in time. Alcohol poisoning has increased twice during the period under review. Among persons involved in suicide attempts, the proportion of persons with mental and behavioural disorders is high – 60% in the age group 0-17 and 74% in the age group 18+. People with self-injury events of undetermined intent have these figures 17% and 48% respectively. It can be concluded that although a person with mental health problem has been in contact with medical services, it has not been sufficient to prevent self-injury, which could refer to problems in the quality and volume of services. As for suicides, also in case of suicide attempts, the intent will often remain unclear. In 2020, 74% of all cases of self-injuries were self-inflicted injuries (suicide attempts) and 26% were injuries with undetermined intent (33% for men and 24% for women), which is slightly lower than the average of the study period. In order to obtain a more detailed overview of suicides and suicide attempts and their determinants, it is necessary to conduct a study in Estonia with personalised data and by linking different databases and registers. For a more reliable and detailed overview of suicide attempts, a special register would first be required in Estonia. Globally the highest quality of registering self-injuries is in Ireland where the relevant register – The National Self-Harm Registry Ireland (NSHRI) – has been active since 2002 and which could be an example of best practice for Estonia. Enesetappude ja enesetapukatsete epidemioloogiline ülevaade Eestis 27 Kasutatud kirjandusallikad Bertolote, J. M., Fleischmann, A., De Leo, D., Phillips, M. R., Botega, N. J., Vijayakumar, L., De Silva, D., Schlebusch, L., Nguyen, V. T., Sisask, M., Bolhari, J., & Wasserman, D. (2010). Repetition of suicide attempts: Data from emergency care settings in five culturally different low- and middle-income countries participating in the WHO SUPRE-MISS study. Crisis: The Journal of Crisis Intervention and Suicide Prevention, 31(4), 194–201. https://doi.org/10.1027/0227-5910/a000052 Brunner, R., Kaess, M., Parzer, P., Fischer, G., Carli, V., Hoven, C. W., Wasserman, C., Sarchiapone, M., Resch, F., Apter, A., Balazs, J., Barzilay, S., Bobes, J., Corcoran, P., Cosmanm, D., Haring, C., Iosuec, M., Kahn, J.-P., Keeley, H., … Wasserman, D. (2014). Life-time prevalence and psychosocial correlates of adolescent direct self-injurious behavior: A comparative study of findings in 11 European countries. Journal of Child Psychology and Psychiatry, 55(4), 337–348. https://doi.org/10.1111/jcpp.12166 Rooväli, L., Pisarev, H., Suija, K., Aksen, M., Uusküla, A., & Kiivet, R. A. (2018). Aastatel 2006–2016 enesetapu sooritanute epidemioloogiline ülevaade. Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut. https:// www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/rahvatervis/suitsiid_lopparuanne_pikk.pdf Sotsiaalministeerium (2020a). Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030. Sotsiaalministeerium. https:// www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/rahvatervis/rahvastiku_tervise_ arengukava_2020-2030.pdf Sotsiaalministeerium (2020b). Vaimse tervise roheline raamat. Sotsiaalministeerium. https://www.sm.ee/ sites/default/files/news-related-files/vaimse_tervise_roheline_raamat_0.pdf Värnik, A. (2000). Suitsidaalse käitumise preventsiooni tegevuskava. Eesti-Rootsi Suitsidoloogia Instituut. Ravikindlustuse finantseeritud tervist edendav projekt nr 411-219. Värnik, A., & Wasserman, D. (2009). Suicide prevention in Estonia. In D. Wasserman & C. Wasserman (Eds.), Oxford Textbook of Suicidology and Suicide Prevention: A Global Perspective (pp. 791–792). Oxford University Press. Värnik, P., Sisask, M., Värnik, A., Laido, Z., Meise, U., Ibelshäuser, A., Van Audenhove, C., Reynders, A., Kocalevent, R.-D., Kopp, M., Dosa, A., Arensman, E., Coffey, C., van der Feltz-Cornelis, Ch. M., Gusmão, R., & Hegerl, U. (2010a). Suicide registration in eight European countries: A qualitative analysis of procedures and practices. Forensic Science International, 202, 86–92. https://doi.org/10.1016/j.forsciint.2010.04.032 Värnik, P., Sisask, M., Värnik, A., Yur yev, A., Kolves, K., Leppik, L., Nemtsov, A., & Wasserman, D. (2010b). Massive increase in injury deaths of undetermined intent in ex-USSR Baltic and Slavic countries: Hidden suicides? Scandinavian Journal of Public Health, 38(4), 395–403. Värnik, P. (2012). Suicide in the World. International Journal of Environmental Research and Public Health, 9(3), 760–771. https://doi.org/10.3390/ijerph9030760 Värnik, P., Sisask, M., Värnik, A., Arensman, E., Van Audenhove, C., Van Der Feltz-Cornelis, C., M., & Hegerl, U. (2012). Validity of suicide statistics in Europe in relation to undetermined deaths: Developing the 2-20 benchmark. Injury Prevention, 18(5), 321–325. https://doi.org/10.1136/injuryprev-2011-040070 WHO (2013). Mental Health Action Plan 2013-2020. World Health Organization. http://www.who.int/mental_ health/publications/action_plan/en/ WHO (2014). Preventing suicide: A global imperative. World Health Organization. https://www.who.int/ mental_health/suicide-prevention/world_report_2014/en/
WHO Euroopa Regionaalbüroo Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on ÜRO spetsialiseeritud agentuur, mis loodi 1948. aastal ning mille peamised vastu- tusalad on rahvusvahelised terviseküsimused ja rahvatervis. WHO Euroopa regionaalbüroo on üks kuuest maailma regio- naalbüroost, millest igaühel on oma programm, mis vastab regiooni riikide konkreetsetele tervisevaldkonnaga seotud vajadustele. Liikmesriigid: Albaania Andorra Armeenia Aserbaidžaan Austria Belgia Bosnia ja Hertsegoviina Bulgaaria Eesti Gruusia Hispaania Horvaatia Iirimaa Iisrael Island Itaalia Kasahstan Kreeka Kõrgõzstan Küpros Leedu Luksemburg Läti Madalmaad Malta Moldova Monaco Montenegro Norra Poola Portugal Prantsusmaa Põhja-Makedoonia Rootsi Rumeenia Saksamaa San Marino Serbia Slovakkia Sloveenia Soome Šveits Taani Tadžikistan Tšehhi Türgi Türkmenistan Ukraina Ungari Usbekistan Valgevene Venemaa Ühendkuningriik WHO Country Office in Estonia Paldiski Road 81, 10617 Tallinn, Estonia Tel.: +372 626 9350 E-mail: eurowhoest@who.int Website: www.euro.who.int/Estonia WHO/EURO:2021-2573-42329-58594