Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kuni viieaastaste laste kehalise aktiivsuse ja une soovitused

KUNI VI IEAASTASTE LASTE KEHALISE AKTIIVSUSE JA UNE SOOVITUSED

KUNI VI IEAASTASTE LASTE KEHALISE AKTIIVSUSE JA UNE SOOVITUSED Teaviku number : WHO/EURO:2022-36297-36297-56731 © World Health Organization 2022 Mõned õigused kaitstud. Dokument on kättesaadav Creative Commonsi Attribution-NonCommercial- ShareAlike 3.0 IGO litsentsi alusel (CC BY-NC-SA 3.0 IGO; https://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/igo). Selle litsentsi tingimuste kohaselt võite kopeerida, levitada ja kohandada dokumenti mitteärilistel eesmärkidel, kui dokumendile viidatakse sobivalt, nagu on näidatud allpool. Selle dokumendi kasutamisel ei tohi vihjata, nagu soovitaks WHO konkreetseid organisatsioone, tooteid või teenuseid. WHO logo ei ole lubatud kasutada. Dokumendi kohandamisel peate litsentsima oma töö sama või võrdväärse Creative Commonsi litsentsi alusel. Kui tõlgite seda dokumenti, tuleb lisada järgmine lahtiütlemine koos väljapakutud tsitaadiga: „Seda tõlget ei ole teinud Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). WHO ei vastuta selle tõlke sisu ega täpsuse eest. Algne ingliskeelne väljaanne on siduv ja autentne: „Guidelines on physical activity, sedentary behaviour and sleep for children under 5 years of age. Geneva: World Health Organization; 2019“.“ Litsentsi põhjal tekkivaid vaidlusi vahendatakse maailma intellektuaalse omandi organisatsiooni reeglite järgi. Soovitatav viide. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kuni viieaastaste laste kehalise aktiivsuse ja une soovitused. Kopenhaagen: WHO Euroopa Regionaalbüroo; 2022. Litsents: CC BY-NC-SA 3.0 IGO. Eelkataloogimise (CIP) andmed. CIP-i andmed on kättesaadavad aadressil http://apps.who.int/iris. Müük, õigused ja litsentsimine. WHO publikatsioonide ostmiseks vt http://apps.who.int/bookorders. Äriliseks kasutamiseks taotluste esitamine ja õiguste ning litsentsimise kohta päringute esitamine: vt http://www.who.int/about/licensing. Kolmandate osaliste materjalid. Kui soovite uuesti kasutada selle dokumendi kolmanda osalise materjali, nt tabelid, joonised või pildid, olete kohustatud otsustama, kas selliseks kasutamiseks on vaja luba, mis tuleb hankida autoriõiguse omanikult. Vastutus selle dokumendi kolmandate osaliste komponentide autoriõiguste rikkumisest tulenevate nõuete eest lasub täielikult kasutajal. Üldised lahtiütlused. Selles trükises kasutatud nimetused ja materjalid ei kajasta Maailma Terviseorganisatsiooni seisukohti riikide, territooriumide, linnade ega piirkondade või nende ametiasutuste õigusliku staatuse kohta ega tähenda nende riigipiiride või piirjoonte kindlaksmääramist. Punktiirjooned ja katkendlikud jooned kaartidel tähistavad ligikaudseid piire, mille kohta ei ole veel saavutatud kokkulepet. Konkreetsete ettevõtete või teatavate tootjate toodete mainimine ei tähenda, et Maailma Terviseorganisatsioon kiidab need heaks, soovitab neid või eelistab neid teistele samalaadsetele toodetele, mida ei ole nimetatud. Patenditud koostisega toodete eristamiseks kirjutatakse need suure algustähega (kui pole juhtunud trükiviga). Maailma Terviseorganisatsioon on rakendanud kõiki mõistlikke ettevaatusabinõusid selle trükise teabe kontrollimiseks. Siiski levitatakse avaldatud materjali igasuguse otsese või kaudse garantiita. Materjali tõlgendamise ja kasutamise eest vastutab lugeja. Maailma Terviseorganisatsioon ei vastuta mingil juhul selle kasutamisest tuleneva kahju eest. Kujundus: Eddy Hill Design ii iii Tõlge trükiti algselt 2019. aastal ingliskeelse väljaande ISBNiga 978-92-4-155053-6 pealkirja all: Juhised kehalise aktiivsuse, väheliikuva eluviisi ja une kohta alla 5-aastaste laste jaoks. Käesolev versioon on tõlke parandatud väljaanne. SISUKORD Mõisted iv Tänuavaldused vi Lühikokkuvõte vii Sissejuhatus 1 Taust 1 Põhjendus 2 Juhiste käsitlusala ja eesmärk 3 Soovitused 6 Kehaline aktiivsus 6 Istudes veedetud aeg 8 Uneaeg 10 Lõimitud soovitused 11 Täiendavate uuringute vajadus 13 Levitamine, rakendamine ja hindamine 13 Juhiste arendusprotsessi juhtimine 14 Juhiste arendamise kaastöötajad 14 Tõenditest soovitusteni 15 Eelretsenseerimine 16 Hindamine 16 Uuendamine 16 Viited 17 Lisa: Juhiste arendusrühm (Guideline Development Group, GDG), välishindajad ja WHO töötajad, kes osalesid nende juhiste väljatöötamisel 21 Veebilisa: Tõendite profiilid (WHO/NMH/PND/19.2; https://apps.who.int/iris/handle/10665/311663 ) ii iiiSisukord Termin Lühend Definitsioon Aktiivne mäng Vt „mäng“. Mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehaliselt aktiivne mäng, mille tulemusena hakkavad lapsed hingeldama ja higistama. Sellel võivad olla eri vormid, see võib kaasata ka teisi lapsi, täiskasvanuid ja vahendeid. Arendav mäng Arendav mäng on tegevus vanema või hooldajaga, kus laps ja täiskasvanu või vanem laps mõjutavad teineteist vastastikku ja osalevad mängus nii kognitiivseks kui ka motoorseks õppimiseks. Arendav tegevus Tegevus vanema või hooldajaga, mis ei hõlma ekraanide (nutitelefonid, televiisorid, arvutid, tahvelarvutid) kasutamist ajaviitevahendina. Kõnealune tegevus võib olla lugemine, laulmine, jutustamine, värvimine, klotsidega ehitamine, väljalõikamine, mõistatused ja mängud. Ealine KMI või KMI z-skoor Ealiselt kohandatud KMI, standarditud laste vanuse alusel. KMI standardhälbe väärtused on lapse vanuse ja soo alusel kohandatud suhtelise kehamassi näitajad. Arvestades lapse vanust, sugu, KMI-d ja sobivat viitestandardit, saab määrata KMI z-skoori (või selle ekvivalendi ealise KMI protsentiili). Ekraaniaeg Kehaliselt passiivne aeg, vaadates ekraanipõhist meelelahutust (teler, arvuti, mobiilseadmed). Ei sisalda aktiivseid ekraanipõhiseid mänge, kus on vaja kehalist aktiivsust või liigutusi. Ekraaniväline istuv tegevus Tavaliselt istudes veedetud aega, mille jooksul ei kasutata ekraanipõhist meelelahutust. Väikelastel hõlmab see lamamist, istumist söötmistoolis, lapsevankris või kärus koos vähese liikumisega, istumist raamatut vaadates või rahulikku mängu mängides. Emotsioonide regulatsioon Indiviidi võime tulla toime stressi, ärevuse, meeleolu, temperamendi, hüperaktiivsuse või impulsiivsuse ja muude emotsionaalsete kogemustega ning neile reageerida (vastata). Imik Kuni üheaastane laps (0–11,9 kuud). Istuv tegevus Igasugune käitumine ärkveloleku ajal, mida iseloomustab energiatarbimine 1,5 MET-i või vähem istuvas, nõjatuvas või lamavas asendis. Kuni viieaastastel lastel on see aeg, mis veedetakse kinnitatuna autoistmele, söötmistooli, kärusse, lapsevankrisse, kandevahendisse või täiskasvanu keha külge (ette või taha). See on ka aeg, mis veedetakse vaikselt istudes ja lugu kuulates. Kardiometaboolne tervis Vererõhu, vere lipiidide, veresuhkru ja insuliini vastastikune mõju tervisele. Keha koostis Kehas rasva ja rasvavaba massi osatähtsus, mida saab mõõta keha rasvaprotsendina. Kehamassiindeks (vt allpool) ja vööümbermõõt on kehakoostise näitajad ning enamasti ülekaaluga seotud terviseriskide näitaja. Kehaline aktiivsus KA Igasugune liikumine skeletilihaste abil, mille korral kasvab energiatarbimine üle puhkeoleku taseme. Väikelastel võib see hõlmata kõndimist, roomamist, jooksmist, hüppamist, tasakaalu hoidmist, vahendite sisse, neist läbi ja üle ronimist, tantsimist, ratastega mänguasjadel sõitmist, rattasõitu, hüppenööriga hüppamist jne. Kehaline võimekus Organismi võime üle pingutamata tõhusalt toime tulla igapäevases elus vajalike kehaliste liigutusega. Kehamassiindeks KMI Keha mass (kg) jagatud pikkuse ruuduga (m)2. MÕISTED iv v K u n i v iie aa st as te la st e ke h al is e ak ti iv su se ja u n e so ov it u se d Termin Lühend Definitsioon Kerge intensiivsusega kehaline aktiivsus KEKA KEKA on lastel 1,5–4 MET-i, s.t tegevust, mille energiakulu on sellel lapsel 1,5–4,0 korda suurem energiatarbimisest puhkeolekus. Väikelastel võib see hõlmata aeglast kõndimist, suplemist või muud juhuslikku tegevust, mis ei põhjusta lapsel hingeldust ega higistamist. Kognitiivne areng Õppimise, mälu, tähelepanu, keskendumise ja keele areng. Kõhuliasend Asend, kus laps lamab kõhuli. Vt „kõhulioleku aeg“. Kõhulioleku aeg Imiku ärkvel oleku aeg kõhuli lamades (kõhuliasendis), kui tema käte ja jalgade liikumine ei ole piiratud. Metaboolne ühik Kehalise aktiivsusega seotud energiakulu MET Füsioloogiline mõõde, mis väljendab kehalise tegevuse energiakulu (või kilokaloreid). Üks MET on indiviidi energiakulu puhkeolekus ühes tunnis ühe kilogrammi kehamassi kohta. Motoorne areng Lapse lihas-skeletisüsteemi areng ning üldmotoorsete (mõnikord nimetatakse põhiliikumisoskus) ja peenmotoorsete oskuste omandamine, mis hõlmab erinevate esemete või vahendite käsitsemist. Mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehaline aktiivsus MTKA Mõõdukas kehaline aktiivsus vastab lastel 4–7 MET-ile, s.t on 4–7 korda suurem selle lapse puhkeoleku energiatarbimisest. Tugev kehaline aktiivsus on suurem kui 7 MET-i. Väikelastel võib see hõlmata kiiret kõndimist, rattasõitu, jooksmisega pallimänge, ujumist, tantsimist jne, mille jooksul laps hakkab hingeldama ja higistama. Vt „aktiivne mäng“. Mäng Mäng on konkreetse eesmärgita, vabatahtlik, osalejatele nauditav ja kujutlusvõimet kasutav tegevus. Mängida võib üksi või rühmas, vahenditega või ilma. Väikelapsed omandavad ja kinnistavad arengulisi oskusi mängulise vastastikuse mõju kaudu inimeste ning objektidega. Mäng põrandal Juhendaja tegevus imikutega, kus lapsed tegutsevad põrandal ja arendavad motoorseid oskusi. Piiratud liikumine Aeg, kui imik või laps on rihmadega kinnitatud lapsevankrisse, kärusse, söötmistooli või täiskasvanu keha külge (ette või taha) ega saa vabalt liikuda. Psühhosotsiaalne tervis Vaimne, emotsionaalne ja sotsiaalne tervis. Puue Tähendab kahjustuste, toimetulekupiirangute ja tegevuses osalemise takistust. Rahulik mäng Erinev tegevus, mis ei ole aktiivne ega ole määratletud kui kehaline aktiivsus, seda saab teha istudes. Sportimine Kavandatud, struktureeritud, korduv ja eesmärgipärane kehaline tegevus. Uinak Uneperiood, tavaliselt päeval lisaks tavapärasele öisele uneajale. Uneharjumus Une kestus ja ajastus. Kuni viieaastaste laste ööuni ja ka päevased uinakud. Ülemäärane kehamass Rasva liigne ladestumine organismi (ülekaal, rasvumine), mida väljendatakse KMI, eale vastava KMI, KMI z-skoori, nahavoldi paksuse või keha rasvamassina. iv vTerminite sõnastik TÄNUAVALDUSED Mittenakkuslike haiguste ennetamise osakond tänab panuse ja toetuse eest juhiste väljatöötamisel järgmisi isikuid ja organisatsioone: Fiona Bull, João Breda, Bernadette Daelmans, Larry Grummer-Straw, Nigel Rollins, Thaksaphon Thamarangsi, Temo Waqanivalu ja Juana Willumsen, kes olid juhiste väljatöötamise protsessi hallanud WHO juhtrühma liikmed. Juhiste väljatöötamise arendusrühma (GDG) liikmed olid Mohammed Ansari, Christine Chen, Louise Choquette, Nyaradzai Dangarembizi-Munambah, Catherine Draper, Nathalie Farpour-Lambert, Kamesh Flynn, Noshin Khan, Alyssa Khouaja, Albert Li, Anthony Okely, Matias Portela, John Reilly, Rachel Rodin, Mark Tremblay, Pujitha Wickramasinghe. Välishindamisrühma kuulusid Orana Chandasiri, Jonathan Klein, Susanne Ring-Dimitriou, Yoichi Sakakihara ja Mark Tomlinson. Tõendite süstemaatilist ülevaatamist juhtisid Valerie Carson, Veronica Poitras, Jean-Philippe Chaput ja Nicholas Kuzik. Täiendavat kirjandust kõigis WHO ametlikes keeltes otsisid Casey Gray, João Pereira, Mark Tremblay, Zhiguang Zhang. Tõendite kokkuvõtteid ja GRADE-metoodika tabeleid uuendasid 2017. aasta detsembris Casey Gray, Mark Tremblay ning Kanadas Ottawas asuva Ida-Ontario uurimisinstituudi lastehaigla tervisliku aktiivse elu ja rasvumuse uurimisrühm. Kanada rahvatervise amet toetas rahaliselt juhiste väljatöötamise arendusrühma (GDG) lõplikku istungit, milleta ei oleks olnud võimalik seda tööd lõpetada. WHO esindus Eestis tänab materjalide eesti keelde tõlkimisel abistanud Eesti eksperte Haidi Kanamäe, Leila Oja, Tagli Pitsi ja Alice Haav Tervise Arengu Instituudist ning Evelin Mäestu Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislaborist. vi vii K u n i v iie aa st as te la st e ke h al is e ak ti iv su se ja u n e so ov it u se d Vähest kehalist aktiivsust peetakse üldise suremuse üheks peamiseks riskiteguriks ning ülekaalulisuse ja rasvumise oluliseks põhjuseks. Varane lapsepõlv on kiire füüsilise ja kognitiivse arengu aeg, enamasti kujunevad siis harjumused, kohanemisvõime ning muutustele avatus. Igapäevase kehalise aktiivsuse soovituste täitmiseks tuleb eriti lastel arvestada kogu aktiivsust 24 tunni jooksul, sest ööpäeva mahub uneaeg, istuv tegevus ja kerge, mõõduka või tugeva intensiivsusega kehaline aktiivsus. Nende juhiste peamine sihtrühm on tervise-, haridus- või sotsiaalministeeriumide poliitikakujundajad, lapse varase arenguga seotud valdkondade valitsusväliste organisatsioonide töötajad või lapsevanemate ja hooldajate nõustajad ning juhendajad, nagu pereõed, -arstid, lastearstid ja tööterapeudid, sõltumata eri riikide elatustasemest. Juhised on mõeldud ametnikele, kes arendavad riiklikke strateegiaid, mis aitaks suurendada väikelaste kehalist aktiivsust, vähendada istuvat tegevust ja kujundada uneharjumusi, samuti lapsehoiuteenuste ja lasteaia oluliste nõuete kehtestamiseks ning tervishoiuspetsialistide ja varase lapseea arenguspetsialistide teenistuseelseks koolitamiseks. Juhiste üldeesmärk on anda kuni viieaastaste laste tervise ja heaolu tagamiseks soovitusi: kui palju aega nad peaksid ööpäevas veetma kehaliselt aktiivsena, kui palju aega magades, kui pikk on maksimaalne soovituslik ekraaniaeg või piiratud liikumisega aeg, mille lapsed võiksid veeta istudes. Nende juhiste lisamisega likvideeritakse WHO kehalise aktiivsuse soovituste varasemad puudujäägid, sest kuni viieaastastele lastele mõeldud juhiseid ei olnud lisatud 2010. aastal välja antud kehalise aktiivsuse soovitustesse. Samuti aitavad juhised ellu viia lapseea rasvumise peatamise komitee ja „Kehalise aktiivsuse ülemaailmse tegevusplaani 2018–2030“ soovitusi. Kõnealused juhised aitavad ka laiemalt kaasa väikelaste arengut toetava raamistiku väljatöötamisele. Väikelaste arengut toetav kasvatus hõlmab tervist, toitumist ja turvalisust, samuti õppimisvõimalusi. Juhised ei käsitle eraldi puuete või krooniliste haigustega laste kehalist aktiivsust, istuvat tegevust ega unevajadust. Soovitusi saab kohandada puuete või krooniliste haigustega lastele, kuid lapsevanemad ja hooldajad peaksid küsima lisanõuandeid tervishoiutöötajatelt või neilt, kes osutavad lapsele varaseid sekkumisteenuseid. Soovitused on välja töötatud WHO juhendite koostamise käsiraamatu põhjal. WHO kõigi kuue piirkonna oma ala ekspertidest ja sidusrühmadest moodustati 2017. aastal juhiste väljatöötamise arendusrühm (GDG). Esimene kohtumine toimus 2017. aasta novembris, kui sõnastati põhilised uurimisküsimused ja vaadati üle tõenduspõhised materjalid. Tõenduste ülevaadet värskendati 2017. ja 2018. aastal uuemate hea kvaliteediga süstemaatiliste ülevaadete alusel ja otsingukriteeriume laiendati nii, et need hõlmasid kõiki kuut ametlikku keelt. GRADE-metoodikale tuginedes koostati GRADE-profiilid, kasutades juhiste ülevaatekomitee soovitatud metodoloogiat. Aprillis 2018 toimus GDG koosolek Ottawas Kanadas, kus vaadati üle oluliste näitajate tõenduspõhised kokkuvõtted, tõendite kvaliteet, soovituste rakendamise risk ja kasulikkus, väärtushinnangud, eelistused, teostatavus, vastuvõetavus, võrdsus ja mõju ressurssidele. Kui nende aspektide kohta puudusid tõendid, kasutati aruteludes GDG-pädevust. Soovitused töötati välja rühma täieliku konsensuse alusel. Need on välja toodud allpool ja GRADE-meetodil põhinevad tabelid on kättesaadavad veebilisas . Soovitusi uuendatakse kümne aasta jooksul, välja arvatud juhul, kui valdkonna uuringutest ilmnevad täiendavad tõendid, millele tuginedes on vaja uuendusi varem teha. Soovituste levitamiseks, kohandamiseks ja rakendamiseks töötatakse välja praktilised töövahendid. LÜHIKOKKUVÕTE Veebilisad on kättesaadavad aadressil https://apps.who.int/iris/handle/10665/311663. . vi viiLühikokkuvõte EKRAANIAEG HEA KVALITEEDIGA UNIKEHALINE AKTIIVSUS KUNI VIIEAASTASTE LASTE ÖÖPÄEVASE KEHALISE AKTIIVSUSE JA UNE SOOVITUSED 24 Ööpäevas 30 minutit vähemalt 0 minutit (4–11 kuu vanused) 12-16 tundi (0–3 kuu vanused) 14-17 tundi Juhised on asjakohased ja neid võib rakendada kõigi tervete kuni viieaastaste erinevate võimetega laste korral olenemata soost, kultuuritaustast või perekonna sotsiaal-majanduslikust olukorrast. Puuetega ja krooniliste haigusseisunditega laste vanemad ning hooldajad võivad siiski paluda tervishoiutöötajalt lisajuhiseid. Imikud (kuni üheaastased) Peaksid olema kehaliselt aktiivsed erineval viisil mitu korda päevas, eriti mängides arendavaid mänge põrandal. Mida rohkem, seda parem. Nendele, kes veel iseseisvalt ei liigu, tähendab kõnealune aktiivsus vähemalt 30 minutit kõhuliasendis ärkvelolekut kogu päeva jooksul. Liikumine ei tohiks olla piiratud üle ühe tunni korraga (nt lapsevankris, kärus, söögitoolis, täiskasvanu keha külge rihmadega kinnitatuna). Ekraaniaeg ei ole soovitatav. Istuva tegevuse ajal soovitatakse lapsele lugeda ja temaga rääkida. Peaksid magama hea kvaliteediga und 14–17 tundi (0–3 kuu vanused) või 12–16 tundi (4–11 kuu vanused), sealhulgas tegema uinakuid. Kõige suurema tervisekasu saamiseks peaks järgima kõiki imikute ja väikelaste ööpäevase kehalise aktiivsuse, istudes veedetud aja ja une kohta antud soovitusi. Tervisele võib olla kasulik, kui piiratud liikumine või ekraaniaeg asendada mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalise tegevusega, säilitades samal ajal piisav uneaeg. viii ix K u n i v iie aa st as te la st e ke h al is e ak ti iv su se ja u n e so ov it u se d EKRAANIAEG EKRAANIAEG HEA KVALITEEDIGA UNI HEA KVALITEEDIGA UNI KEHALINE AKTIIVSUS KEHALINE AKTIIVSUS Kolme- kuni nelja-aastased Peaksid olema vähemalt 180 minutit kehaliselt aktiivsed erineva intensiivsusega, millest vähemalt 60 minutit on mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehaline aktiivsus jaotatuna kogu päevale. Mida rohkem, seda parem. Peaksid magama hea kvaliteediga und 10–13 tundi, mis võib sisaldada ka regulaarsete une- ja ärkvelolekuaegadega uinakut. Ühe- kuni kaheaastased Peaksid olema vähemalt 180 minutit kehaliselt aktiivsed erineva intensiivsusega, millest vähemalt 60 minutit on mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehaline aktiivsus kogu päeva jooksul. Mida rohkem, seda parem. Peaksid magama hea kvaliteediga und 11–14 tundi, sealhulgas regulaarsete une- ja ärkvelolekuaegadega uinakud. 10-13 tundi 180 minutit vähemalt millest vähemalt on mõõduka kuni tugeva intensiivsusega 60 minutit 180 minutit vähemalt 11-14 tundi 0 minutit 60 minutitkuni (üheaastased) (kaheaastased) 60 minuti kuni Ei tohiks pikema aja jooksul istuda, liikumine ei tohiks olla piiratud üle ühe tunni korraga (nt lapsevankris, kärus). Ekraaniaeg ei tohiks kesta üle ühe tunni. Mida vähem, seda parem. Istuva tegevuse ajal soovitatakse lapsele lugeda ja temaga rääkida. Ei tohiks pikema aja jooksul istuda, liikumine ei tohiks olla piiratud üle ühe tunni korraga (nt lapsevankris, kärus, söögitoolis, täiskasvanu keha külge rihmadega kinnitatuna). Ekraaniaeg (teler, videote vaatamine, arvutimängud) ei ole üheaastastele soovitatav. Kaheaastaste ekraaniaeg ei tohiks kesta üle ühe tunni. Mida vähem, seda parem. Istuva tegevuse ajal soovitatakse lapsele lugeda ja temaga rääkida. viii ixLühikokkuvõte x 1 K u n i v iie aa st as te la st e ke h al is e ak ti iv su se ja u n e so ov it u se d TAUST Vähest kehalist aktiivsust peetakse üldise suremuse üheks peamiseks riskiteguriks ning ülekaalulisuse ja rasvumuse oluliseks põhjuseks. Maailma Terviseorganisatsioon avaldas 2010. aastal üldised kehalise aktiivsuse soovitused (1), mis kirjeldavad üksikasjalikult mittenakkuslike haiguste (ingl noncommunicable diseases) esmase ennetamise sekkumisi rahvastiku kehalise aktiivsuse abil. Prognoosid aastast 2012 viitavad, et praeguste kehalise aktiivsuse soovituste täitmata jätmine toob igal aastal kaasa enam kui viis miljonit surmajuhtumit maailmas (2). Kuigi teame, et üle 23% täiskasvanutest ja 80% noorukitest ei ole maailmas kehaliselt piisavalt aktiivsed (3), puuduvad võrreldavad andmed nooremate laste kohta. Varem on välja töötatud soovitused kolme vanuserühma jaoks (5–17-aastastele, 18–64-aastastele ja vähemalt 65-aastastele), kuid siiamaani ei hõlmanud need kuni viieaastaseid lapsi. Soovitatav kehaline aktiivsus 5–17-aastaste laste kehalise võimekuse (kardiorespiratoorne võimekus, lihaste tugevus), luude tervise, kardiovaskulaarse ja metaboolse tervise biomarkerite parandamiseks ning ärevuse ja depressiooni sümptomite vähendamiseks on vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalist aktiivsust (vt mõisteid) iga päev. See tähendab nii mängimist, sportimist, transporti, puhkust kui ka kehalist kasvatust perekonnas, koolis ja kogukonna tegevuses. Tervisele tuleb kasuks vähemalt 60 minutit kestev kehaline aktiivsus ja intensiivne tegevus, mille käigus tuleks teha vähemalt kolm korda nädalas harjutusi, mis tugevdavad lihaseid ja luid. Varane lapsepõlv (kuni viis aastat) on kiire füüsilise ja kognitiivse arengu aeg, enamasti kujunevad siis harjumused, kohanemisvõime ning muutustele avatus. Lapsepõlves omandatu mõjutab kehalist aktiivsust ja käitumist kogu elu jooksul (4). Aktiivne mäng ning struktureeritud ja struktureerimata kehaline aktiivsus aitab kaasa motoorsete oskuste arenemisele ning füüsilise keskkonna avastamisele. Igapäevase kehalise aktiivsuse soovituste täitmiseks tuleb eriti lastel arvestada kogu aktiivsust 24 tunni jooksul, sest ööpäeva mahub uneaeg, istuv tegevus ja kerge, mõõduka või tugeva intensiivsusega kehaline aktiivsus. Istuv tegevus, näiteks sõidutamine kõndimise või rattaga sõitmise asemel, koolis laua taga istumine, teleri vaatamine või ekraanimängud on üha tavalisem (5) ja seotud halvenenud tervisega (6). Teada on, et uneaeg mõjutab tervist: lühike uneaeg on seotud ülekaalulisuse ja rasvumisega lapse- (7) ning noorukieas (8), samuti noorukite vaimse tervise probleemidega (8). Kuni seitsmeaastaste kroonilist unepuudust on seostatud ülemäärase kehamassiga hilisemas lapse- ja noorukieas (9). SISSEJUHATUS x 1Sissejuhatus PÕHJENDUS Kehalise aktiivsuse suurendamine, istumisaja vähendamine ja eakohaste uneharjumuste kujundamine väikelastel aitab kaasa nende kehalise arengu ja tervise toetamisele, vähendab rasvumise ohtu lapseeas ning sellega seotud mittenakkuslike haiguste riski hilisema elu jooksul, samuti parandab see vaimset tervist ja heaolu. See omakorda aitab saavutada ÜRO liikmesriikide seas kokku lepitud kestliku arengu eesmärke (SDG) number 2.2 (kaotada kõik alatoitumuse vormid) ja 3.4 (vähendada ühe kolmandiku võrra enneaegset suremust mittenakkuslikesse haigustesse). Kehalise aktiivsuse, istuva tegevuse ja piisava uneaja tähtsat koosmõju kehalisele ja vaimsele tervisele ning heaolule märkis lapseea rasvumise peatamise komitee, mis oma soovituses 4.12 kutsus üles välja töötama kehalise aktiivsuse, istuva tegevuse ja uneaja selged juhised (10). Kehalise aktiivsuse, istuva tegevuse ja uneaja tervislikud harjumused tekivad varakult, neid on võimalik kujundada lapse- ja noorukieas ning täiskasvanuea alguses (4). Kuni viieaastaste laste kehaline aktiivsus on soodsalt seotud selliste tervisenäitajatega nagu ülemäärase kehamassi vähenemine, luu- ja skeletitervis, kardiometaboolne tervis, kognitiivsete ning motoorsete oskuste areng (11). Üha enam leitakse, et liigne istumine mõjutab tervist negatiivselt (12) ja väikelaste kokkupuudet ekraanidega on soovitatud piirata mitmes riigis, nt Austraalias (13), Kanadas (14), Ameerika Ühendriikides (15), Uus-Meremaal (16). Eelkõige väikelastel on uni väga tähtis kognitiivseks, füüsiliseks ja psühhosotsiaalseks arenguks (17). Sageli teeb see lapsevanematele muret ja tervishoiutöötajatelt küsitakse selle kohta juhiseid. Siiski puuduvad selle vanuserühma tervise ja arengu toetamiseks kehalise tegevuse sageduse, intensiivsuse ja kestuse, sobiva ekraaniaja ning optimaalse uneaja üldised juhised. Pidades silmas uusi tõendeid, kuidas kuni viieaastaste laste tervist mõjutavad istudes veedetud aeg ja uneaeg, arvestavad WHO soovitused neid kumulatiivselt ning tervisenäitajate koosmõjus. Uus-Meremaa avaldas 2017. aastal kuni viieaastaste laste liikumise ja une juhised (18) ning seda on teinud ka mitu teist riiki. Kanada ja Austraalia riiklikud terviseametkonnad kinnitasid väikelaste (20, 21) ning laste ja noorukite mitmekülgse ööpäevase liikumise (kehaline aktiivsus, istudes veedetud aeg ja uneaeg) juhised (19), võttes aluseks süstemaatilised uuringud koos huvirühmade tagasisidega juhiste kavandile sihtrühmade küsitluses ja arutelus (20, 22). Konsensusrühm, kes arendab Lõuna- Aafrikas kuni viieaastaste laste liikumissoovitusi, et kohandada seal Kanada ja Austraalia juhiseid1, kohtus ning arutas laste kehalise aktiivsuse, istuva tegevuse ja uneaja hindamise esialgseid tulemusi (doktoriväitekiri, praegu ülevaatamisel). WHO kehalise aktiivsuse ja uneaja juhised on koostanud lapseea rasvumise peatamise komitee (ingl Commission on Ending Childhood Obesity) kvaliteetsete süstemaatiliste ülevaadete soovituste alusel, mida kasutati Kanada ja Austraalia juhiste väljatöötamisel. WHO juhiste koostamise protsess on range, süstemaatiline ja läbipaistev, mis arvestab tõendite kvaliteeti, väärtushinnanguid ning eelistusi, kasulikkust, riske, erapooletust ja inimõigusi. 1 Draper CE, Tomaz SA, Biersteker L, Cook CJ, Couper J, de Milander M, et al. The South African 24-Hour Movement Guidelines for Birth to 5 Years: An Integration of Physical Activity, Sitting Behavior, Screen Time, and Sleep. J Phys Act Health. 2020 Jan 1;17(1):109-119. doi: 10.1123/jpah.2019-0187. PMID: 31877557. 2 3 K u n i v iie aa st as te la st e ke h al is e ak ti iv su se ja u n e so ov it u se d JUHISTE KÄSITLUSALA JA EESMÄRK Juhiste eesmärk on pakkuda kuni viieaastaste laste tervise ja heaolu tagamiseks soovitusi, kui palju peaksid nad olema ööpäevas kehaliselt aktiivsed või magama, antakse ka soovitusi, kui pikk maksimaalselt võiks olla laste ekraaniaeg, istuv või muu piiratud liikumisega tegevus. Hiljem töötatakse täiendavalt välja materjale ja vahendeid õpetajatele, hooldajatele ning lapsevanematele, et aidata laste puhul soovitusi järgida. Nende juhistega likvideeritakse varasemad WHO kehalise aktiivsuse soovituste puudujäägid, sest 2010. aastal välja antud kehalise aktiivsuse soovitustes (1) ei käsitletud kuni viieaastaseid lapsi. Juhised aitavad ellu viia lapseea rasvumise peatamise komitee (ingl Commission on Ending Childhood Obesity) soovitusi (10). Üldisemalt aitavad juhised ka välja töötada väikelaste arengut toetavat raamistikku (23). Väikelaste arengut toetav kasvatus hõlmab tervist, toitumist ja turvalisust ning õppimisvõimalusi. Kehalise aktiivsuse ja uneaja juhiste soovitusi järgides tuleb silmas pidada järgmist: • koondsoovitused ei arvesta iga tundi lapse päevas; • väikelaste kehaline aktiivsus väljendub enamasti aktiivse mängu vormis; • rahulik mäng on arengus väga tähtis, sellel võib olla palju vorme; • lastele on tähtis piisav uni, et toetada varase lapseea arengut. Selliste soovituste eesmärk ei ole käsitleda kõiki varase lapseea arengu aspekte, vaid pigem kaasa aidata laiemale kontekstile, andes soovitusi kehalise tegevuse, väheliikuvana veedetud ekraaniaja ja ohjeldatuna või istudes veedetud aja ning uneaja kohta. Juhised ei käsitle puuete või krooniliste haigustega laste kehalist aktiivsust ega unevajadust. Soovitusi saab kohandada puuetega või krooniliste haigustega lastele, kuid lapsevanemad ja hooldajad peaksid lisaks nõu küsima tervishoiutöötajatelt või neilt, kes osutavad lapsele mõeldud varaseid sekkumisteenuseid (24). Kui lapse arengupeetus või puue on varakult kindlaks tehtud, saab hooldaja programmide ja teenuste toel hinnata ning kavandada varast sekkumist, mis võib hõlmata kehalist aktiivsust, sobivat istuvat tegevust või ekraaniaega ja une soodustamist (25). Sihtrühm Juhiste sihtrühmad on järgmised: • eri riikide sissetuleku tasemest olenemata tervise-, haridus- või sotsiaalministeeriumide poliitikakujundajad, kes töötavad välja riigi juhiseid ja kavandavad perekonna, lastehoiu, lasteaia või kogukonna sekkumisprogramme; • lapse varase arengu toetamisega seotud valitsusväliste organisatsioonide töötajad saavad neid juhiseid kasutada, et kehtestada lasteaedadele ja lastehoiuteenistustele olulised nõuded; • juhiseid saavad kasutada lapsevanemate ja hooldajate nõustajad ning juhendajad, nt pereõed ja -arstid, lastearstid ning tööterapeudid. Juhised on mõeldud abiks ametnikele riiklike strateegiate planeerimisel ja arendamisel, et suurendada väikelaste kehalist aktiivsust, vähendada istudes veedetud aega ning parandada uneharjumusi. Soovitused võiksid olla tervishoiutöötajate, varase lapseea haridus- ja hoiutöötajate ning laste arengut toetavate spetsialistide väljaõppe osa. 2 3Sissejuhatus Juhiste käsitlusala ja huvipakkuvad küsimused GDG otsustas esimesel koosolekul juhiste ulatuse ja PICO-mudeli (ingl population, intervention, comparison, outcome – rahvastikurühm, sekkumine, sekkumise võrdlus/kontroll, tervisenäitajad) kasutamise. Nad soovisid süstemaatilisi ülevaateid uuendada ja uurida andmeallikaid kõigis kuues WHO ametlikus keeles. Süstemaatilised ülevaated Kanada varase eluea ööpäevaste liikumissoovituste süstemaatiliste ülevaadete tegemist juhtisid kuni 2016. aasta aprillini Valerie Carson (26), Veronica Poitras (27), Jean-Philippe Chaput (28) ja Nicholas Kuzik (29), üldjuht oli dr Mark Tremblay. Otsingustrateegiad töötasid välja ja eelretsenseerisid süstemaatiliste ülevaadete eksperdid. Aprillis 2016 tehti otsingud järgmistes andmebaasides: MEDLINE, SPORTDiscus, EMBASE, PsycINFO, CENTRAL, et leida eelretsenseeritud, inglise või prantsuse keeles kirjutatud uuringud, mis vastasid süstemaatilise ülevaate nõuetele (terved kuni viieaastased lapsed, objektiivselt või subjektiivselt mõõdetud kehaline aktiivsus / istudes veedetud aeg / ekraaniaeg / une kestus. Teatati järgmistest olulistest tervisenäitajatest: ülemäärane kehamass, motoorne areng, psühhosotsiaalne tervis, kognitiivne areng, kasv (kaal, pikkus, keha koostis nt KMI z-skoor), kardiometaboolne tervis ja kehaline võimekus ning täiendavalt luu-/skeletitervis ja vigastuste risk). Leitud süstemaatilised ülevaated registreeriti rahvusvahelises süstemaatiliste ülevaadete prospektiivses registris ja uuringu kvaliteedi hindamiseks kasutati GRADE-meetodil põhinevat raamistikku. Dr Anthony Okely järelevalve all uuendati süstemaatiliste ülevaadete randomiseeritud kontrollitud uuringuid ja kohortuuringute korral ainult olulisi näitajaid Austraalia juhiste jaoks kuni 2017. aasta märtsini, kasutades samu otsingukriteeriume ja meetodeid. See andis tulemuseks ühe uuringu kehalise aktiivsuse, kolm uuringut istuva tegevuse, kolm une ja mitte ühtegi integreeritud käitumiste kohta (20). GDG vaatas üle leitud süstemaatilised ülevaated ja soovis neid täiendada, et need sisaldaksid pärast Austraalia uuendust avaldatud hea kvaliteediga uuringuid ja neid, mis leiti WHO kõigis ametlikes keeltes, et kajastada lõplikke PICO-mudeli küsimusi. Kasutades samu otsingutermineid ja meetodeid nagu algsetes süstemaatilistes ülevaadetes prantsuse ja hispaania keeles, tegid kirjanduse lisaotsingud Casey Gray ja Mark Tremblay, portugali keeles João Pereira ning araabia, hiina ja vene keeles Zhiguang Zhang. Tõendite kokkuvõtteid ja GRADE-meetodil põhinevaid tabeleid uuendasid 2017. aasta detsembris Casey Gray, Mark Tremblay ja Kanadas Ottawas asuva Ida-Ontario uurimisinstituudi lastehaigla tervisliku aktiivse elu ja rasvumuse uurimisrühm (30). Leiti ja kasutati ära 15 kehalise aktiivsuse lisauuringut, millest ainult kuus olid eksperimentaal- või longituuduuringud. Leiti ja kasutati ära 15 istudes veedetud aja lisauuringut, millest ainult neli olid longituuduuringud (eksperimentaaluuringuid ei olnud). Une kohta leiti ja kasutati ära 11 lisauuringut, millest ainult viis olid longituuduuringud. Leiti ja kasutati ära neli integreeritud kehalise aktiivsuse, istudes veedetud aja ja uneaja lisauuringut, millest kolm olid eksperimentaal- või longituuduuringud. 4 5 K u n i v iie aa st as te la st e ke h al is e ak ti iv su se ja u n e so ov it u se d Tõenditest liikumissoovitusteni Arendusrühm GDG kasutas soovituste koostamiseks GRADE-meetodil põhinevat tõenditest otsusteni (ingl evidence to decisions, EtD) raamistikku. EtD-raamistik on süstemaatiline, struktureeritud ja läbipaistev otsustamisvahend. Selles kasutatakse soovituste koostamiseks selgeid näitajaid, arvestades teaduslikke tõendeid, nende usaldatavust ning vajaduse korral eksperdiarvamusi ja sihtrühmade asjakohaseid seisukohti. Näitajate alusel koostatakse soovitud ja soovimatute lõpptulemuste hinnangud leitud tõendite tasakaalu, nende üldise usaldusväärsuse, soovitud ja soovimatute tulemusnäitajate suhteliste väärtuste ning, kui see on asjakohane, ressursside kasutamise (hinnakaalutlused) kohta. Hinnatakse ka soovituste võimalikku mõju tervisele, nende vastuvõetavust ning rakendatavust. GDG kaalus kõiki tõendeid kõigi oluliste näitajate kohta soovituse andmisel. Uuringud erinesid väga palju spetsiifiliste sekkumiste ja näitajate mõõtmiste poolest, kuid üldistusi oli võimalik teha. Samuti erinesid leiud nende eripära arvestades. Seetõttu ei olnud võimalik rakendada klassikalist GRADE-meetodit, mis keskendub uuringu ülesehituse eri kategooriatele ainult hea kvaliteediga tõendite korral, vältides erinevate mõõdetavate sekkumiste, kokkupuudete, näitajate ja leidude varieeruvust. Arendusrühm oli siiski konservatiivne, hinnates tõendite kvaliteeti iga soovituse jaoks. GDG soovitas tervisenäitajaid, nagu ülemäärase kehamassi vähenemine (ealine KMI või muud lapseea ülekaalulisuse või rasvumise mõõtühikud), paranenud motoorsed oskused ja parem kognitiivne areng, psühhosotsiaalne tervis ning emotsioonide reguleerimine. Ebasoodne või soovimatu oli ülemäärase kehamassi suurenemine (ealine KMI või muud lapseea ülekaalulisuse või rasvumise mõõtühikud), vähenenud motoorsed oskused ja halvem kognitiivne areng, psühhosotsiaalne tervis ning emotsioonide reguleerimine. GDG kaalus ka juhiste väärtushinnanguid ja eelistusi (vanemad ja hooldajad), soovituste mõju ressurssidele, võrdseid võimalusi hea tervise tagamiseks, soovituste vastuvõetavust ja rakendatavust. Üksikasjad on esitatud lehekülgedel 14–16 . 4 5Sissejuhatus Küsimus Milline objektiivsete ja subjektiivsete meetoditega mõõdetud kehalise aktiivsuse määr (s.t kestus, sagedus, vahelduvus, tüüp ja intensiivsus) on kuni viieaastastel lastel seotud soodsate tervisenäitajatega? Tõendite kokkuvõte Varase lapseea (0–4 aastat) kehalise aktiivsuse ja tervisenäitajate seose 2017. aasta süstemaatilises ülevaates (26) hinnati 908 täistekstiga artiklit ja leiti 96 uuringut 36 riigist 71 291 unikaalse osalejaga, kes vastasid kaasamise kriteeriumidele. Üks 301 osalejaga lisauuring (31) kaasati kuni 2017. aasta märtsini uuenduse jaoks Austraalia juhiste protsessi ja veel kuus uuringut (2327 osalejat) uuenduse jaoks kuni 2017. aasta detsembrini (32–37). Nende hulka kuulusid randomiseeritud kontrollitud uuringud (RCT-d) (n = 8), klaster RCT-d (n = 5), mitterandomiseeritud sekkumised (n = 10), ristuvad uuringud (n = 3), longituuduuringud (n = 12), longituuduuringud läbilõikelise lisaanalüüsiga (n = 5), kontrollitud juhtumitega (n = 4), juhtumite ristuvad (n = 1) ja läbilõikelised (n = 55) uuringud. Tehti üks metaanalüüs (neli uuringut, 1100 osalejat), mis uuris ülemäärast kahamassi tervisenäitajana. GRADE-meetodil põhinev kehalise aktiivsuse tabel on kättesaadav veebilisas, lõik 1.1 . Kehaline aktiivsus oli seotud paranenud motoorse ja kognitiivse arengu, psühhosotsiaalse ning kardiometaboolse SOOVITUSED KEHALINE AKTIIVSUS • Imikud (kuni üheaastased) Päeva jooksul peaks olema võimalikult palju kehaliselt aktiivsed sooritades erinevaid mitmekülgseid tegevusi. Suurem osa ärkvelolekuajast tuleks veeta põrandal mängides. Mida rohkem, seda parem. Need lapsed, kes veel ise ei liigu, peaksid vähemalt 30 minutit ärkvelolekuajast olema kõhuli. • Ühe- kuni kaheaastased Päeva jooksul peaks olema vähemalt 180 minutit kehaliselt aktiivsed sooritades erinevaid mitmekülgseid tegevusi, sealhulgas mõõduka kuni tugeva intensiivsusega tegevusi. Mida rohkem, seda parem. • Kolme- kuni nelja-aastased Peavad veetma vähemalt 180 minutit erineva ükskõik millise intensiivsusega kehalise tegevusega, millest vähemalt 60 minutit on mõõduka kuni tugeva intensiivsega kehaline tegevus ööpäeva jooksul; rohkem on parem. Oluline soovitus, väga vähene tõendatus.2 SO O V IT U SE D 2 Oluline soovitus, väga vähene tõendatus – soovituse järgimine on vaimse ja füüsilise tervise tagamiseks väga oluline, kuid kindlamate ja üheste tõendite saamiseks on vaja edasisi uuringuid. (Tõlkija märkus) 3 Mõõdukas tõendatus – vaja on edasisi uuringuid, et kinnitada olemasolevaid teadmisi. (Tõlkija märkus) 4 Vähene tõendatus – kindlamate ja üheste tõendite saamiseks on vaja edasisi uuringuid. (Tõlkija märkus) 5 Väga vähene tõendatus – kindlamate ja üheste tõendite saamiseks on kindlasti vaja edasisi uuringuid. (Tõlkija märkus) Kättesaadav võrgus aadressil https://apps.who.int/iris/handle/10665/311663 tervisega randomiseeritud ja mitterandomiseeritud sekkumisuuringutes ning paranenud motoorse arengu, kehalise võimekuse ja luu- ning lihaskonna arenguga jälgimisuuringutes. Mõõduka kuni tugeva intensiivsusega, tugeva intensiivsusega ja kogu kehaline aktiivsus olid soodsalt seotud mitme tervisenäitajaga. Kuigi kehalise aktiivsuse kõige soodsamat sagedust või kestust ei olnud võimalik kindlaks teha, tundus rohkem kehalist aktiivsust olevat parem. Kuni üheaastastel imikutel oli tervisenäitajatega soodsalt seotud 30 minutit kõhuliasendis olekut päevas. Tõendusmaterjalile tuginedes leiti, et oluliste tervisenäitajate korral esines kehalise aktiivsuse määra ja kognitiivse arengu soodne mõõdukas tõendatus3, psühhosotsiaalse tervise, motoorse arengu ja ülemäärase kehamassi vähene tõendatus4 ning kehalise võimekuse väga vähene tõendatus. GRADE-meetodil põhinevat raamistikku kasutades hinnati üldine tõendatus väga väheseks5. 6 7 K u n i v iie aa st as te la st e ke h al is e ak ti iv su se ja u n e so ov it u se d Põhjendus Austraalia juhistes anti 2010. aastal esimest korda välja päevas 180-minutilise kehalise aktiivsuse soovitus (38), mis põhines ekspertide konsensusel. See oli ka Ühendkuningriigi (39) ja Kanada 2012. aasta juhistes (40). Praegused tõendid pärinevad uuringutest, mis vaatlesid päevase 180-minutilise kehalise aktiivsuse nõude järgimist võrreldes sellega, kui nõuet ei järgitud. Leiti, et soovituse järgimine on seotud paremate tervisenäitajatega. Samuti ei leitud tõendeid, mis eelistaksid väiksemat kehalist aktiivsust. Lastel, kes ei olnud aktiivsed, ilmnes kasulik mõju tervisele, kui progressiivselt suurendati aktiivse mängu aega. Kolme- kuni nelja-aastaste laste päevase 60-minutilise mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalise aktiivsuse soovitus on kooskõlas päevase 60-minutilise mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalise aktiivsuse soovitusega vähemalt viieaastastele lastele (1) ja see on seotud soovitud tervisenäitajatega. GDG arutas ulatuslikult termini „kehaline aktiivsus“ või „aktiivne mäng“ kasutamist, leides, et väikelaste kehaline aktiivsus ilmneb tõenäoliselt peamiselt aktiivse mängu vormis, mitte organiseeritud treeningu, kehalise kasvatuse või spordina. GDG otsustas kasutada terminit „kehaline aktiivsus“ ja „mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehaline tegevus“, sest neid termineid kasutatakse vanematele lastele mõeldud juhistes ning neid saab kvantifitseerida metaboolse ühiku (MET) abil, mida kasutatakse kehalise aktiivsuse mõõtmiseks. Juhiste rakendamisel võib eelistada terminit „aktiivne mäng“ (vt mõisted), kui see sobib kohalikku konteksti. GDG andis kehalise aktiivsuse kohta olulise soovituse, sest leiti, et kehalise aktiivsuse soovitav kasu kaalub üles võimaliku kahju. Imikutel tähendab ärkveloleku jooksul vähemalt 30-minutiline kõhuli oldud aeg paremat motoorset arengut ja deformatsioonilise plagiotsefaalia väiksemat tõenäosust. Päevas vähemalt viis tundi piiramatut liikumist aitab kaasa ülemäärase kehamassi vähenemisele. Tõendid psühhosotsiaalse tervise kohta olid ebaselged. Ühe- kuni nelja-aastastel lastel tähendab kehalise aktiivsuse suurenemine paremat motoorset ja kognitiivset arengut ning liigutusoskust (nt jooks, hüpped, visked). Enamik uuringuid näitas soodsat või ebapiisavat seost ülemäärase kehamassiga ja väga vähesed uuringud näitasid negatiivset seost. Pole aga tõendeid, et kehaline aktiivsus oleks ükskõik mis vanuserühmas seotud kahjustuste või vigastuste suure riskiga. GDG arvates võib teatud tingimustes olla vaja lisavahendeid, et järgida väikelaste kehalise aktiivsuse soovitusi. Siiski leidis konsensusrühm, et kehalise aktiivsuse soovituste järgimiseks kodus, lastehoius või lasteaias on väikelaste kehalise aktiivsuse tüübi ja varieeruvuse tõttu (nt vaba, aktiivne mäng) ressursside mõju minimaalne. GDG järeldas, et seetõttu kaalub kehalise aktiivsuse soodustamise eeldatav kasu üles kaasnevad kulutused. Madala ja keskmise sissetuleku korral polnud tõendeid soovituste väärtushinnangute, eelistuste, vastuvõetavuse ega teostatavuse kohta. GDG arutas, et võib esineda erinevusi, kuidas mõned rühmad väärtustavad laste ülemäärast kehamassi. Kehalist aktiivsust saab suurendada erinevalt, milleks on vaja minimaalseid rajatisi või varustust, kuid tagada tuleb ohutu keskkond. GDG märkis, et imikute arendav mäng põrandal nõuab asjakohast järelevalvet ja ohutut keskkonda. Teatud tingimustes (nt väheste ressurssidega keskkond) ja elanikkonna gruppides (puuetega lapsed), võib vaja olla kohandatud kommunikatsiooni või vahendeid. GDG märkis, et Kanadas (33, 34) ja Austraalias (35) korraldatud uuringute kohaselt juba järgiti kehalise aktiivsuse ja kõhuliasendis oldud aja soovitusi enamiku ühe- kuni nelja-aastaste laste ja ligikaudu 30% imikute päevakavas ning pidas seda tõendiks, mis toetab soovituste rakendatavust. GDG järeldas, et kehalise aktiivsuse soovitusi saab rakendada ja kehalise aktiivsuse soodustamine tõenäoliselt suurendab tervisevõrdsust kaugemas tulevikus, parandades seega tervisenäitajaid, kuigi tõendeid selle kohta ei leitud. 6 7Soovitused Küsimus Milline objektiivsete ja subjektiivsete meetoditega mõõdetud istuva tegevuse määr [s.t kestus, vahelduslikkus (sagedus, katkestused) ja tüüp] on kuni viieaastastel lastel seotud soodsate tervisenäitajatega? Tõendite kokkuvõte Varase lapseea (0–4 aastat) istuva tegevuse ja tervisenäitajate seose 2017. aasta süstemaatilises ülevaates (27) hinnati 334 täistekstiga artiklit ja leiti 96 uuringut 33 riigist 195 430 unikaalse osalejaga, kes vastasid uuringu kriteeriumidele. Kolm kokku 2592 osalejaga lisauuringut (41–43) kaasati kuni 2017. aasta märtsini uuenduse jaoks Austraalia juhiste koostamisprotsessi ja veel neli uuringut (32, 34, 37, 44) kokku 2222 osalejaga uuenduse jaoks kuni 2017. aasta detsembrini. Kokku kuulusid nende hulka RCT-d (n = 2), kontrollitud juhtudega (n = 3), longituuduuringud (n = 31), läbilõikelisaanalüüsiga longituuduuringud (n = 5) ja läbilõikeuuringud (n = 62). GRADE-meetodil põhinev istuva tegevuse tabel on kättesaadav veebilisas, lõik 1.2 . Puudus objektiivselt mõõdetud istuva tegevuse aja ja ülemäärase kehamassi või motoorse arengu seos. Ekraaniaja ja ülemäärase kehamassi, kognitiivse või motoorse arengu ning psühhosotsiaalse tervise seos oli peamiselt ebasoodne või puudus. Vanema või hooldajaga lugedes või rääkides veedetud aja ja kognitiivse arengu seos oli soodne või puudus. Istudes veedetud aja (nt vankris, kärus) ja ülemäärase kehamassi või motoorse arengu seos oli peamiselt ebasoodne või puudus. Ekraaniaja ja ülemäärase kehamassi vähenemise, motoorse ja kognitiivse arengu ning psühhosotsiaalse tervise oluliste näitajate seos oli mõõdukalt8 kuni vähe9 tõendatud. Üldise istuva tegevuse aja ja ülemäärase kehamassi vähenemise, motoorse arengu ning psühhosotsiaalse tervise seos oli väga vähe tõendatud. Üldine tõendatus oli väga vähene10. ISTUDES VEEDETUD AEG • Imikud (kuni üheaastased) Liikumine ei tohiks olla piiratud üle ühe tunni korraga (nt lapsevanker, käru, söögitool või täiskasvanu keha külge rihmadega kinnitatuna). Ekraaniaeg ei ole soovitatav. Istuva tegevuse ajal soovitatakse lapsele lugeda ja temaga rääkida. • Ühe- kuni kaheaastased Ei tohiks istuda pikema aja jooksul, liikumine ei tohiks olla piiratud üle ühe tunni korraga (nt lapsevanker, käru, söögitool või täiskasvanu keha külge rihmadega kinnitatuna). Ekraaniaeg (nt teler, videote vaatamine, arvutimängud) ei ole üheaastastele soovitatav. Kaheaastaste ekraaniaeg ei tohiks kesta üle ühe tunni. Mida vähem seda parem. Istuva tegevuse ajal soovitatakse lapsele lugeda ja temaga rääkida. • Kolme- kuni nelja-aastased Ei tohiks istuda pikema aja jooksul, liikumine ei tohiks olla piiratud üle ühe tunni korraga (nt lapsevanker, käru). Ekraaniaeg ei tohiks kesta üle ühe tunni. Mida vähem, seda parem. Istuva tegevuse ajal soovitatakse lapsele lugeda ja temaga rääkida. Olulised soovitused, väga vähene tõendatus.7 SO O V IT U SE D 7 Oluline soovitus, väga vähene tõendatus – soovituse järgimine on vaimse ja füüsilise tervise tagamiseks väga oluline, kuid kindlasti on vaja edasisi uuringuid, et kinnitada teadmisi. (Tõlkija märkus) 8 Mõõdukas tõendatus – vaja on edasisi uuringuid, et kinnitada teadmisi. (Tõlkija märkus) 9 Vähene tõendatus – kindlamate ja üheste tõendite saamiseks on vaja edasisi uuringuid. (Tõlkija märkus) 10 Väga vähene tõendatus – kindlamate ja üheste tõendite saamiseks on vaja edasisi uuringuid. (Tõlkija märkus) Kättesaadav võrgus aadressil https://apps.who.int/iris/ handle/10665/311663 8 9 K u n i v iie aa st as te la st e ke h al is e ak ti iv su se ja u n e so ov it u se d Põhjendus Kanada selle vanuserühma varasemad istuva tegevuse juhised avaldati 2012. aastal ja põhinesid ekspertide konsensusel (14). Praegused tõendid pärinevad ekraaniaja ja piiratud liikumisega veedetud aja (kui lapsed ei saa vabalt liikuda ja mängida pikema aja jooksul) uuringutest, mis võrdlesid 2012. aasta soovituse järgimist mittejärgimisega. Soovituste järgimine näitab seoseid paremate tervisenäitajatega. Ei leitud tõendeid, mis eelistaksid järjestikust piiratud liikumisega veedetud aega. GDG nentis, et istuv tegevus võib sisaldada aega, mis veedetakse rahulikult mängides elektrooniliste vahenditeta. Kõnealune tegevus, näiteks pusle kokkupanek, klotsidega ehitamine, joonistamine, värvimine, lõikamine, laulmine, musitseerimine jne, on lapse arengu seisukohalt tähtsad ja kognitiivselt kasulikud. Soovituse väljatöötamisel arutas GDG koos vanema või hooldajaga veedetud arendava istuva tegevuse aja tähtsust. Leiti, et igasugune istuv koostegevus vanema või hooldajaga on oluline. GDG andis olulise soovituse, sest ekraaniaja ja piiratud liikumisega veedetud aja vähendamise eeldatav kasu kaalub üles võimaliku kahju. Ekraaniaja (teleri ja videote vaatamine, arvutimängud) vähenemise kasulikkus tähendab ülemäärase kehamassi vähenemist, motoorse ja kognitiivse arengu ning psühhosotsiaalse tervise paranemist. Lühema piiratud liikumisega aja (autos, lapsevankris, -kärus, söötmistoolis või kinnitatuna täiskasvanu keha külge) kasulikkus tähendas ülemäärase kehamassi vähenemist ja motoorse arengu paranemist. Istuva tegevuse ajal (laps istub või lamab) lapsele lugemine või rääkimine parandab lapse kognitiivset arengut. Puudusid tõendid riskide või kahju kohta, kui vähendada ekraaniaega või piiratud liikumise aega. Puuduvad tõendid soovituste väärtushinnangute, eelistuste, rakendatavuse ning vastuvõetavuse kohta. GDG järelduste kohaselt võivad mõned rühmad erinevalt väärtustada laste ülemäärast kehamassi. Mõnikord võidakse kultuurinormide ja väärtushinnangute ning vanemate või hooldajate kohustuste paljususe tõttu ületada soovituslikku imikute piiratud liikumisega veedetud aega ja ekraaniaega. Piiratud liikumisega veedetud aja lühendamise võimalik kasu on siiski suurem võimalikust kahjust ja kulutustest ning tervisenäitajate parandamine võib suurendada tervisevõrdsust. 8 9Soovitused Küsimus Kui pikk objektiivsete ja subjektiivsete meetoditega mõõdetud unekestus on kuni viieaastastel lastel seotud soodsate tervisenäitajatega? Tõendite kokkuvõte Varase lapseea (0–4 aastat) une kestuse ja tervisenäitajate seose 2017. aasta süstemaatilises ülevaates (28) hinnati 133 täistekstiga artiklit ja leiti 69 uuringut 23 riigist 148 524 unikaalse osalejaga, kes vastasid kaasamise kriteeriumidele. Kolm kokku 1300 osalejaga lisauuringut (45–47) kaasati kuni 2017. aasta märtsini uuenduse tegemiseks Austraalia juhistesse ja veel viis kokku 9401 osalejaga uuringut (48–52) uuenduse jaoks kuni 2017. aasta detsembrini. Kokku hõlmasid need randomiseeritud uuringuid (n = 5), mitterandomiseeritud sekkumisi (n = 1), longituuduuringuid (n = 22), läbilõikelise analüüsiga longituuduuringuid (n = 7) ja läbilõikeuuringuid (n = 42). GRADE-meetodil põhinev une kestuse tabel on kättesaadav veebilisas, lõik 1.3 . Lühem une kestus oli seotud suurema ülemäärase kahamassiga, emotsioonide halvema regulatsiooni, kasvuhäirete, pikema ekraaniaja ja suurema vigastuste riskiga. Une kestuse ja kognitiivse ning motoorse arengu või kehalise aktiivsuse vahel selged seosed puudusid. Olulistest tervisenäitajatest oli hästi tõendatud kognitiivne areng ja emotsioonide reguleerimine (kuigi need olid väga väikesed RCT-d, mis piirasid päevaseid uinakuid), vähe oli tõendatud12 ülemäärase kehamassi vähenemine ja väga vähe tõendatud13 motoorne areng või kasv (kaal, pikkus, keha koostis nt KMI z-skoor). Üldine tõendatus hinnati väga väheseks12. UNEAEG Ööpäeva jooksul • Imikud (kuni üheaastased) Peaksid magama hea kvaliteediga und 14–17 tundi (0–3 kuu vanused) või 12–16 tundi (4–11 kuu vanused), sealhulgas tegema uinakuid. • Ühe- kuni kaheaastased Peaksid magama regulaarsete une- ja ärkvelolekuaegadega hea kvaliteediga und 11–14 tundi, sealhulgas tegema uinakuid. • Kolme- kuni nelja-aastased Peaksid magama regulaarsete une- ja ärkvelolekuaegadega hea kvaliteediga und 10–13 tundi, mis võib sisaldada ka uinakut. Olulised soovitused, väga vähene tõendatus.11 SO O V IT U SE D Põhjendus Une kestuse varasemad soovitused põhinesid ekspertide konsensusel (28, 53, 54). Praegused tõendid pärinevad uuringutest, mis hindasid une kestuse soovituste järgimist võrreldes nende mittejärgimisega. See näitab seost paremate tervisenäitajatega. Ei leitud tõendeid, mis eelistaksid lühendatud uneaega või ebapiisavat und. GDG andis olulise soovituse, sest piisava une tagamine ja lühema uneaja vältimine on kasulikum kui võimalik kahju. Lühem une kestus on ebasoodsalt seotud ülemäärase kehamassiga, emotsioonide reguleerimise, kasvu ja mõne kognitiivse arengu näitajaga. Lühem une kestus on seotud sellega, et rohkem vaadatakse telerit ja mängitakse arvutimänge, suureneb ka vigastuste risk. GDG märkis, et uneaja soovituste täitmiseks on vaja rakendada ressursse kodudes, kus on piiratud ruum, laste ja nende vanemate käitumine või elustiil ei soodusta piisavat und ega regulaarset une- ja ärkvelolekuaega. Kõnealuste soovituste rakendamine võib nõuda laste, nende vanemate ja hooldajate käitumise, elustiili ning füüsilise keskkonna muutmist seal, kus lapsed magavad. GDG arvates ületab piisava une tagamise kasulikkus siiski kulusid ja väikelastele tagatud piisav uneaeg ööpäevas tõenäoliselt suurendab tervisenäitajate paranemise tõttu tervisevõrdsust. 11 Oluline soovitus, väga vähene tõendatus – vaimse ja füüsilise tervise tagamiseks on soovituse järgimine väga oluline, kuid kindlasti on vaja edasisi uuringuid, et kinnitada teadmisi. (Tõlkija märkus) 12 Vähene tõendatus – kindlamate ja üheste tõendite saamiseks on vaja edasisi uuringuid. (Tõlkija märkus) 13 Väga vähene tõendatus – kindlamate ja üheste tõendite saamiseks on vaja edasisi uuringuid. (Tõlkija märkus) Kättesaadav võrgus aadressil https://apps.who.int/iris/handle/10665/311663 10 11 K u n i v iie aa st as te la st e ke h al is e ak ti iv su se ja u n e so ov it u se d LÕIMITUD SOOVITUSED • Kõige suurema tervisekasu saamiseks peaks järgima kõiki imikute ja väikelaste ööpäevase kehalise aktiivsuse, istudes veedetud aja ja uneaja soovitusi. • Tervisele võib kasulik olla piiratud liikumise või ekraaniaja asendamine mõõduka kuni tugeva intensiivsusega liikumistegevusega, säilitades samal ajal piisav uneaeg. Olulised soovitused, väga vähene tõendatus.14 Küsimus Kuidas mõjub kuni viieaastastele lastele iga järgmine liikumisharjumuste ja tervisenäitajate kombinatsioon • Uni ja istudes veedetud aeg • Uni ja kehaline aktiivsus • Istudes veedetud aeg ja kehaline aktiivsus • Uni ja istudes veedetud aeg ning kehaline aktiivsus Uni Istudes veedetud aeg Kehaline aktiivsus ? ? ? ? põhinev kombineeritud liikumiskäitumiste tabel on kättesaadav veebilisas, lõik 1.4 . Tervisele kõige kasulikumad istuva tegevuse ja kehalise aktiivsuse kõige ideaalsemad kombinatsioonid (istuva tegevuse aega vähem, kehalist aktiivsust rohkem) olid mõlemad soodsalt seotud kuni viieaastaste laste motoorse arengu ja kehalise võimekusega; kuid need ei olnud seotud rasvumise ja kasvamisega (kaal, pikkus, keha koostis nt KMI z-skoor). Une ja istuva tegevuse kõige ideaalsemad kombinatsioonid (rohkem und ja vähem istudes veedetud aega) olid väikelastel seotud ülemäärase kehamassi vähenemisega. Tõendid näitasid, et istudes veedetud aja asendamine mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalise aktiivsusega parandab lastel tõenäoliselt tervisenäitajaid. Siiski ei olnud saadaval teavet, mis oleks arvestanud kõiki kolme tervisekäitumist (kehaline aktiivsus, istudes veetud aeg ja uneaeg). Olulistest tervisenäitajatest oli mõõdukalt tõendatud15 kasv, vähe tõendatud16 motoorne areng ja ülemäärase kehamassi vähenemine ning väga vähe tõendatud kehaline võimekus. Üldine tõendatus hinnati väga väheseks17. 14 Oluline soovitus, väga vähene tõendatus – vaimse ja füüsilise tervise tagamiseks on soovituse järgimine väga oluline, kuid kindlasti on vaja edasisi uuringuid, et kinnitada teadmisi. (Tõlkija märkus) 15 Mõõdukas tõendatus – vaja on edasisi uuringuid, et kinnitada teadmisi. (Tõlkija märkus) 16 Vähene tõendatus – kindlamate ja üheste tõendite saamiseks on vaja edasisi uuringuid. (Tõlkija märkus) 17 Väga vähene tõendatus – kindlamate ja üheste tõendite saamiseks on vaja edasisi uuringuid. (Tõlkija märkus) Kättesaadav võrgus aadressil https://apps.who.int/iris/handle/10665/311663 Tõendite kokkuvõte Varase lapseea (0–4 aastat) liikumisharjumuste ja tervisenäitajate kombinatsioonide seose 2017. aasta süstemaatilises ülevaates (29) hinnati 277 täistekstiga artiklit ja leiti 10 uuringut viiest riigist 7436 unikaalse osalejaga, kes vastasid kaasamise kriteeriumidele. Kuni 2017. aasta märtsini ei kaasatud uuenduseks Austraalia juhiste protsessi lisauuringuid, kuid kolm kokku 568 osalejaga uuringut (32, 55, 56) kaasati uuenduse jaoks kuni 2017. aasta detsembrini. Kokku hõlmasid need klaster-RCT-sid (n = 5), mitterandomiseeritud sekkumisi (n = 1), longituduuduuringuid (n = 3) ja läbilõikeuuringuid (n = 4). GRADE-meetodil 10 11Soovitused Põhjendus GDG kaalus kehalise aktiivsuse, istudes veedetud aja ja unesoovituste ööpäevast käsitlust. Ehkki GDG arutas soovituste iga aspekti eraldi, eelistasid nad vaadelda iga vanuserühma jaoks kolme valdkonda üheskoos, selgete viidetega sellele, kui suur osa on igal valdkonnal lapse ööpäevas. GDG rõhutas, et soovitused ei püüa arvestada lapse päeva iga tundi ning need hõlmavad igal juhul rahulikku mängu ja istumisaega (näiteks söögiajad). GDG andis soovituse, sest suurema kehalise aktiivsuse, lühema ekraaniaja ja pikema uneaja kombinatsioonide kasu ületab võimaliku kahju. Suurim kasu saadakse kõigi kolme soovituse järgimisel. Ühe- kuni nelja-aastastel lastel on lühem ekraaniaeg ja rohkem kehalist aktiivsust soodsalt seotud motoorse arengu ning kehalise võimekusega, ega mõjuta märkimisväärselt kasvu (kaal, pikkus, keha koostis nt KMI z-skoor). Pikem uneaeg ja lühem ekraaniaeg ning pikem uneaeg ja rohkem kehalist aktiivsust olid soodsalt seotud kognitiivse arengu ja ülemäärase kehamassi vähenemisega. Austraalia varase eluea ööpäevaste liikumisjuhiste kõigi kolme soovituse täitmine oli seotud ülemäärase kehamassi vähenemisega (57). Kanada objektiivsete jälgimiste analüüs viitab, et istudes veedetu aja madalam tase ja mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalise aktiivsuse kõrgem tase on uneaja säilitamisel seotud paremate tervisenäitajatega (58). Istuva tegevuse aja asendamise kasu mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalise aktiivsusega tähendab kolme- kuni nelja-aastaste laste kehalise võimekuse paranemist. Ükskõik millise suurema kehalise aktiivsuse, lühema ekraaniaja ja pikema uneaja kombinatsiooni riskide või kahju kohta tõendeid ei leitud. GDG arvates ületab kõigi soovituste järgimise võimalik kasu kaasneda võivaid kulusid. Mõnes keskkonnas võib siiski olla vaja lisavahendeid, et tagada väikelaste kohta antud kõigi soovituste järgimine. GDG otsustas, et liikumisharjumuste lõimimine võib soodustada individuaalsete liikumis- ja unesoovituste rakendamist. See pakub vanematele ja hooldajatele võimalust järk-järgult asendada soovimatu käitumine soovitud käitumisega, mõistes, et oluline on säilitada piisav uni ning suhtlus vanema või hooldajaga. 12 13 K u n i v iie aa st as te la st e ke h al is e ak ti iv su se ja u n e so ov it u se d TÄIENDAVATE UURINGUTE VAJADUS Endiselt on vaja väga kvaliteetseid uuringuid, mis: 1. uurivad väikelaste kogu ööpäeva kehalist aktiivsust, istudes veedetud aega ja une kestust; 2. määravad kindlaks uuringute võrdlemise standardprotseduurid ja objektiivsed mõõtmismeetodid; 3. uurivad suuremat hulka tervisenäitajaid, näiteks ka motoorse, kognitiivse ja psühhosotsiaalse arengu lisanäitajaid ning varaste sekkumiste pikaajalist toimet; 4. pakuvad väikelaste kehalise aktiivsuse, istudes veedetud aja ja uneaja parandamiseks mõeldud sekkumiste kulutõhususe analüüsi; 5. uurivad ekraanipõhise tegevuse mõju tervisenäitajatele, võrreldes arendava istuva tegevusega, nt jutustamine; 6. uurivad väikelaste arengu seisukohalt sobivat kehalise aktiivsuse määra ja intensiivsust; 7. uurivad uneaja ja motoorse arengu, kasvu (kaal, pikkus, keha koostis nt KMI z-skoor) ning kahjustuste või vigastuste seost; 8. arvestavad kaasuvaid tegureid, nt toitumine; 9. arvestavad puuetega laste erivajadusi ja juhiste kohandamist nende vajadustele; 10. uurivad otsustavaid tegureid, mis aitavad kaasa juhiste levitamisele, kohandamisele, aktiivsele tutvustamisele, rakendamisele ja omaksvõtmisele. LEVITAMINE, RAKENDAMINE JA HINDAMINE Juhiste eesmärk on anda soovitusi poliitikakujundajatele, perekonna, lastehoiu, lasteaia ja kogukonna sekkumisprogrammide arendajatele või varase lapseea haridusteenuste osutajatele, kui palju aega imikud ja väikelapsed peaksid iga päev olema kehaliselt aktiivsed ja magama, veetma ekraanipõhise tegevusega või piiratud liikumisega. Vanemad ja hooldajad küsivad nõu laste kohta erinevatelt professionaalidelt. Seetõttu on tähtis, et juhised oleksid mõeldud kõigile, kes puutuvad kokku lapsevanemate ja hooldajatega. Väga tähtis on, et juhised oleks arusaadavad ja nende rakendamist toetavad vahendid lisakulutusteta kättesaadavad. See peaks vanemaid või hooldajaid julgustama süütundeta muutma oma käitumist. Levitamine ja kohandamine Juhised avaldatakse ja need on kättesaadavad veebis ning trükistena WHO kõigis kuues ametlikus keeles. Juhiste ilmumine tehakse laialdaselt teatavaks regionaalbüroode ja riigi esinduste kaudu, WHO ülemaailmsete ja piirkondlike veebilehtede kaudu ning võttes otse ühendust asjaomaste ÜRO agentuuride ja partneritega. Teadlikkuse suurendamiseks avaldatakse juhised sobival rahvusvahelisel üritusel. Neid levitatakse tervisevõrgustike ja varase lapseea haridusvõrgustike kaudu. WHO saab toetada juhiste kohandamist WHO riigi esinduste kaudu regionaalbüroode ja peakorteri toel. Ette valmistatakse kokkuvõtlik tutvustav brošüür, et aidata levitada teavet ning suurendada teadlikkust väikelaste liikumisharjumuste tähtsusest ja ülemaailmsete juhiste olemasolust. Välja töötatakse ka praktiline juhend koos allikaviidetega: varase lapseea haridus- ja hoiuasutuste kehalise aktiivsuse standardid ning juhtumianalüüsid. See tehakse abivahendina kättesaadavaks veebis, nii et seda saab ajakohastada. Eesmärk on toetada liikmesriike ja valitsusväliseid organisatsioone, et töötada välja väikelaste tervislikku kehalist aktiivsust ja uneaega suurendavad ning istudes veedetud aega lühendavad soodustavad sekkumised ja käsitlused. 12 13Soovitused JUHISTE ARENDAMISE KAASTÖÖTAJAD WHO juhtrühm Juhtrühma kuulusid nii peakorteri kui ka regionaalbüroode kehalise aktiivsuse, lapseea rasvumise, varase lapseea arengu, varase lapseea toitumise ja keskkonna eksperdid. • Dr Fiona Bull (mittenakkuslike haiguste ennetamine) – esimees • Dr Temo Waqanivalu (mittenakkuslike haiguste ennetamine) • Dr Juana Willumsen (mittenakkuslike haiguste ennetamine) • Dr Larry Grummer-Straw (toitumine tervise ja arengu parandamiseks) • Dr Bernadette Daelmans ja dr Nigel Rollins (emade, vastsündinute, laste ja noorukite tervis) • Dr João Breda (Euroopa regionaalbüroo) • Dr Thaksaphon Thamarangsi (Kagu-Aasia regionaalbüroo) Juhtrühm koostas juhiste kavandi, PICO-mudelid, vaatas üle huvide deklaratsioonid ning kavandas, vaatas üle ja vormistas juhised. Juhiste arendusrühm (GDG) GDG arendusrühma kuulusid paljud eksperdid ja lõppkasutajad ning juhistega seotud inimesed. Juhiste väljatöötamise arendusrühma kuulusid Mohammed Ansari (GRADE metodoloog, Kanada), Christine Chen (esimehe asetäitja – varase lapseea arenguspetsialist, Singapur), Louise Choquette (varase lapsepõlve terviseedenduse spetsialist, Kanada), Nyaradzai Dangarembizi-Munambah (tööterapeut, Zimbabwe), Catherine Draper (õppejõud – kehaline aktiivsus ja kognitiivne areng, Lõuna-Aafrika Vabariik), Nathalie Farpour-Lambert (kliiniline spetsialist, lapseea rasvumine ja spordimeditsiin, Šveits), Kamesh Flynn (varase lapseea arenguspetsialist, Lõuna-Aafrika Vabariik), Noshin Khan (varase lapseea arenguspetsialist, Pakistan), Alyssa Khouaja (naiste, perekonna ja lapseea ministeerium, Tuneesia), Albert Li (õppejõud – uni, Hiina, Hongkongi erihalduspiirkond), Anthony Okely (õppejõud – kehaline aktiivsus, Austraalia), Matias Portela (tervishoiuministeerium – tervisedendus ja kogukonnaosalus, Tšiili), John Reilly (õppejõud – kehaline aktiivsus ja lapseea rasvumine, Ühendkuningriik), Rachel Rodin (esimehe asetäitja, toitumise ja kehalise aktiivsuse poliitika arendamine, Kanada), Mark Tremblay (õppejõud – kehaline aktiivsus, Kanada), Pujitha Wickramasinghe (pediaatriaassotsiatsioon, Sri Lanka). GDG täpsemad üksikasjad on toodud välja lisas. Esimene GDG koosolek peeti 27.–28. novembril 2017, kus GDG otsustas PICO küsimused, vaatas üle olemasolevad süstemaatilised ülevaated ja tuvastas vajalikud uuendused. Rühm leppis kokku otsuste tegemise protsessis soovituste kohta ja teisel GDG koosolekul rakendatavas tõendite tugevuses. Teine koosolek toimus 18.–20. aprillil 2018, kus vaadati üle uuendatud tõendid ja lepiti kokku GDG konsensuse alusel lõplikes soovitustes. JUHISTE ARENDUSPROTSESSI JUHTIMINE 14 15 K u n i v iie aa st as te la st e ke h al is e ak ti iv su se ja u n e so ov it u se d Välishindamisrühm (ingl external review group – ERG) GDG ja juhtrühma pakutud isikute nimekirjast valiti viis pädevat (ka rakendusprogrammide hindamise pädevus) hindajat, kes esindasid viit WHO regiooni. ERG vaatas üle kavandatud juhised ja andis juhtrühmale selguse ning rakendamise küsimustes tagasisidet, kui see oli asjakohane. Välishindajad ei teinud soovitustesse muudatusi. Huvide deklaratsioonid Kõik GDG liikmed täitsid ja esitasid WHO huvide deklaratsiooni vormi. Juhtrühm vaatas üle ja hindas iga liikme esitatud elulugu ja huvide deklaratsiooni ning tegi internetiotsingu ja publikatsioonide otsingu, et kindlaks teha võimalikud avalikud vasturääkivused või huvid, mis võivad põhjustada WHO ja asjaomase eksperdi jaoks kompromiteerivaid olukordi. Kõigi väljapakutud GDG liikmete nimed ja lühielulood avaldati WHO toitumise ja kehalise aktiivsuse ning lapseea rasvumise peatamise komitee veebilehtedel avalikuks aruteluks 14 päeva jooksul. Kommentaare ei saadud. Deklareeritud huvid võeti kokku ja vaadati üle. Huvide konflikte ei leitud. TÕENDITEST SOOVITUSTENI GRADE-metoodika protsessi kohaselt kaalus GDG soovituste sõnastust ja tugevust (tugev või tingimuslik), arvestades mitte ainult tõendite olemust ja kvaliteeti, vaid hindas ka lapsevanema või hooldaja ning lapse väärtushinnanguid ja eelistusi, kasu ja kahju tasakaalu ning soovituse mõju soolisele, sotsiaalsele ja tervise võrdsuse tagamisele, samuti nende vastuvõetavust, teostatavust ja mõju ressurssidele. Otsused tehti konsensuse alusel arutelu käigus. GDG ei vajanud hääletamist soovituste sõnastuses või tugevuses kokkuleppimiseks. Tõendite hindamine GRADE-metoodikat kasutades vaatles GDG PICO- mudelites leitud iga näitaja esmaseid uuringuid ja hindas üldist tõendatust arvestades võimalikku vigade teket, ebajärjepidevust, ebatäpsust, kaudsust ja publikatsioonide kallutatust iga näitaja kohta. GRADE- metoodika tabelid kõnealuse üksikasjaliku teabega iga PICO-mudeli jaoks on kättesaadavad veebilisas . Väärtushinnangud ja eelistused GDG võttis arvesse ka nende isikute (vanemad ja hooldajad) väärtushinnanguid ja eelistusi, keda juhised mõjutavad. Huvirühmade küsitlused ja fookusgruppide arutelud, mis korraldati Kanadas ja Austraalias väikelaste ööpäevaste lõimitud liikumisjuhiste väljatöötamisel (20, 22). Selgus, et sarnaste soovituste korral varieerusid vanemate ja huvirühmade eelistused vähe. Fookusgrupi arutelude teavitajate hulka kuulusid haavatavate kogukondade esindajad (20, 22). Sihtrühmade väärtushinnangute ja eelistuste muud tõendid kehalise aktiivsuse, istudes veedetud aja ja uneharjumuste kohta selles vanuserühmas ei olnud kättesaadavad. Lisaks arutas GDG väärtushinnangute ja eelistuste varieeruvust oma kogemuse põhjal, leides, et kuigi GDG liikmed elavad ja töötavad erinevates keskkondades, ei saa rühm esindada laste ning lapsevanemate või hooldajate kõiki võimalikke elukogemusi. Lõuna-Aafrika Vabariigis kuni viieaastaste vanuserühma liikumisharjumuste juhiseid arendav konsensusrühm kohtus ja arutas laste kehalise aktiivsuse, istudes veedetud aja ning uneharjumuste hindamise esialgseid tulemusi. Kõnealused andmed on doktoritöö väitekirja osa ja neid valmistatakse ette avaldamiseks, kuid neid jagati GDG-ga teisel GDG koosolekul. Kõiki neid teabeallikaid kasutati GDG väärtushinnanguid ja eelistusi käsitleva arutelu juhtimiseks lisaks GDG eksperditeadmistele olukorra kohta nende keskkonnas. Mõju ressurssidele Juhiste mõjust ressurssidele tegi süstemaatilise ülevaate Olga Milliken Kanadas Ottawas asuva WHO krooniliste mittenakkuslike haiguste strateegia koostöökeskusest. Ülevaates võeti arvesse kehalise aktiivsuse sekkumiste tõendeid ja järeldati, et lastega tehtud sekkumiste kulutõhususe kohta on tõendid väga piiratud ning kuni viieaastaste laste ja nende vanemate kohta tõendeid ei ole. Kokkuvõttes ei andnud otsing kõlblikke avaldatud artikleid. Leitud uuringud välistati kahe kriteeriumi alusel: 1) sekkumised hõlmasid tegureid (sh toitumist), mis ei olnud liikumisega seotud; 2) uuringusse kuulusid enamasti vanemad koolilapsed (vähemalt viieaastased). GDG-d teavitati ka Kanada ja Austraalia huvirühmade küsitlusest varaste aastate ööpäevaste lõimitud liikumisjuhiste kohta. Vastajatest 81% arvas, et saadav kasu ületab kulusid ja 60% leidis, et juhiste rakendamise kulu on minimaalne (20, 22). Kättesaadav võrgus aadressil https://apps.who.int/iris/handle/10665/311663 14 15Juhiste arendusprotsessi juhtimine GDG eksperdiarvamus sisaldas ka arutelu, kuidas soovitused mõjutavad ressursse erinevates tingimustes. Juhiste rakendamise kulu võib riiklikel ja valitsusvälistel organisatsioonidel olla minimaalne, kui inimesed (vanemad ja lapsed) saavad soovitatava kehalise aktiivsuse suhteliselt lihtsalt oma ellu kaasata või saab olemasolevaid ressursse tervisevaldkonnas, lastehoius, lasteaias või koolis jagada nii, et selle tulemusena suureneb kehaline aktiivsus. Kui palju soovituste rakendamine maksab vanematele või hooldajatele, selle kohta tõendeid ei ole. Võrdsus, vastuvõetavus ja rakendatavus Iga soovituse korral arutas GDG põhjalikult, kas selle rakendamine vähendaks nende kogemuste kohaselt tervisega seotud ebavõrdsust. Samuti arvestasid nad Kanada ja Austraalia huvirühmade küsitlust, millega otsiti aktiivselt andmeid haavatavatest ja kõigist sotsiaal- majanduslikest rühmadest. Leiti, et varaste aastate ööpäevastest lõimitud liikumisjuhistest kinnipidamine on tõenäoliselt kasulik kõigile rühmadele võrdselt ja soovitusi saab rakendada õiglaselt (20, 22). Madala ja keskmise sissetulekuga riikide andmed puudusid. Kanada (59, 60) ja Austraalia (61) väikelaste kehalise aktiivsuse, istudes veedetud aja ja uneharjumuste anded kinnitasid seda, et GDG kehalise aktiivsuse ja uneaja soovitusi on võimalik täita. EELRETSENSEERIMINE Esialgsed juhised vaatasid üle GDG ja juhtrühma määratud välishindajad. Neil paluti kommenteerida selgust, tõendite esitamise ja rakendamise küsimusi. Kommentaare arvestati, kui need olid asjakohased. Välishindajad ei saanud GDG soovitusi muuta. Välishindajad on nimetatud lisas ja nende huvide deklaratsioonid vaadati üle. Konflikte ei esinenud. Lisaks otsiti aktiivselt andmeid WHO regionaalbüroodest. HINDAMINE Juhiste kasutamise riigisiseseks hindamiseks korraldatakse kaks ja neli aastat pärast avaldamist veebiküsitlus. Esimene küsitlus hindab juhistega seotud strateegia arutelu ja riikliku kohandamise vajadust. Teine küsitlus keskendub sellele, kuidas järgivad soovitusi väikelaste vanemad või hooldajad ja lastehoiuteenuse osutajad, kuidas neid rakendatakse lasteaedade riiklikes juhistes ja laste hoidmisel. Küsitlus korraldatakse WHO regionaalbüroode ja riigi esinduste ning teiste kasutajarühmade (nt erialaühendused, valitsusvälised organisatsioonid) valitud vastajate kaudu. UUENDAMINE Juhiseid uuendatakse kümne aasta jooksul, välja arvatud juhul, kui valdkonna uuringud pakuvad lisatõendeid, mille tõttu on vaja uuendusi varem teha. 16 17 K u n i v iie aa st as te la st e ke h al is e ak ti iv su se ja u n e so ov it u se d 1. World Health Organization. Global recommendations on physical activity for health. Geneva: World Health Organization; 2010. 2. Lee IM, Shiroma EJ, Lobelo F, Puska P, Blair SN, Katzmarzyk PT, et al. Effect of physical inactivity on major non-communicable diseases worldwide: an analysis of burden of disease and life expectancy. Lancet. 2012;380(9838):219-29. 3. World Health Organization. Global status report on noncommunicable diseases. Geneva: World Health Organization; 2014. 4. Janz KF, Burns TL, Levy SM, Iowa Bone Development S. Tracking of activity and sedentary behaviors in childhood: the Iowa Bone Development Study. Am J Prev Med. 2005;29(3):171-8. 5. Matthews CE, Chen KY, Freedson PS, Buchowski MS, Beech BM, Pate RR, et al. Amount of time spent in sedentary behaviors in the United States, 2003-2004. Am J Epidemiol. 2008;167(7):875-81. 6. Chau JY, Grunseit AC, Chey T, Stamatakis E, Brown WJ, Matthews CE, et al. Daily sitting time and all-cause mortality: a meta-analysis. PLoS One. 2013;8(11):e80000. 7. Chen X, Beydoun MA, Wang Y. Is sleep duration associated with childhood obesity? A systematic review and meta-analysis. Obesity (Silver Spring, Md). 2008;16(2):265-74. 8. Owens J, Adolescent Sleep Working Group, Committee on Adolescence. Insufficient sleep in adolescents and young adults: an update on causes and consequences. Pediatrics. 2014;134(3):e921-32. 9. Taveras EM, Gillman MW, Pena MM, Redline S, Rifas- Shiman SL. Chronic sleep curtailment and adiposity. Pediatrics. 2014;133(6):1013-22. 10. Commission on Ending Childhood Obesity. Report of the Commission on Ending Childhood Obesity. Geneva: World Health Organization; 2016. VIITED 11. Timmons BW, Leblanc AG, Carson V, Connor Gorber S, Dillman C, Janssen I, et al. Systematic review of physical activity and health in the early years (aged 0–4 years). Applied physiology, nutrition, and metabolism = Physiologie appliquée, nutrition et métabolisme. 2012;37(4):773-92. 12. LeBlanc AG, Spence JC, Carson V, Connor Gorber S, Dillman C, Janssen I, et al. Systematic review of sedentary behaviour and health indicators in the early years (aged 0–4 years). Applied physiology, nutrition, and metabolism = Physiologie appliquée, nutrition et métabolisme. 2012;37(4):753-72. 13. Australian Government Department of Health. Move and play every day: national physical activity recommendations for children 0–5 years. Canberra: Department of Health; 2014. 14. Tremblay MS, LeBlanc AG, Carson V, et al. Canadian sedentary behavious guidelines for the early years (aged 0–4 years). Applied Physiology Nutrition and Metabolism. 2012;37:370-91. 15. American Academy of Pediatrics. Children, adolescents and the media. Pediatrics. 2013;132:958. 16. Ministry of Health. Sit less, move more, sleep well: Active play guidelines for under-fives. Wellington: Ministry of Health; 2017. 17. Chaput JP, Gray CE, Poitras VJ, Carson V, Gruber R, Olds T, et al. Systematic review of the relationships between sleep duration and health indicators in school-aged children and youth. Applied physiology, nutrition, and metabolism = Physiologie appliquée, nutrition et métabolisme. 2016;41(6 Suppl 3):S266-82. 18. Ministry of Health. Sit Less, Move More, Sleep Well: Active play guidelines for under-fives. . Wellington: Ministry of Health.; 2017. 19. Tremblay MS, Carson V, Chaput JP, Connor Gorber S, Dinh T, Duggan M, et al. Canadian 24-Hour Movement Guidelines for Children and Youth: An Integration of Physical Activity, Sedentary Behaviour, and Sleep. Applied physiology, nutrition, and metabolism = Physiologie appliquée, nutrition et métabolisme. 2016;41(6 Suppl 3):S311-27. 16 17Viited 20. Tremblay MS, Chaput JP, Adamo KB, Aubert S, Barnes JD, Choquette L, et al. Canadian 24-Hour Movement Guidelines for the Early Years (0–4 years): An Integration of Physical Activity, Sedentary Behaviour, and Sleep. BMC Public Health. 2017;17(Suppl 5):874. 21. Okely AD, Ghersi D, Hesketh KD, Santos R, Loughran SP, Cliff DP, et al. A collaborative approach to adopting/adapting guidelines - The Australian 24-Hour Movement Guidelines for the early years (Birth to 5 years): an integration of physical activity, sedentary behavior, and sleep. BMC Public Health. 2017;17(Suppl 5):869. 22. Riazi N, Ramanathan S, O’Neill M, Tremblay MS, Faulkner G. Canadian 24-hour movement guidelines for the early years (0–4 years): exploring the perceptions of stakeholders and end users regarding their acceptability, barriers to uptake, and dissemination. BMC Public Health. 2017;17(Suppl 5):841. 23. World Health Organization, United Nations Children’s Fund, World Bank Group. Nurturing care for early childhood development: a framework for helping children survive and thrive to transform health and human potential. Geneva: World Health Organization; 2018. 24. World Health Organization. Developmental difficulties in early childhood: prevention, early identification, assessment and intervention in low- and middle- income countries: a review. Geneva: World Health Organization; 2012. 25. World Health Organization, United Nations Children’s Fund. Early childhood development and disability: discussion paper. Geneva: World Health Organization; 2012. 26. Carson V, Lee EY, Hewitt L, Jennings C, Hunter S, Kuzik N, et al. Systematic review of the relationships between physical activity and health indicators in the early years (0–4 years). BMC Public Health. 2017;17(Suppl 5):854. 27. Poitras VJ, Gray CE, Janssen X, Aubert S, Carson V, Faulkner G, et al. Systematic review of the relationships between sedentary behaviour and health indicators in the early years (0–4 years). BMC Public Health. 2017;17(Suppl 5):868. 28. Chaput JP, Gray CE, Poitras VJ, Carson V, Gruber R, Birken CS, et al. Systematic review of the relationships between sleep duration and health indicators in the early years (0–4 years). BMC Public Health. 2017;17(Suppl 5):855. 29. Kuzik N, Poitras VJ, Tremblay MS, Lee EY, Hunter S, Carson V. Systematic review of the relationships between combinations of movement behaviours and health indicators in the early years (0–4 years). BMC Public Health. 2017;17(Suppl 5):849. 30. World Health Organization. Summary report of the update of systematic reviews of the evidence to inform the WHO guidelines on physical activity, sedentary behaviour and sleep in children under 5 years of age. Geneva: World Health Organization; 2018. 31. Barnett LM, Salmon J, Hesketh KD. More active pre- school children have better motor competence at school starting age: an observational cohort study. BMC Public Health. 2016;16. 32. Leppänen MH, Henriksson P, Delisle Nystrom C, Henriksson H, Ortega FB, Pomeroy J, et al. Longitudinal Physical Activity, Body Composition, and Physical Fitness in Preschoolers. Med Sci Sports Exerc. 2017;49(10):2078-85. 33. Perez-Machado JL, Rodriguez-Fuentes G. Relationship between the prone position and achieving head control at 3 months. An Pediatr. 2013;79(4):241-7. 34. López-Vincente M, Garcia-Aymerich J, Torrent-Palicer J, Forns J, Ibarluzea J, et al. . Are Early Physical Activity and Sedentary Behaviors Related to Working Memory at 7 and 14 Years of Age? . J Pediatr. 2017;188:35-41e1. 35. Mavilidi MF, Okely A, Chandler P, Louise Domazet S, Paas F. Immediate and delayed effects of integrating physical activity into preschool children’s learning of numeracy skills. J Exp Child Psychol. 2018;166:502-19. 36. Mavilidi MF, Okely AD, Chandler P, Paas F. Infusing physical activities into the classroom: Effects on preschool children’s geography learning. Mind Brain Educ. 2016;10:256-63. 18 19 K u n i v iie aa st as te la st e ke h al is e ak ti iv su se ja u n e so ov it u se d 37. Saldanha-Gomes C, Heude B, Charles MA, de Lauzon- Guillain B, Botton J, Carles S, et al. Prospective associations between energy balance-related behaviors at 2 years of age and subsequent adiposity: the EDEN mother-child cohort. Int J Obes. 2017;41(1):38-45. 38. Department of Health AG, . Move and play every day: National Physical Activity Recommendations for children 0–5 years. Canberra: Government of Australia; 2010. 39. Department of Health PA HIaP. Start active, stay active - a report on physical activity for health from the four home countries’ chief medical officers. UK: Department of Health PA, Health Improvement and Protection; 2011. 40. Tremblay MS, Leblanc AG, Carson V, Choquette L, Connor Gorber S, Dillman C, et al. Canadian Physical Activity Guidelines for the Early Years (aged 0–4 years). Applied physiology, nutrition, and metabolism = Physiologie appliquée, nutrition et métabolisme. 2012;37(2):345-69. 41. Butte NF, Puyau MR, Wilson TA, Liu Y, Wong WW, Adolph AL, et al. Role of physical activity and sleep duration in growth and body composition of preschool-aged children. Obesity. 2016;24(6):1328-35. 42. Kostyrka-Allchorne K, Cooper NR, Gossmann AM, Barber KJ, Simpson A. Differential effects of film on preschool children’s behaviour dependent on editing pace. Acta Paediatr. 2017;106(5):831-6. 43. McVeigh J, Smith A, Howie E, Straker L. Trajectories of Television Watching from Childhood to Early Adulthood and Their Association with Body Composition and Mental Health Outcomes in Young Adults. PLoS One. 2016;11(4). 44. Hinkley T, Timperio A, Salmon J, Hesketh K. Does Preschool Physical Activity and Electronic Media Use Predict Later Social and Emotional Skills at 6 to 8 Years? A Cohort Study. Journal of physical activity & health. 2017;14(4):308-16. 45. Konrad C, Herbert JS, Schneider S, Seehagen S. Gist extraction and sleep in 12-month-old infants. Neurobiol Learn Mem. 2016;134 Pt B:216-20. 46. Konrad C, Herbert JS, Schneider S, Seehagen S. The relationship between prior night’s sleep and measures of infant imitation. Dev Psychobiol. 2016;58(4):450-61. 47. Seegers V, Touchette E, Dionne G, Petit D, Seguin JR, Montplaisir J, et al. Short persistent sleep duration is associated with poor receptive vocabulary performance in middle childhood. J Sleep Res. 2016;25(3):325-32. 48. Cho S, Philbrook LE, Davis EL, Buss KA. Sleep duration and RSA suppression as predictors of internalizing and externalizing behaviors. Dev Psychobiol. 2017;59(1):60-9. 49. Collings PJ, Ball HL, Santorelli G, West J, Barber SE, McEachan RR, et al. Sleep Duration and Adiposity in Early Childhood: Evidence for Bidirectional Associations from the Born in Bradford Study. Sleep. 2017;40(2). 50. Derks IPM, Kocevska D, Jaddoe VWV, Franco OH, Wake M, Tiemeier H, et al. Longitudinal Associations of Sleep Duration in Infancy and Early Childhood with Body Composition and Cardiometabolic Health at the Age of 6 Years: The Generation R Study. Childhood obesity. 2017;13(5):400-8. 51. Kocevska D, Rijlaarsdam J, Ghassabian A, Jaddoe VW, Franco OH, Verhulst FC, et al. Early Childhood Sleep Patterns and Cognitive Development at Age 6 Years: The Generation R Study. J Pediatr Psychol. 2017;42(3):260-8. 52. Mindell JA, Leichman ES, DuMond C, Sadeh A. Sleep and Social-Emotional Development in Infants and Toddlers. J Clin Child Adolesc Psychol. 2017;46(2):236-46. 53. Hirshkowitz M, Whiton K, Albert SM, Alessi C, Bruni O, DonCarlos L, et al. National Sleep Foundation’s updated sleep duration recommendations: final report. Sleep Health. 2015;1(4):233-43. 54. Paruthi S, Brooks LJ, D’Ambrosio C, Hall WA, Kotagal S, Lloyd RM, et al. Consensus Statement of the American Academy of Sleep Medicine on the Recommended Amount of Sleep for Healthy Children: Methodology and Discussion. J Clin Sleep Med. 2016;12(11):1549-61. 18 19Viited 55. Adamo KB, Wasenius NS, Grattan KP, Harvey ALJ, Naylor PJ, Barrowman NJ, et al. Effects of a Preschool Intervention on Physical Activity and Body Composition. J Pediatr. 2017;188:42-9 e2. 56. Wasenius NS, Grattan KP, Harvey ALJ, Naylor PJ, Goldfield GS, Adamo KB. The effect of a physical activity intervention on preschoolers’ fundamental motor skills - A cluster RCT. J Sci Med Sport. 2017. 57. Santos R, Zhang Z, Pereira JR, Sousa-Sa E, Cliff DP, Okely AD. Compliance with the Australian 24- hour movement guidelines for the early years: associations with weight status. BMC Public Health. 2017;17(Suppl 5):867. 58. Carson V, Tremblay MS, Chastin SFM. Cross-sectional associations between sleep duration, sedentary time, physical activity, and adiposity indicators among Canadian preschool-aged children using compositional analyses. BMC Public Health. 2017;17(Suppl 5):848. 59. Chaput JP, Colley RC, Aubert S, Carson V, Janssen I, Roberts KC, et al. Proportion of preschool-aged children meeting the Canadian 24-Hour Movement Guidelines and associations with adiposity: results from the Canadian Health Measures Survey. BMC Public Health. 2017;17(Suppl 5):829. 60. Lee EY, Hesketh KD, Hunter S, Kuzik N, Rhodes RE, Rinaldi CM, et al. Meeting new Canadian 24- Hour Movement Guidelines for the Early Years and associations with adiposity among toddlers living in Edmonton, Canada. BMC Public Health. 2017;17(Suppl 5):840. 61. Hesketh KD, Downing KL, Campbell K, Crawford D, Salmon J, Hnatiuk JA. Proportion of infants meeting the Australian 24-hour Movement Guidelines for the Early Years: data from the Melbourne InFANT Program. BMC Public Health. 2017;17(Suppl 5):856. 20 21 K u n i v iie aa st as te la st e ke h al is e ak ti iv su se ja u n e so ov it u se d LISA GDG liikmed Dr Mohammed Ansari (GRADE metodoloog) Epidemioloogia ja rahvatervise kool Arstiteaduskond Ottawa Kanada Dr Christine Chen Haridusspetsialist Varase lapseea Aasia-Vaikse ookeani piirkondlik võrk Singapur Singapur Pr Louis Choquette Best Starti õppekeskus Toronto Kanada Dr Nyaradzai Dangarembizi-Munambah Rehabilitatsiooni osakond Zimbabwe Ülikool Terviseteaduste kolledž Harare Zimbabwe Dr Catherine Draper MRC/Witsi tervise arenguradade uurimisüksus Witwatersrandi Ülikool Johannesburg Lõuna-Aafrika Dr Nathalie Farpour-Lambert Ülikooli haigla Genf Šveits Pr Kamesh Flynn Western Cape'i sotsiaalse arengu osakond Kaplinn Lõuna-Aafrika Pr Noshin Khan Õpetajate õppekeskus Karachi Pakistan Pr Alyssa Khouaja Lapseea ülddirektoraat Naise, perekonna ja lapseea ministeerium Tunis Tuneesia Professor Albert Li Pediaatria osakond Hongkongi Hiina Ülikool Hiina, Hongkong Professor Anthony Okely Wollongongi Ülikool Wollongong Austraalia Hr Matias Portela Terviseedenduse ja kogukonnaosaluse osakond Tervishoiuministeerium Santiago Tšiili Professor John Reilly Strathclyde Ülikool Glasgow Ühendkuningriik Dr Rachel Rodin WHO mittenakkuslike haiguste poliitika koostöökeskus Kanada Rahvatervise amet Ottawa Kanada Professor Mark Tremblay Ida-Ontario lastehaigla Uurimisinstituut Ottawa Kanada Professor Pujitha Wickramasinghe Pediaatria osakond Colombo Ülikool Colombo Sri Lanka Juhiste väljatöötamise arendusrühm (ingl guideline development group – GDG), välishindajad ja WHO töötajad, kes osalesid juhiste väljatöötamisel 20 21Lisa Välishindajad Orana Chandrasiri Rahvusvaheline tervisepoliitika programm Bangkok Tai Professor Jonathan D. Klein Pediaatria osakond Illinoisi Ülikool Chicago Ameerika Ühendriigid Dr Susanne Ring-Dimitriou Sporditeaduse ja treeningu osakond Salzburgi Ülikool Salzburg Austria Professor Yoichi Sakakihara Laste uuringute võrgustik Ochanomizu Ülikool Tokyo Jaapan Professor Mark Tomlinson Psühholoogia osakond Stellenboschi Ülikool Stellenbosch Lõuna-Aafrika WHO juhtrühm Dr Fiona Bull Programmi mänedžer Seire ja populatsioonipõhine ennetamine Mittenakkuslike haiguste ennetamine Dr Bernadette Daelmans Koordinaator Emade, vastsündinute, laste ja noorukite tervishoid Dr Larry Gummer-Straw Koordinaator Toitumine tervise ja arengu parandamiseks Dr João Breda Juht WHO mittenakkuslike haiguste ennetamise ja kontrolli Euroopa büroo Dr Nigel Rollins Meditsiinidirektor Emade, vastsündinute, laste ja noorukite tervishoid Dr Thaksaphon Thamarangsi Direktor Mittenakkuslikud haigused, Kagu-Aasia Regionaalbüroo Dr Temo Waqanivalu Meeskonna juht Seire ja populatsioonipõhine ennetamine Mittenakkuslike haiguste ennetamine Dr Juana Willumsen Tehniline töötaja Seire ja populatsioonipõhine ennetamine Mittenakkuslike haiguste ennetamine 22 23 K u n i v iie aa st as te la st e ke h al is e ak ti iv su se ja u n e so ov it u se d 22 23 Originaalsiluettgraafika, Ioat, Hibrida, Nebojsa Kontic, Accent, Majivecka, SuslO, KDShutterman, Lemony – kõik Shutterstock. Igaüks Igal pool Iga päev OLEME WHO Euroopa Regionaalbüroo Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on ÜRO spetsialiseeritud agentuur, mis loodi 1948. aastal ning mille peamised vastutusalad on rahvusvahelised terviseküsimused ja rahvatervis. WHO Euroopa regionaalbüroo on üks kuuest maailma regionaalbüroost, millest igaühel on oma programm, mis vastab regiooni riikide konkreetsetele tervisevaldkonnaga seotud vajadustele. Liikmesriigid: Albaania Andorra Armeenia Aserbaidžaan Austria Belgia Bosnia ja Hertsegoviina Bulgaaria Eesti Gruusia Hispaania Horvaatia Iirimaa Iisrael Island Itaalia Kasahstan Kreeka Kõrgõzstan Küpros Leedu Luksemburg Läti Madalmaad Malta Moldova Monaco Montenegro Norra Poola Portugal Prantsusmaa Põhja-Makedoonia Rootsi Rumeenia Saksamaa San Marino Serbia Slovakkia Sloveenia Soome Šveits Taani Tadžikistan Tšehhi Türgi Türkmenistan Ukraina Ungari Usbekistan Valgevene Venemaa Ühendkuningriik WHO Country Office in Estonia Paldiski Road 81, 10617 Tallinn, Estonia Tel.: +372 626 9350 E-mail: eurowhoest@who.int Website: www.euro.who.int/EstoniaWHO/EURO:2022-36297-36297-56731